Lalli Suurlaugas

Aitäh!

Kulgesime mõnusalt kuniks ühel hetkel ei saanud aru, mis asi see seal laukas on. Oma mõttes nimetasin selle vetevanaks. Kohe peale seda nägin ka aasta esimeset rästikut, mis peale lasin rabasse ühe kajava kilke. Peale seda vaatasime ikka võiduka lõpuni ainult jalgade ette. Suurlaugas meenutas rohkem järve kui rabalaugast.
Aitäh! EV J: mänguasja

Täna oli õige päev 3 aasta ja 2 päeva vanust aaret otsida. Jalad olid eelmisest rabast veidi väsinud, aga leidsime mõlemad, et kui juba siin oleme, siis läheme uuesti Lallile ka. Kunagi ammu oleme siin talvel liuelnud, nüüd on kevade kord.
Kohe raba ääres panime räätsad alla. Ilma poleks sealt ilmselt läbi saanud. Proovisime kasutada vesist sihti, Ingrid kauem, mina vähem. Lõpuks pöörasime ninad aarde suunas. Ingrid nägi selle aasta esimest madu, aga pildistada ei võinud. Mina pean leppima teel nähtud esimese konnaga. Nuujah!
See raba väsitas rohkem kui eelmine. Taimestik oli kõrgem ja haakis räätsade ümber. Jalad olid juba astunud ka. Õnneks polnud maa liiga pikk, nii et peagi olime kohal. Täpselt aaret leides tuli päike taas pilve tagant välja. Nüüd saime mõnusasti jõhvikaid manustada ja tagasi vantsida. Paarsada meetrit enne raba lõppu tundsin, et tänaseks aitab. Ja Ingrid sõnas mõni sekund hiljem, et rohkem ei viitsi. Nii see tore rabapäev meil täna normaalsel ajal lõppeski. Isegi koju jõudsime valges ja nüüd sajab. Tore, et ilm meid hoidis! Aitäh rabaka eest!
Koti võib välja vahetada. See on üsna väsinud ja katki.

Minul endiselt sellist ilget rabatunnet ei ole, et kohe tahaks minna, raba on raba ja sellega on öeldud kõik. Kevadel, suvel, sügisel minna ju ei saa, rästikurajakate pärast, jääbki üle varakevad. Täna oli õige aeg, järvejää kandis ja ilm parajalt soe.

Tänud kutsumast, koos oli tore aga ärge enam peidke siia!

Arvo vaatas aaret nagu näeks esimest korda, kuigi FTF oli tema oma :D Rabajääl kõndimine oli selline omapärane- kandis, kuid see pealmine jääkiht kenasti lainetas. Oli kuiv ja korras, peitjale tänud!

Tiidu sp afterparty matk kodurabasse. Võtsime Algaja droonilennutaja nullist ka info ära ja 2h läks nagu lennates. 25 kraadi vilus, rabas oli muidugi märksa kangem kraad. Aare kenasti korras. Meie täname kaua edasilükatud aarde jahile suunamise eest.

Raikküla-Saaremaa-Lavassaare-Raikküla-Investeerimisfestivali tuuri viimane päev pärast InvestFesti Toosikannus. Siia sai autost jalutatud ühe tunni ja kaheteist minutiga, saatjateks endiselt paarsada kärbes Jaaku. Lõpuks muutusid nad üsna tüütuteks putukateks. Aga mis sa teed, kui rabas on 24 kuumakraadi ja lauspäike, eks need sitikad käivad asjaga kaasas. Mis sa teed, mis sa teed - ujuma lähed muidugi! Läksingi. Igati sobiv paik paljalt ujumiseks. Aardesse lisasin pastapliiatsi. Aitäh Helenile ja Salmele ujumismõnu eest!

Drooni juurest laukani läks juba üheseltmõistetavam rada ja nii tatsasime mööda seda kohale. Nimed kirjas, ei hakanud jalgratast leiutama, kui tee on sisse käidud, siis miks mitte seda kasutada ja nii olimegi õige pea suurel teel tagasi. Tänud aarde eest!

