Lobudiku

Teel lemmiklinna mõtlesime selle ka ära logida. Lõpu täpsuse osas vajasin pisut abi ja selle selginedes otsustasime, et täna rammima ei hakka. Naat ja nõgesed silmini ja pesapärija oli võssivabas riietuses nimelt. Aitäh huvitava koha turvustamise eest ja vabandame kõikide süüta tigude tapmise pärast. Uues elus sünnin teona, ok!

praegu oli isegi enamvähem siin maastiku olnud, õnneks aare tuli ilusti välja, aitäh :)

Põhjalik hooldus. Kõik nüüd aardega jälle oki.

Käisin siin kümmekond aastat tagasi ja sai isegi peremehega jutustada aga siis oli aare jääs kinni ja jäi logimata. Nüüd polnud kohapeal majakeses enam elumärke ja kõik väga võpsi kasvanud ja käest ära. Mõis laguneb ja puud juba läbi kasvanud. Läbi tugeva võpsi, mis oli kunagi mõisapark rammisime kohale ja leidsime ka aarde. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest!

Suht maha jäetud koht.
Päevasel ajal otsida on kindlasti mõnusam, pimedas võib tiiki komistada, aare ise on vahva ja vahvas kohas,kohendasime seda natuke, et järgmistele otsijatel oleks mõnusam teada leida. Tossud said veidi mustaks, aga mis siis.
Mõisasääsed ja põdrakärbsed olid vist pikalt paastul olnud, sest hammustasid eriti hea isuga. Parkisime tee algusesse sildi juurde ennem eramaa silti ja arvasime, et oleme ainsad seiklejad… aga võta näpust üks mugupaar oli samuti tulnud seda hüljatud lobudikku uudistama. Koht ise on päris sürr, öösel jätaksin pigem selle aarde vahele.

Lõpuks jõudis kätte kauaoodatud geotuur. Seesugust lobudikku poleks osanud küll oodata. Peremeest ei kohanud ja saime kiiresti nimed kirja. Aitäh!

Kena sügisene jalutuskäik. Lõpp oli mõnevõrra raske. Aitäh!

Kunagi tundus väga keeruline, siis ei olnud koordinaatidega veel nii suur sõber. Aarde null sellise koha peal ei satu silma alla. Lõpuks märkasin uuesti ja peale mõningast hämmingut laksasin kontolli roheliseks. Hea et siia suvel ei sattunud. Peremeest ei näinud. Aitäh!

See mõistatus võis ju maru lihtne olla, nagu nii mõneski logis mainiti, aga minu ajud olid nädalaga korralikult kärssama hakanud ja ei saanud muffigi aru. Lahkelt ulatatud abikäest polnud ka kasu, täiesti kiilus kinni. Aga siia üksinda hulpima jäänud punni tahtsin ikka likvideerida küll. No lõpuks kui koordinaadid käes, loksus käik paika, aga milline mõistatus see peale lahendamist lihtne poleks, pea kõik ju.
Täna siis, olles ühe natuke raskema lähenemisteega aarde juba vallutanud, tulime teist vaatama. Kui aus olla, oli mu jaoks täielik üllatus, et see koht siin ikka nii maha jäetud on. Poleks arvanud. Ja aardeni minek polnud ka mingi pargis jalutamine, kuigi võiks arvata, et park siin kunagi oli. Ja lobiudiku all mõtleks ma ka hoopiski midagi muud, see siin ikka kunagine uhke ehitis, mis nüüd kahjuks varemetes.
Ja oioioioi, alles praegu loen, kuhu auto soovitati jätta. No ei jätnud, vurasime ikka kohale. Peremeest ei näinud, oli seal see uuematsorti elaminegi täiesti maha jäetud, uksed aknad ripakil. Aga rohi oli küll niidetud, nii et keegi siiski toimetab seal vahel.
Tänud siia juhtamast, väheke kurva saatusega see koht ju on, aga ega neist saagi mööda vaadata, nii vahel lihtsalt juhtub.

Leitud, tänud! Nii kahju, kui sellised ajaloolised paigad hävivad ja unustuse hõlma vajuvad.

Hea ning lihtne mõistatus, mis sai kunagi ammu lahendatud. Nulli lähedal ehmatasin üht parti, kes hakkas seepeale laperdades hoogu võtma ning.. kadus vee alla hoopis. Logiraamat oli niiske ning paber hakkab veidi lagunema, panin kuiva minigripi ümber. Peitjale tänud siia juhatamast, geopeituseta ei oleks siia sattunud.

Leitud, logitud, tänan!

