LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti Looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu.
Siin lähedal leiduv muistne matusepaik on riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis I aastatuhande I poolest. Tolleaegsete kommete kohaselt surnud põletati ning järelejäänud luukillud puistati koos esemetega kalmemüüride vahele. Arvatakse, et kalmeid rajas ja kasutas vaid üks osa ühiskonna liikmetest, ilmselt keskmisest jõukam sotsiaalne kiht.
Mähkli on Karula rahvuspargi üks põlisemaid elukohti, kus inimasustuse vanuseks on ligi 3000 aastat. Arheoloogiliste kaevamistega on siin peale kivikalme uuritud ka muinaseluaset ja kääbast.
Samblaga kaetud Mähkli kivikalme suuruseks on 30 x 15 m, see on ida-läänesuunaline pikliku kujuga. Selle keskosa on ümbritsevast maapinnast ainult veidi kõrgem ning ääred sulanduvad ümbrusega täiesti kokku, mistõttu on matusepaik maapinnal raskesti märgtav. Kalme on ehitatud raudkividest ning sellesse on maetud inimesi peale põletusmatust. See kivikalme oli Mähkli elanike matmispaigaks u 2000 a tagasi. Selliseid Rooma rauaaja (50-450 aastat pKr) kivikalmeid on siinkandis leitud veel Karkkülast ja Alakonnult. Mähkli muinaseluase asub teisel pool maanteed.
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti Looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu.
Siin lähedal leiduv muistne matusepaik on riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis I aastatuhande I poolest. Tolleaegsete kommete kohaselt surnud põletati ning järelejäänud luukillud puistati koos esemetega kalmemüüride vahele. Arvatakse, et kalmeid rajas ja kasutas vaid üks osa ühiskonna liikmetest, ilmselt keskmisest jõukam sotsiaalne kiht.
Mähkli on Karula rahvuspargi üks põlisemaid elukohti, kus inimasustuse vanuseks on ligi 3000 aastat. Arheoloogiliste kaevamistega on siin peale kivikalme uuritud ka muinaseluaset ja kääbast.
Samblaga kaetud Mähkli kivikalme suuruseks on 30 x 15 m, see on ida-läänesuunaline pikliku kujuga. Selle keskosa on ümbritsevast maapinnast ainult veidi kõrgem ning ääred sulanduvad ümbrusega täiesti kokku, mistõttu on matusepaik maapinnal raskesti märgtav. Kalme on ehitatud raudkividest ning sellesse on maetud inimesi peale põletusmatust. See kivikalme oli Mähkli elanike matmispaigaks u 2000 a tagasi. Selliseid Rooma rauaaja (50-450 aastat pKr) kivikalmeid on siinkandis leitud veel Karkkülast ja Alakonnult. Mähkli muinaseluase asub teisel pool maanteed.
Nüüd peab auto jätma suure tee äärde, enam pole võimalik sõita parkimiskohta välja.
Tänud aarde eest!
Jätsin teised pereliikmed maasikaid korjama. Teerajal oli mitmeid risti langenuid puid kuid sellegipoolest oli hea kerge jalutuskäik. Aitäh aarde eest!
Ülle ja Indreku jälgedel üle ja ümber mahalangenud puude käis meilgi see käik. Kalmet ennast küll ei märganud kuid silte oli piisavalt ja aare leidus kenasti. Tänan!
Jah täitsa kena matk mööda sissetallatud rada.Oli see nüüd loomade või inimeste poolt tehtud,mine tea,aga kõik kenasti ümber nende lõpmatute mahalangenud puude.Aitäh!
Mõnus jalutuskäik. Tänan aarde eest!
Suunaviida juurest minnes poleks midagi üles leidnud. Õnneks on geopeituses olemas täpp, mille abil saab õiget suunda hoida. Miks need muinasinimesed oma lahkunuid nii sügavale metsa vedasid? Oleks võinud Võru-Valga maantee äärde matta. Igatahes tundus mulle, et lõpus nägin lahkunute hingi puude vahel. Aitäh juhatamast huvitavasse kohta!
Kalme leitud ja aare logitud. Teekond oli küll paras takistusrada tormist murtud puude näol, aga mõnus matk sellegipoolest.
Mets on korralik takistudrada ja mööda teed on raske püsida aga gps juhatas õigesse kohta ja aare sai logitud.
Geojaanituuri leid #33. Aardeni napid 545 meetrit mööda teed, aga puuoksad risti-rästi ees. Ikka nii tihedalt, et kui vahepeal mõnikümmend meetrit käia sai, oli see nagu jalutuskäik pargis. Paratamatult tekkis tunne, et keegi ikka üldse ei taha, et sinna mindaks. Kokku võttis võhmale see tõkkejooks. Õnneks paistis aare juba kaugelt silma, olles mitte vihje lähedal, vaid lausa küljes. Kas ka pidi nii olema, mulle tundus nii. Aare sai seest puusodist puhtaks puhutud-valatud (nagu enamus aardeid). Aitäh siia kutsumast ja väljakutsuvat jalutuskäiku pakkumast! :-)
Tänud peitjatele!
Siin lähedal olen ikka mitmeid kordi olnud, aga täna oli siis lõpuks see päev, kus otsustasin siia kõrvalepõike teha.
Kohalikul metsavahil on tõesti käed ja jalad tööd täis ning ei ole suutnud kõrvalisi teid matkaradu lahti lõigata. Aga nees väikesed kõrvalepõiked ja turnimised väga ei takistanud.
