LK 110: Saare kõrts

Tänud

Olemas, aitäh KA

Tore rada ja aare!

Parkisin auto parklasse ja jätkasin teed ühel rattal, enamus teest oli täitsa edukalt läbitav. Vaid mõnes üksikus kohas tuli ratast veidi kõrval talutada. Aitäh peitjale.

Leitud.

Käisime ka läbi ja tõdesime, et aarde on hõivanud linnuke - pesa mis pesa. Järgmine kord on ehk õnne.

Teel siia aegajalt ikka piilusin paremale ja vasakule, et kus see loomade kari siis nüüd on keda kaugustest nägin aga tühjus, vaikus ja linnulaul vaid. 30 meetrit aardest võttis nähtu veits ohkama, et kas päriselt vä? Kogu kari ümber aarde, kes magas, kes logeles ja kes näksis rohtu ning üks sügas ennast aarde objektiga nii et kogu platvorm kõikus :D üksi veits kõhe ka kuna mitte ühtegi aeda ega midagi vahel polnud ja kõik jõllitasid mind :D kui taga hakkavad ajama siis pole nagu eriti kuhugi joosta ka ja egas mina tea mis nende tipp kiirus on :D Aga kuna peale jõllitamise keegi ei lähenenud ja ega ka eemaldunud siis vaikselt ringiga lähenesin objektile ja platvorm oli nagu safezone. Ja siis eemalt nägin kuidas veel üks suur loomade parv minu poole lähenes, ilmselt tuldi vaatamas kas kõlbab süüa või mitte :D Aga lõpuks ega nad kurjad polnutki, pigem olin mina nende jaoks vaatamis objekt nagu inimesed käivad loomaaias siis seal oli nagu vastupidi :D
Aare logitud siis tegime veel selfisid ja nautisime ilma kõik koos, tegelt oli täitsa tore :D aitäh meeleoluka aarde eest :D

https://youtube.com/shorts/kBQH15Y2YXo?si=xwJLdVaQrytwkMNO

Kõrtsmani polnud kodus, kuid logitud saime ikka. Tänud!

Käisime Meelega matkamas ja logisime teele jäänud aarded. Tänud peitjale!

Tänud peitjale aarde eest!

Leitud ja tänud.
Karbis oli vesi logi raamat õnneks kuiv

Mõnus ilm, tore seltskond ja Penijõe matkarada ..minu meelest super kooslus.

Aitäh aardemeistrile siia kutsumast!

Jäi seegi punkt meil matkarajal ette ja sai logitud. Aitäh

Oli veel jaksu viie kilomeetriseks kõnniks. Pimedus meid ei heidutanud. Valget aega ongi vähe. Tegime terve ringi läbi ja leidsime kaks aaret. Vahepeal tegime pannkoogi pausi. Pool ringist läbisime ilma lampideta, kuu valgel. Peaaegu oleks karjuse traatidesse jooksnud.
Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Alles kohale jõudes sain teada et koerad pole sellel matkarajal lubatud. Istusime kutsiga maha ja tegime kokkulepped. Et ta on terve tee paela otsas, käitub maru tagasihoidlikult ja viisakalt ning üleüldse pole ta mittemingisugune koer vaid jumala lammas. Viimase punkti puhul ta küll vaatas mind kaunis pika pilguga, aga vahest oli tal lihtsalt istumisest siiber ja tahtis juba rajale minna. Kõik sujus suurepäraselt. Veised tulid küll vahepeal vaatama, et mis värk. Aga siis nähes et lammas talutab inimest, kaotasid huvi. Tänud peitjale

Nii tore, et Maris on selle matkaraja teise otsa tähistanud Ilusa koha aardega. Tänasesse päevakavva oli planeeritud Ilus koht + Läänemaa LK 110, aga nende viimaste osas ma väga eeltööd polnud teinud. Nii tuligi välja, et kõigepealt viskasin aeda ületava trepp-redeli juurest pilgu üle välja, mind kiskus sinnapoole ja siis vaatasin infotahvlit, et aarete juurde viiv matkarada just sellest trepist algabki. Vahva. Ilm veidike kiusas meid vihmaga, aga muidu oli väga tore astumine. Aarde juurest püüdsime ka kõrtsi asukohta tuvastada. Jah, olid ajad, kui kõrtsid asusid sellistes kohtades. Aitäh!

Ülejäänud päeva täitsid meile Arvo LK110 aarded ning esimeses järjekorras suundusime Ilusa koha parklast leidma neid, mis jalutuskäiku nõudsid. Väga äge matkarada, eriti müüdud olin rookatusega katusealustele ning aedu ületavatele treppredelitele. Ja muidugi nunnudele lammastele, kellest osad olid alles täitsa tited :). Aitäh aarete eest, mõlemad rajapealsed olid oma mugavates pesades kuivad ja korras.