Mõistatus on nii ilmammu lahendatud, et saab kui uut pureda, kui isu peaks peale tulema. Meie käigurajad peidupaigast eriti tihti mööda ei vii, ja kui viivadki, siis on kiire-pime-külm-märg-võsane-kauge ja muu taoline vabandus võtta olnud. Täna oli ka pime, natuke külm, aga siiski kindel otsus täpike ära värvida. Peiduka leidsime päris ruttu, aga pidime autost kangemaid tööriistu juurde tooma, et karbile ligi pääseda. Karbi endaga kõik korras, aga jääaeg sealkandis igatahes veel jätkub. Aitäh!

Mõistatus oli mul juba mõni aeg tagasi ära lahendatud. Aarde külastamisele oleme varem korduvalt siitkandis sõites mõelnud, aga tegudeni jõudsime alles täna. Auto jätsime enamvähem maantee äärde, kõigepealt jalutasime sildini ja siis edasi aardeni - päike paistis ja ilm oli jalutamiseks super. Ojas oli küll kohati vesi juba lahti, kuid meile jäi ette koht, kus jää veel kandis hästi. Aarde peiduka leidsime kiirelt, aga aardeni jõudmiseks tuli abivahend appi võtta - nii tihkelt oli pesa kinni. Aare ise oli täitsa rahuldavas seisus. Lobudiku vaatasime samuti eemalt üle. Tänud peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!

Toreda päeva viimane leitud aare. Põnev koht ja väljakutsuvalt jääs olev peidukoht. Tänan!

Mitte kuidagi ei ole sattunud selle aarde juurde. Täna lihtsalt keerasime autonina õigele poole ja kulgesime kohale.
Peidik oli nii kinni külmunud, et me umbes tunni saagisime seda jääd lahti, kuniks uks avanes. Siis aga oli karp kinni, õnneks sellega läks lihtsamalt ja saime lõpuks nimed kirja panna.

Tänud

Autoga saime kuskil 100m peale.Aarde kätte saamine oli päris raske,puhastasime natuke pesa aga ei ole kindel,et sellest piisab.Aitäh!

Vaikselt tegelen lahendatud mõistatuste otsimisega.. selle puhul ma isegi ei mäleta enam, millal ta lahendatud sa.

Täna seadsin teekonna selle aarde jaoks sobivaks ja asusin teele. Kuigi kaardi järgi tundus, et saab kõvasti maastikuga vaeva näha, siis tegelikkuses oli olukord märksa lihtsam. Vaid vihmased ilmad teevad hetkel otsimise pisut keerulisemaks. Kohapeal vaatamist jagus. Aare vajas hädasti üle pika aja tuulutamist, sest karp hakkab vaikselt oma pesasse kinni kasvama :D

Tänan peitmast.

Matsalu kandi geopäeva planeerides leidsime merest hulpimas ka selle mõistatuse ja lahendasime ära nagu lupsti. Mõte hakkas kohe õiges suunas liikuma ja numbrid tulid hoogsalt paberile. Et numbrijadast saaks õiged koordinaadid, oli vaja korra värske pilguga vaadata ja oligi geokontroll roheline. Panime punkti kaardile ja jätsime lõpliku otsuse, kas külastame seda või mitte, tänasesse päeva.

Kuna pidevate vihmahoogude tõttu olime juba ühest aardest niisama mööda sõitnud, siis otsustasime, et seda vahele ei jäta. Kuigi vahepeal oli ka päike meid külastanud, siis aarde lähistele autot parkides tõmbus taevas taas tumedaks ja hakkas korralikult sadama. Me olime varustatud kileriietega ja suundusime metsarajale. Kuna ükski normaalne inimene sellise ilmaga metsa ei läheks, siis motivatsiooni tõstmiseks kinnitasime endale mitu korda, et geopeitus on vabatahtlik.

Kuna kaardi pealt olime vaadanud, et peame ka mingit oja ületama, siis igaks juhuks võtsime suuna kunagisele sillale. Tänu sellele saime pikas rohus ekselda ja muidugi polnud sillast midagi enam järgi. Õnneks oli ka oja vaid natuke mudasem ja pehmem koht maastikul. Kummikuga sai ilusti läbi. Nullis leidsime kavala aardepeiduka üsna kiirelt, natuke võttis aega, et aardekarp kätte saada. Kuna vihma ladistas endiselt, siis tegime keebist telgi, et karp ja logiraamat seest kuivaks jääks. Logiraamat oli kahjuks niiske, sest minigrip oli katki. Praeguste oludega polnud meil seal mingit võimalust seda ka kuivatada, panime vaid uue koti, et asi veel märjemaks ei läheks.

Tagasi autoni läksime juba otse varamete juurest ja siis juba mööda teed autoni. Vihm oli ka nüüd järgi jäänud ning lugesime läbi ka infotahvli.

Toreda teostusega aare, täname peitjaid!

Tänud aarde eest!

