Ühel kaunil suveööl, kui Koit Hämarikuga kohtub, läks väiksel Pokul uni ära. Ta oli terve oma elu looduses elanud. Linnud laulsid ümberringi ja vesi vulises varvaste vahel. Nüüd aga tekkis tal suur soov minna maailma avastama. Need samad linnud olid mõnikord oksal siristanud, et kuskil kaugel kohas asub selline imelik koht nagu linn, kus pidi palju inimesi elama ja need samad inimesed olla end ümbritsenud paljude huvitavate asjadega. Nii võttiski pisike Poku jalad kõhualt välja ja seadis sammud linna poole, et teada saada, milline see inimeste maailm välja näeb. Sahistas teine öö läbi mööda põlde ja kraavi pervesid, vahepeal puges mõnest aiaaugust sisse ja teisest jälle välja, kuni lõpuks jõud rauges. Kuna ta oli just pugenud sisse ühest aiaaugust, siis tundus talle, et siin aia sees on üpris turvaline väike uinak teha. Nii ta sinna magama jäi. Ühel hetkel, kui ta silmad avas, ehmatas ta ennast soolasambaks. Tema ümber siblisid väikesed inimesed. Ta oli sattunud ühe kooli ja lasteaia hoovi. Algul tundus talle päris hirmutav selline sagimise keskel olla, aga kui väikesed lapsed teda aegajalt sõbralikult paitamas käisid, harjus ta sellega ära. Nii ta siis seisab seal hoovis nina uhkelt taeva poole ja naudib kõigi tähelepanu.
Sellel samal hommikul, kui pisike Poku oma silmad avas täiesti võõras maailmas, tegi ka silmad lahti Poku ema ja mida ta näeb. Tema kallis laps on kadunud. Ta kuulis lindude käest, et teda olla nähtud metsast väljumas ja suundumas linna poole. Poku ema hakkas mööda värskeid jälgi lapsele järgi minema. Kuna Poku ema oli palju suurem siis tema ei mahtunud igast väiksemast avast sisse ja tema teekond oli palju pikem. Vahepeal pidi ta ka pikalt seisma, sest inimesed vahtisid teda imelikult. Kohale jõudis ta õhtul. Tema õnnetuseks olid aia väravad õhtuks kinni pandud ja ta ei pääsenud sisse, nii pidi ta jääma värava taha ootama, kuni need järgmise päeva hommikul jälle lahti tehakse.
Aarde leidmiseks mine koordinaatidel näidatud suunas, määra aarde asukoht, kasuta vihjet ja oledki aarde kätte saanud. Kui sulle aga pakub huvi, kus on pisike Poku siis mine järgmistel koordinaatidel 59° 20' 58,01" 24° 37' 09,04", ning vaata üle aia maja suunas ja seal näedki teda trepil seismas.
Ühel kaunil suveööl, kui Koit Hämarikuga kohtub, läks väiksel Pokul uni ära. Ta oli terve oma elu looduses elanud. Linnud laulsid ümberringi ja vesi vulises varvaste vahel. Nüüd aga tekkis tal suur soov minna maailma avastama. Need samad linnud olid mõnikord oksal siristanud, et kuskil kaugel kohas asub selline imelik koht nagu linn, kus pidi palju inimesi elama ja need samad inimesed olla end ümbritsenud paljude huvitavate asjadega. Nii võttiski pisike Poku jalad kõhualt välja ja seadis sammud linna poole, et teada saada, milline see inimeste maailm välja näeb. Sahistas teine öö läbi mööda põlde ja kraavi pervesid, vahepeal puges mõnest aiaaugust sisse ja teisest jälle välja, kuni lõpuks jõud rauges. Kuna ta oli just pugenud sisse ühest aiaaugust, siis tundus talle, et siin aia sees on üpris turvaline väike uinak teha. Nii ta sinna magama jäi. Ühel hetkel, kui ta silmad avas, ehmatas ta ennast soolasambaks. Tema ümber siblisid väikesed inimesed. Ta oli sattunud ühe kooli ja lasteaia hoovi. Algul tundus talle päris hirmutav selline sagimise keskel olla, aga kui väikesed lapsed teda aegajalt sõbralikult paitamas käisid, harjus ta sellega ära. Nii ta siis seisab seal hoovis nina uhkelt taeva poole ja naudib kõigi tähelepanu.
Sellel samal hommikul, kui pisike Poku oma silmad avas täiesti võõras maailmas, tegi ka silmad lahti Poku ema ja mida ta näeb. Tema kallis laps on kadunud. Ta kuulis lindude käest, et teda olla nähtud metsast väljumas ja suundumas linna poole. Poku ema hakkas mööda värskeid jälgi lapsele järgi minema. Kuna Poku ema oli palju suurem siis tema ei mahtunud igast väiksemast avast sisse ja tema teekond oli palju pikem. Vahepeal pidi ta ka pikalt seisma, sest inimesed vahtisid teda imelikult. Kohale jõudis ta õhtul. Tema õnnetuseks olid aia väravad õhtuks kinni pandud ja ta ei pääsenud sisse, nii pidi ta jääma värava taha ootama, kuni need järgmise päeva hommikul jälle lahti tehakse.
