LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.
Kuusnõmme mõis, saksakeelse nimetusega Kusnõm, eramõis asutati 1568.a. Mõis on käinud õige sagedasti käest kätte. Kehvad põllud ja väike viljasaak ei suutnud omanikkudele kuigi palju tulu anda, mistõttu nad tihti jäid võlgadesse ja olid sunnitud mõisa edasi müüma. Viimase peahoone ehitusajaks peetakse 19. sajandi teise poole algust. 1922. aastal alustas Kuusnõmme mõisas prof. Johannes Piiperi juhtimisel tööd Tartu Ülikoolile kuuluv bioloogiajaam.
Kuni 1938. aastani toimus Kuusnõmmel igasuvine tudengite õppepraktika. Põhirõhk oli linnustiku uurimisel. Kuid mitte üksnes, vaid ka taimestiku, putukate, aluspõhja ehituse jne uurimisel etendas bioloogiajaam tähtsat osa. Metsateadlase Andres Mathieseni juhendamisel rajati Kuusnõmme poolsaarele mitmeid võõrpuuliikide katsealasid. Siinsed paepealsed võimaldasid metsakasvu uurimist paealadel. Aastatel 1951–1977 oli hoone Kuusnõmme metskonna käsutuses (1951-1957 Pidula metskond).
Peahoone hävis tulekahjus 1984. aasta augustis. Püstiolevad müürid kuuluvad kõrvalhoonetele.
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.
Kuusnõmme mõis, saksakeelse nimetusega Kusnõm, eramõis asutati 1568.a. Mõis on käinud õige sagedasti käest kätte. Kehvad põllud ja väike viljasaak ei suutnud omanikkudele kuigi palju tulu anda, mistõttu nad tihti jäid võlgadesse ja olid sunnitud mõisa edasi müüma. Viimase peahoone ehitusajaks peetakse 19. sajandi teise poole algust. 1922. aastal alustas Kuusnõmme mõisas prof. Johannes Piiperi juhtimisel tööd Tartu Ülikoolile kuuluv bioloogiajaam.
Kuni 1938. aastani toimus Kuusnõmmel igasuvine tudengite õppepraktika. Põhirõhk oli linnustiku uurimisel. Kuid mitte üksnes, vaid ka taimestiku, putukate, aluspõhja ehituse jne uurimisel etendas bioloogiajaam tähtsat osa. Metsateadlase Andres Mathieseni juhendamisel rajati Kuusnõmme poolsaarele mitmeid võõrpuuliikide katsealasid. Siinsed paepealsed võimaldasid metsakasvu uurimist paealadel. Aastatel 1951–1977 oli hoone Kuusnõmme metskonna käsutuses (1951-1957 Pidula metskond).
Peahoone hävis tulekahjus 1984. aasta augustis. Püstiolevad müürid kuuluvad kõrvalhoonetele.
Leitud.
leitud. lumi polnud suureks takistuseks
Leitud ja logitud, põnev paik.
Aitäh aarde eest!
Mõisa toov puiestee oli muljet avaldav. Mõisa endaga on muidugi teine lugu. Tänan kohta tutvustamast.
Kontrast fotoga oli masendav.
Eelmise mõisa juurest tulles oli kontrast märkimisväärne. Aardes olnud pilt endisest hiilgusest andis palju juurde. Aitäh!
Leidsime:)
Lihtne leid! Aitäh! :)
Kiire leid, varemed järgi ainult aitäh!
Kiire leid. Aitäh peitjale!
Põnev peidukas
Leitud
Aitäh aarde eest!
Teel Vilsandile leitud.Aitäh!
Käigupealt sai põldmarjadest kõhu ka täis. Aitäh sööma kutsumast :)
Leitud. Aitäh!
Põldmarju palju. Aare korras.
Tänud peitjale!
Leitud. Tänud!
Päris võsane üldmulje jäi, taamal lõugas keegi neljajalgne ja lõpuks selgus, et on veel vaja ronimist ka harrastada. Ilmselt olin juba kergelt väsinud, et torisema kippusin. Aitäh!
Leitud-logitud, aitäh!
13764.
Jailbreak ‘23
Aitüma aarde eest!
Läks lihtsamini kui arvasin.
Kõige kaduva teed läinud mõisahoone. Siin oli aga huvitav see, et eile oli keegi käinud oma kunagist sünnikohta vaatamas ja avastanud geopeituse aardekarbi. Kenasti pani omagi muljed sinna kirja. Tänud peitjale kohta näitamast ja aarde eest.
Aitäh aarde eest :)