Jäin siin mõtlema, et kui kauaks meil neid rabajärvi enam on.
Tasapisi nad ju kinni kasvavad ning see tempo on kiirenev. Kui täitsa lageda samblasoo peal üks männivits juuri ajama hakkab, siis sealt täiskasvanud puuks saamine võtab aastakümneid. Kus aga kümme puud juba ees, siis selle männituka kahekordistumine omab juba metsastumise seisukohalt märksa suuremat mõju.
Vanade kaartide pealt ei saa täpselt aru, mis kujuga järved sajandi eest olid, vist mitte väga palju suuremad, aga kauakest meil neid täpseid kaarte ikka olnud on...
Igatahes 1951 a. aerofoto ja tänase pildi vahe ei ole suur, kuid ta on olemas, vähemalt raba äärealadel. Seega paar inimpõlve ilmselt rabapilt olulist muutust läbi veel ei tee.

Ajalooliste kaartide rakenduses on näha veel vahva Lalli mägi, mille asemel tänapäeval haigutab auk. Teed on muidugi kasulikumad kui künkad.

Karul oli see aare leitud. Kuna minul ja Evanil leidmata, siis jalutasime siit läbi. Suurlaugas oli suure jää all. Selle peal jalutamine oli puhas nauding. Tagasi auto poole liikudes hakkas tume lumesajupilv lähenema. Saime täpselt enne suurt sadu rabast välja. Ootamatult kerge jalutuskäik ilusas rabas. Aitäh!

Leitud, tänud!

Aitäh aarde eest!

Valisin parkimiseks koha, kus võimalikult vähese metsaga rappa pääseks. Hea valik oli. Alles viimasel neljandikul panin räätsad korraks alla, et julgemalt rabajärvele läheneda. Mõnusalt lõhnav ja kena peidupaik aardel.

Tänan peitmast.

Laugas on tõesti igati oma nime väärt. Nautisime jääl liuglemist täiega ja olime niisama rõõmsad. Teekonna mõttes mu aardepäeva lemmik. Aitäh imeilusat paika tutvustamast!

Laugas oli tõesti suur ja mööda jäätunud laugast oli lust käia. Täna kandis hästi, aga pole kindel kui kaua veel kannab praeguse sulaga. Aitäh rappa kutsumast.

Kuna selle algaja droonilennutaja aitamine ebaõnnestus täiega, siis tuli lohutuseks vähemalt siinne karbike üles otsida. Otse üle suurlauka siis kohale ja jumal tänatud, polnudki vaja midagi otsida, juba kaugele paistis aardepeidik välja. Tänasel vaid paari miinuskraadiga päeval olid räätsad suureks abiks, sest ega lumekoorik enam niimoodi ei kandnud nagu paar päeva tagasi. Jää oli õnneks muidugi jätkuvalt parimaks kulgemisteeks. Tänud peitjale minu jaoks järjekordsesse tundmatusse rappa kutsumast ja aaret peitmast.

Pärast seda absoluutset hullust, mis oli Algaja droonilennutaja 2. punkti otsimine, oli see vähemalt kergendus, et siin saab Cachly järgi minna järgmistesse punktidesse. Üle lauka sai kõnnitud ja kohal käidud.

Tänud aarde eest!

Siinkandis olles tuli enne pimedat üks rabaretk veel teha. Võid ju arvata, et peale huntide ja karude ei kohta kedagi, ja kolad inimtühjas rabas, kuid aardejärvel istus (õnneks mõistlikul kaugusel) üksik kalamees.

Teekond oli tuuline ja lumine.
Tänud aarde eest.

Jätkuvalt sadas vihma, ootasime suurema saju ära ja asusime teele. Tänastest rabadest oli siin kõige vesisem maastik laugaste lähistel. Paaris kohas tuli pikemalt astuda-hüpata, et mättalt mättale pääseda. Enne karbini jõudmist leidus lõpuks päev otsa oodatud jõhvika natukest ja vihm tegi õnneks pausi. Mõned peotäied sai kaasa korjatud. Peidiku juurest avanes kaunis vaade ümbritsevale. Tänud peitjale.

Siin läks ilm ikka juba päris ekstreemseks ära. Näol oli isegi natuke valus, kui vihm näkku tuiskas. Vihmamantel ilma jopeta oli täitsa paras ja mõnus aga mööda püksisääri jooksid kummikud ikkagi vett täis. Ikkagi, raba on väga mõnus, sellise ekstreemiga ehk mõnusamgi. Tänud aarde eest!