Aarde leidmiseks mine koordinaatidel näidatud suunas, määra aarde asukoht, kasuta vihjet ja oledki aarde kätte saanud. Kui sulle aga pakub huvi, kus on pisike Poku siis mine järgmistel koordinaatidel 59° 20' 58,01" 24° 37' 09,04", ning vaata üle aia maja suunas ja seal näedki teda trepil seismas.
Interneedus on üks võimas asi küll. Ühel päeval paned üles ähvarduse ja järgmine päev on "poku" tagasi või mingi jäänus, mis oli petteks kokku kruvitud ja kohale tassitud. Ei tea, kas vargal natuke häbi ka on.
Kindlasti kujutate te ette, kui mõni inimene leiab metsast ühe karbi(aarde) ja ta teadmatusest võtab selle kaasa. Aga kas te kujutate ette, et keegi võtab keset asulat kaasa hiigelsuure paku. Mina ei kujutanud seda ette. Täna, aga toimus müstiline tegevus Laagris. Hommikul kell 7.38 sõitis Linnapoku aarde juurde üks Ford mahtuniversaal. Kaks inimest tõstsid poku autosse, poku all olevad matid alajaama taha ja sõitsid minema. Ma ei mõista, kellel läheb vaja mädanenud pakku jaanipäev ju läbi. Plaan oli poku saata vanaduspõlve veetma geomuuseumisse, aga võta näpust.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Hakkab vaeseke ära väsima.
Tänud aarde eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Hea kui aare on 24/7 mehitatud ja elektroonilise valve all.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kahjuks on seis selline, et varas on võtmega minema läinud ja pole ka mul tagavaravõtit kuskilt võtta. Seega jääb aare suletuks senikauaks, kui varas selle uuesti tagasi toob. Ma oletan, et varas saab olla kas geopeitur või siis geopeituri sõber. Palun pane võti oma kohale tagasi, siis saavad teised aaret otsida.
Võti (ja kork) suure tõenausega varastatud, sest vihjet lugedes ei tule midagi ette, ning majas elavad elanikud ei suutnud leida ka.
Väga lahe aare, nii palju on vaeva nähtud! Jäime võtit vist liiga kaua otsima, saime rõdult sõbraliku vihje! :)
Aitäh!
Väga vahva aare, teostus väga meeldis!
Aitäh peitjale!
Väga tore ja omanäoline aare. Leid tuli üpris kiirelt. Võti ikka seal, kus ta olema peab. Aitäh peitjale!
Võti täiesti olemas ja ka vihje oli kasulik, pidi ainult natuke mõtlema. Aga muidu väga lahe aare ja tänud tegijale!
Leitud!
Väga lahe teostus! Ootamatult lihtne leid ka. Tabalukk oli lahti ja võtit ei näinud. Eemaldasime aardelaekast veidi tšekiprügi.
No tee, mis tahad, aga kas vaatasime valest kohast või on võti sinna lootusetult kinni jäänud. Hoian silma peal, kui tulevad uued logid ja proovime siis uuesti.
Väga vahva teostus.
On see alles lahe teostus.
Teisel korral teine leidis suht kiirelt avaja ja logi sai kirja.
Aega oli napilt ja vōti näppu ei hakanud.
Leitud. Aitäh peitjale
Oh my god! See on uskumatult kihvt aare :-)
Leitud!
Vahva asi siia valmis meisterdatud. Teisel korral ka võti leitud ja logitud, aitäh peitjale!
Eelmine kord siin käies ei saanud kohe üldse aru, kus kohast see võti välja võluda, ju olid juhtmed kinni külmunud, talv oli ju. Nüüd kuumal suvepäeval polnud probleemi, võti näppu ja poku juurde. Igati vahva tegelane
Tänud peitjale
Aww! Tõesti oli nunnu :)
See oli päris äge aare, alguses näppisime elektrikasti
Alguses ei saanud asjale pihta, aga mõni aeg hiljem leidsime eriti vahva aarde. Tänud peitjale :)
Kahjuks ei olnud pastakat taskus, seega logiraamatusse ei kirjutanud. Tänud ka aknast tulnud vihje eest. See oli meie esime aardejaht.
Ei teadnud täpselt, mis siin ees ootab. Tagantjärgi selgus, et saabusin just õigel ajal - pimedas ja külmas. Segavaid faktoreid ei olnud ja rahulikult keskendudes sain kõik ilusti tehtud. Vägev teostus. Aitäh!
Väga vahva tegelane siin seismas. Õhtu hämaruses päris muguderohke kant, aga kuidagi siin toimetatud saime. Aitäh peitjale!