On oodanud oma aega, et kohapeal ära käia. Nüüd siis väike kõrvalpõige sai tehtud. Asusime auto juurest astuma. Rajal olid värsked autojäljed kuni hooneni. Kedagi lähistel liikumas ei olnud, leidsime hoopis väsinud neljarattalise rohus. Kulgesime veel mõnda aega pikas rohus ja palavas, kohalike saatjate seltsis. Karbi leidsime ja kiirustasime kohalike eest auto juurde tagasi astuma. Tänud peitjale.

Auto jätsime posti juurde. Avasime uksed ja äärmiselt agressiivsed aardevalvurid olid meil kohe kallal. Oleks taibanud pikemad riided panna, poleks olukord nii hull olnud. Nüüd tuli terve tee neile plaksutada, kuigi oleks tahtnud, et neid ei oleks. Nullile lähenedes märkasime autot, kuid lähemal vaatlusel puudusid sel nii peremees kui rattad. Õigemini polnud neid hetkel kohal. No ja see lobudik. Oh jahh! Juhtub ikka asju! Aare oli olemas, korraliku maskeeringuga, aga meie käest ta ei pääsenud. Aitäh!

Lõpetaksin siiski sõnadega: "Pagana vereimejad, imege kedagi teist!"

Tänan aarde eest!

Tee oli täis viinamäetigusid, seni arvasin et nad ainult Saaremaal elavad. Läksime ettevaatlikult et neid mitte puruks astuda. Aardega läks kiiresti, peidik tundus kuidagi tuttav. Logiraamat niiske kuid töötab. Vihmasajus ei saanud kuivatada ka. Aitäh!

Mõistatus sai mõni aeg tagasi ette võetud. Midagi tegin mina ja midagi tegi Anna. Kahepeale kokku saime täitsa hea tulemuse. Täna tulin siis vaatama, et mis ehitis siin ees ootab. Väga suursugune, kunagi. Täna enam kahjuks mitte. Tagasiteel maanteele lugesin ka, mis saatus hoonet kunagi tabanud on. Viimane lõpp oli veel eriskummaline ning tänapäeva filmitööstuse puhul kasutataks sel puhul juba arvutigraafika võimalusi, mitte ei pea kõike päriselt läbi tegema.

See paik võis hiilgeaegadel olla kena, nüüd kahjuks ei saa seda enam öelda. Aga kui peremeest ei ole või kui ka on, aga see ei hooli, siis ei saagi paremat tulemust loota. Tänud kohalikku ajulugu tutvustamast.

Mõistatusega ei läinud üldse lihtsalt, sai teist ikka mõnda aega siit-sealt vaadatud enne kui lõpuks lahendus paistma hakkas. Lõpus seevastu läks kõik ladusalt. Ühtegi hingelist kuskil liikumas polnud, jalutasime nulli, panime nimed kirja ja imetlesime seda mis lobudikust veel alles oli. Üsna trööstitu pilt kahjuks. Tänud juhatamast!

Mõistatus oli hea. Ja polnudki nii raske, kuigi alguses õnnestus mitu korda valet meetodit kasutada. Nüüdseks juba tükk aega tagasi lahendatud.
Peidukoha leidsin nullist kiiresti, edasi aga läks väga pikalt. Vähemalt geocachingu lehel puudub väga oluline info, et jääga on kordades raskem logiraamatule ligi pääseda kui ilma. Mul läks üle tunni ja peaaegu juba loobusin.
Plusspoole pealt on järgmisel logima suundujal tõenäoliselt palju lihtsam, eemaldasin suure osa üleliigsetest asjadest väljaspoolt konteinerit.
Tänud peitjatele!

Oi kui kaua ma lahendasin ja lõpuks, kui logisin, siis ka pool aastat peale lahendust. Kokku üle aasta aga ometi nii mõnus ja vajalik aare. Tõi mind hooneni, millest ennem midagi ei teadnud ja nü7d maailm nii palju avaram. Aitäh

Mitte kuidagi ei viitsinud siia tulla, õiget teed ka i leidnud. Õigemini küll leidsin aga see oli lahtilükkamata ja hommikul 3 Maakonna aarde juures oli Autoabi olemas, siis sinn ma seda ei näinud ja otsustasin jalutada.

Kohapeal sain aru küll, miks just nüüd seda aaret logida kästi. Aa ikkagist imelik tunne oli, teise hoovis. Kedagi ma siiski ei näinud. Peidik oli ka parajalt paisunud, õnneks Kessu päästevahend ehk kruvikeeraja taskus, andis logiraamatu kätte. Aitäh kutsumast!

Selle lihtsa mõistatuse jaoks oli ikka väikest müksu vaja. Kohapeal oli ka väike takistuste rada, aga ei midagi hullu. Igatahes karbini me jõudsime. Tänan.