Meie kolmas rabapunkt täna.Vihma trotsides ja piisavalt märjad suundusime ikka sihtmärgi poole.Aarde juures Krista täiendas oma talvevarusi jõhvikate näol ja ülejäänud nautisid lihtsalt raba oma võluga.Rabast väljudes tegime karderoobi vahetuse,märjad kotti ja kuivad selga ning võtsime uued eesmärgid silme ette.Aitäh!

13653.

Sel aastal teist korda päris rabas. Loodus on juba täitsa õiget raba nägu ka. Tupp-villpea moodustab rohelisel taustal väikseid valgeid täppe ja õitsev sookail natuke suuremaid valgeid täppe - sookailu lõhna levis tänasel retkel kõige rohkem just nulli ümbruses. Alguses oli plaan vesi ka ära proovida, aga lauka äärde jõudes hakati minuga nii häälekalt pahandama, et otsustasin seekord piirduda vaid logimisega, ei hakanud linnukesi pikemalt häirima. Ei näinud küll, aga kuskil võrdlemisi nulli lähedal neil ilmselt pesa on, võibolla mõnel pisikestest saarekestest. Aitäh!

Väga mõnus matk!

Aitäh kutse eest :)

Üle pikema aja sai taas ilusas päikesepaistes rabas jalutada ja laukaid ja rabapinna värvideilu nautida. Sai üle veetakistuste hüpata, jõhvikaid maitsta ja ka rästikut pildistada. Aitäh

Kui Rabivere rabas sai matk tehtud, siirdusime siia, et ka see jalutuskäik ette võtta. Nii nagu eelmisel matkal said tõdetud, et ilma poolest ideaalne aeg hetkel matkamiseks, tõdesime seda ka siin. Liiga palav polnud, putukaid ka mitte, mõndadel õnnestus ka pisikest rästikupoissi näha. Ma veel ütlesin neile, et mis nad sedasi teda ehmatasid nüüd, jäi ta kindlasti sinna närvivapustusega nüüd asja üle järele mõtlema. Kokkuvõttes mõnus matk, meie täname.

Tegelikult on see hea lihtne raba jalutamiseks. Ilm oli ka kevadiselt mõnus, täpselt sobilike kraadidega. Päike soojendas ka mõnsalt, nii konte kui rästikuid. Aitähh ilusat kohta tutvustamast.

Täpid rabas mulle meeldivad, see on kui härjale punase rätiku näitamine. Korra olin siin rabas juba käinud üht kadunud drooni otismas, sel korral ei olnud midagi vaja otsida ja lihtsalt kulgesin kevadises rabas. Laukad olid enamus jääst juba vabanenud aga kohati oli veel ka sulamata jääd. Aare asukoht oli peitjal valitud jõhvikamätaste lähedusse. Kergelt külmunud jõhvikad maitsesid imemagusalt ja sõin neid nii enne aardeni jõudmist kui tagasiteel auto juurde. Tänan rabasse kustumast!

FTF: 11.57kl

Üle pika aja proovisin midagi FTF-da. Päev peale aarde avaldumist siia jõuda oli ju selline niivõinaa olukord. Et neid, kes viitsiks end välja ajada ja praegustel pikkadel õhtutel ära teha selle, siiski leidub. Öösel oli sadanud korralik vilt maha, selle järgi sain aardele lähenedes aru, et täna siiski keegi käinud polnud. Küll aga oli näha muid lumealuseid jälgi. Võta nüüd kinni, olid need peitjate omad või eile õhtul käinute? Selgus, et siiski sai esimesena jõutud ja vahelduseks ka läbipaistva ja läikiva minigripi avada :) Ränduri jätsin järgmisele lohutusauhinnaks.

Täitsa palju samme sai siin rabas ja jälle üks soomassiiv, kus elu jooksul käidud. Hakkasingi mõtlema, et palju neid käimata on. Tegelt ikka palju, samas ka käidud on neis omajagu. Küll on hea, et omal ajal sai soodele spetsialiseerutud ja magistrikraad selles tehtud, mitte ühtki turbasammalt enam ära ei tunne :D Saan aru, et mõned kasvavad mätta otsas ja teised lohus, see on nagu mu ülim tase peale koolilõpetamist :) Aitäh aarde ja kena matka eest!