Kui Saera lahingupaika külastades sai tõdetud, et tuul on siin kandis palju kurja teinud ja hulga puid maha murdnud, siis võrreldes sellega, mis seal oli, on siin ikka päris põrgu lahti olnud. Suure tee pealt saime vaevu maha keerata ning sealt autoga kaugemale ei pääsenudki, kohe oli üks puu risti ees. Hakkasime sealt jalutama ning üle puude ronida ja ümber põigata tuli väga palju. Pikali oli nii mände kui kuuski, nii peenemaid kui ka päris jämedaid. Läbi ja mööda me neist murdsime ja kohale ka jõudsime. Aarde leidmine oli juba käkitegu, sest õigupoolest polnudki vaja seda otsida, jäi juba veidi eemalt silma. Meie jaoks on selle aarde näol tegemist Geopeituse lehe järgi 6395. aardeleiuga, aga Geocachingus täitub sellega ilus ümmargune 10 000! Juhhuu!
Täname Carolinat selle aarde peitmise eest ning kõiki teisi peitjaid, kes on aidanud meil veidi vähem kui 11 aasta jooksul selle tähiseni jõuda. Kui naabrimees (kes meid sellesse mängu kunagi tõi) oleks meile algul öelnud, et me suudame üldse nii palju aardeid leida, siis poleks küll mitte kuidagi seda uskunud. Aga siin me nüüd oleme ja eks siis paista, mis ja kuidas edasi. Igatahes - jätkame! :)
Puhkuse reisi viimase päeva esimene astumine suvehommikuses metsas sai alguse siit ;) leid ise tuli mõnusalt kiirelt.
Kalmel käidud nagu sipsti. Taas sedelil pakutava info võrra, olen natuke targem inimene.
Tänud.
Natuke kahju, et neid kalmeid päriselt näha ei ole, kui ei teaks, siis ei aimaks midagi. Aardega korras. Suur tänu siia juhatamast.
Isegi sääskede jaoks oli liiga palav, nii et polnud siin peale meie kedagi. Kutsa kalpsas igavese ajuga üle maha langenud puude auto poole, et saaks ometi jahedasse tagasi. Tänud peitjale
Tänud aarde eest.
Leitud, logitud, tänan!
Peale kiiret maalkäiku tahtsime Antsla uut ja uhket tänavakunsti vaadata ja Ähijärves ujuda. Ähijärve aarde jäid mugude tõttu teiseks korraks, aga muinaskalmeni jalutasime küll. Sääsed tahtsid koos ihu ja hingega meid võtta, kuid saime elusalt autosse tagasi. Aitäh aarde eest!
Kuna peitmisviis oli tuttav, siis läks leidmisega kiiresti. Aitäh peitjale.
Parkisin auto ja asusin jalutama. Kui teerajal kukeseened silma jäid, siis läksin tagasi ja alustasin teekonda uuesti kilekoti ja multitööriistaga. Aarde suunast kostus aegajalt väga vali pauk, oli nagu kõvem kui püssipauk aga ega ma täpselt püssipaukudest ei tea. Kokku lugesin 6 pauku, mitu minutit oli iga paugu vahe. Aare lasi end otsida, kuna see oli siinkandis esimene aare minujaoks, siis ei teadnud ju ka mida täpselt otsin. Lõpuks ikka leidsin aarde ja paugud ka lakkasid, sain eluga tulema.
Väga tore koht, tänud aarde eest.
Tõeliselt nauditav teekond aardeni vaikses ja ürgselt rohelises metsas. Kalmet ennast kujutasin küll hoopis teistsugusena ette, ega midagi väga eristada ei suutnud looduses, kuid meelde jäi ikkagi. Aitäh!
Leitud :) Tänud!
Autoga sõitsime niikaugele, kui sai. Edasi väike jalutuskäik aardeni. Leid oli kiire ja kuna metsas midagi kahtlaselt praksus, siis sai kiirel sammul siit ka tagasi mindud. Täname!
Taas oli põhjust jalutuskäiguks. Tänan aarde eest!
Tänud aarde eest
Tore jalutamine, peitjale tänud!
Vahva, et RMK just sellised kohad aarete jaoks välja vaadanud. Ilmselt ei käinud seda muinaskalmet eelnevad kümme aastat ka niipalju inimesi vaatamas, kui nüüd aasta jooksul geopeitureid on seal luusimas nähtud.
Mõnus rajake viis kohale ja isegi putukate üle ei saanud kurta. Kui siis ainult sipelgad, kes ei lasknud rajal seisma jääda mustikate söömiseks. Neid viimaseid oli küll palju ja saime näpud-suud siniseks. Aarde leidsime ka ja nimed said kirja. Täitsa vahva väike metsajalutus, täname!
Õdri järves ujumast lahkudes oli juba auto juurde jõudes selge, et kiiresti tuleb jõuda järgmise järveni, öine vihm ja äike polnud mingit erilist leevendust toonud, täna jälle kuum ja päike.
Silmanurgast ikka piilusin geokaarti ka ja sain loa seltskonnalt mõnedeks peatusteks. Autot tee äärde parkides kogunes koheselt ümber meie parmuparv, selle peale teatasid kaaslased, et mine ise vaata neid kive :). Eks ma siis läksin ikkagi, plätudes ja lühikestes riietes, aga joostes, lootusega, et kõik parmud ei saa mind kätte. Metsarada oli täitsa tore. Paigale kiire pilk ja jooksuga tagasi. Aitäh.
Järgenvad tänase päeva aarded võib võtta kokku kõik ühe logiga (ehk siis kõik Lk 110 Karula rahvuspargi aarded v.a Rebäse omad). Väljas +26 kuni +29 kraadi, plätud, lühikesed riided, torkiv peidik, sumisev putukaparv pea kohal. Kohad, mis aaret peidavad kõik imeilusad. Aitäh!