Täna oli suurepärane päev jalutuskäiguks. Päris terve ring ei olnud veel tossukõlbulik, aga enamus küll. Minul olid küll kummikud jalas ja et nende kandmist igati õigustada, siis marssisin igast võimalikust mülka tsentrist otse läbi. Väga lahe maastik, palju linnuhääli, palju päikest, natuke tuult, natuke veiseid, puhkevaid pungi, sinililli, ülaseid ja varsakapju.

Tundub pentsik koht kõrtsi jaoks, aga ega samas, kui ikka oli kõrts ju siis oli ka vajadus. Väga äge koht võis see kunagi muiste olla. Väga filmigeeniline koht - stsenaarium hakkab peas kohe vurinal jooksma, vahet pole kas romantilises suunas või kriminaalselt sünges suunas. Väga äge!

Ja kui keegi näeb Penijõe kaldal hängivat musta mütsi, siis see on minu oma - pani teine taskust jooksu; kevad teadagi jooksuaeg :)
Aare leitud ja logitud. Aitäh!

Tore teada, et siin kunagi kõrts oli. Praegusel ajal oleks siin küll väga vähe kliente. Aitäh!

Veiseid siin veel imetleda polnud, aga eemal miskid kivid paistsid küll. Kui igas suunas vaatlus tehtud, jäi ka aardekarp silma. Tänud peitjale matkarajale kutsumast!

Mööda tahedat pori kulgesime infotahvlini. Mulle seni nähtuist oli see kõrgeim ehitis karjamaal aedade ületamiseks. Tänud peitjale.

Päris tore kulgemine oli rajal.Aitäh!

Merle võiks jah teine kord meiega tulla. Olime igati ontlikud matkajad... peaaegu.

Lootsime, et nüüdseks on jää-vesised kohad läbi. Loota ju võib, eks! Igatahes autosse tagasi jõudes me seda ei määrinud. Aitäh!

Kui siiani oli tunne et täna oleme juba igasugu matkasid teinud ja näinud siis seda mis jalutuskäik "pargis" meid siin ees ootab...uuh ma ytlex. Yks silma naeris ja teine nyttis. Yks naeris selle pärast et jumal tänatud et enda autoga ei tulnud siia %&#& sisse käimasid määrima. Samas teine silm nuttis kuna teadsime et on v6imalus et Merle lihtsalt ei v6ta meiesuguseid mudakolle auto peale :D 6nnex l6pus sai ikka suurem kiht maha loputatud ja ei pidanudki prygikotis koju tagasi s6itma. Tagant järgi meenutades muidugi igati meeleolukas teekond aga jah aastaajaga läksime korralikult alt :D Tänud peitjale

Veised jäid märkamatuks, aga nende hiljutine viibimine siin ei jäänud märkamata. Kahel pool lainetavad veeväljad ei olnud jalutamiseks ilmselt meeldivad, kari oli kogu koosseisuga pisut kõrgema raja korralikuks songermaaks muutnud. Iga tavaline matkaja ilmselt pööranuks juba üsna algul tagasi parklasse, aga geopeitur ei anna ometi alla, matkab vapralt karbi järele. Ei loe talla alla kogunev paks porikiht ega pimedus.
Oli see alles retk. Põlvini porine, saapataldu tuli tükk aega pärast ojas leotada, et need paksu mudakihi alt päästa ja taas kergemaks muuta.

aitäh.

Olen küll Kaupot mitu korda kritiseerinud, et mismoodi me küll aaretest tuimalt mööda jalutame kuni kõige viimaseni ja siis tagasiteel nopime. Mingil kummaliselt kombel tegin sellesamuse pakkumise seekord kaaslastele hoopis ise. Oh sa poiss kus see rada oli täna plägane. Sõralised olid selle loomiseks ikka kõvasti vaeva näinud. See muda muudkui kittis saapa külge ja kui mõni laudteelõik tuli, siis muda külge hakkas omakorda veel killustik ja laudadel sai käidud nagu kontskingades kõbistades. Peagi oli kõik, mis allapoole põlve, mudaseks pritsinud. No ja pidi see leid nüüd seekord nii kiirelt tulema, ehk kibekiirelt ots ringi ja uuesti samasse mülkasse tagasi kuna jalutasime tulles ju vajalikest punktidest tuimalt mööda. Ei vedanud siia tuleku ajastuga. Õnneks kambavaim hoidis tuju kõrgel ja oja ääres sai lehesvammiga korralik pesu ette võetud.

Tänud.

Mõnus jalutuskäik sügisese ilmaga

200 aasta pärast,

pole sellel üldse vahet,

kas ma täna naeratasi,

aga praegu küll..

Tänan peitmast.

Väga tore, et geopeitus siia jalutama kutsus ja huvitavaid teadmisi pakkus. Ülimalt raske oli ringi vaadates ette kujutada, et siin oli kunagi mägi ja kõrtsid ja aktiivne külaelu. Tänapäeval hoopis teistmoodi elu, ainsad elusolendid ümbruses olid veised. Üks seltskond pikutas kohe matkaraja peal ja ei kavatsenudki kuhugi liikuda. Eks tegime meie siis ringi ümber nende. Aitäh aarde peitjale!