Loits läks lappama

🧙‍♂️🪄 REIU MAAGI LAPPI LÄINUD LOITS, MEREKARBID JA ÜKS VÄGA HEA KEPP 🪵🐚😂

Emme ja Kallu geoseikluse teine vaatus! 🥳

Olles esimese aarde edukalt vallutanud, suundusime järgmise Reiu maagi loitsude ohvriks langenud metsatuka poole. Ilmselgelt polnud härral maagiharidusega just kõige paremad lood – loitsud poolikud, GPS segane ja kogu mets kahtlast energiat täis. 🧙‍♂️💥

Aga meie olime valmis! Kallul Ämblikmehe kummikud ja vihmariided, emmel leopardiretuusid ja ülikõrged platvormtossud. Ehk varustus, millega üks endast lugupidav geodaam peaks suutma läbida vähemalt väiksema soo ilma varbaid märjaks tegemata. Vähemalt teoorias. 🙄💅

Kallu jaoks algas aga tõeline seiklus hetkel, mil ta leidis VÄGA HEA KEPI. 🪵😍

Mitte lihtsalt mingi suvalise oksa, vaid KEPI, mille kõrval kõik ülejäänud metsa puud kahvatusid. Selline leid tuli loomulikult koju viia. Mis sest, et kepp oli umbes sellistes mõõtudes, et selle transportimiseks oleks mõistlik olnud taotleda eriveoluba. 🤦‍♀️

Vahepeal tegi noor loodusteadlane veel ühe maailmamuutva avastuse – kui kaks puuseent kokku panna, saab neist MEREKARBI! 🐚😎 Maag võib oma poolikute loitsudega nüüd rahulikult pensionile minna. Kallu teeb kahe seenega rohkem imesid kui tema terve võlukepiga.

Ja kusagil nende teaduslike avastuste vahel leidis 5,5-aastane geohunt Kallu taas TÄIESTI ISE aarde! 🏆👏

Emme panuseks jäid navigeerimine, logimine ja tõdemus, et isegi ülikõrged platvormid ei garanteeri kuivi jalgu. Somehow õnnestus need ikkagi märjaks saada. Kuidas? Ei tea. Ilmselt maagi loits läks jälle lappama. 💦😂

Tagasiteel ootas ees järgmine katsumus – VÄGA HEA KEPI mahutamine emme X5 KatMobiili. 🚙🪵

Pärast mõningast logistilist akrobaatikat, ruumilise mõtlemise viimaste reservide kasutamist ja tõenäoliselt mitme füüsikaseaduse rikkumist mahtus see metsanduslik suurleid siiski kuidagimoodi autosse. Napilt. Väga napilt. Aga mahtus! 💪😂

KatMobiilis uurisin Kallult, kas lähme veel aardeid otsima.

Vastus tuli enesekindlalt: „Loomulikult! Aga mina olen kepi peal väljas, aarded on Sulle emme rohkem rõõmuks!” 🤣🤣🤣

Vot siis! Emme arvab, et kasvatab tulevast geopeiturit, aga tegelikult sirgub autos puidutööstuse suurärimees, kelle jaoks aarded on lihtsalt meeldiv kõrvalprodukt. Ja no see hea kepp olgu ka garanteeritud😅😂🤔🤷‍♀️🪵💰

Loo moraal: mehed on ikka mehed. Ka alles viie ja poole aastasena. 🤷‍♀️😂

Maagile soovime edaspidiseks edukamaid loitsukatsetusi ja peitja Tramile taas DAFO kiitused! 💚👏

Tänud peitmast ja edu järgmistele! Ning kui keegi metsas ühte VÄGA HEAD KEPPI näeb, siis teadke – Kallu tuleb sellele ilmselt järele! 😎🪵

Äge pedukoht, tänud :)

Kogu aeg proovisin teha mikroliigutusi ja võimalikult kiiresti edasi liikuda, et keegi mind jälgida ja pildistada ei saaks. Aga aardemeister jälgis ikka mu tegevust ja ilmselt kontrollis hoolega, kas ma ikka lähen õiges suunas või olen juba ära eksinud.
No ja kui mets on nii paksult seda maagiat täis, siis ei saa ju päris kindel olla, kas liigud aarde või mõne teise dimensiooni poole. 😄
Proovisin siis pika sammuga ja veel kiiremini edasi liikuda, et ei läheks ise lappama ja saaks võimalikult ruttu logitud. Aga siis nägin...
WOW! Mis asi see nüüd on?! See oli väga vinge koht ja ma ei tea kuidas ta seda teeb.Mädzik!

Kui esimeseseptembriostuhullus oli üle elatud, laps šopingukottidega natuke enne pimedat koduuksest sisse pargitud, tekkis metsaisu ja siinsed maagid vajasid külastust. Jalutasime pimedas nullini ja hirmus lugu, taskulamp sai tühjaks! Siin pidi küll hämarate hauataguste loitsude vaib õhus olema, sest niisama selliseid asju ei juhtu juuuu! Topsini me siiski jõudsime ja külastuse registreerisime. Aitüma peitjale!

Tänud aarde eest!

Siin läks lappama tõesti. Suured mustikad takistasid aarde juurde jõudmist. Aga vaikselt vahemaa vähenes.
Tänud aarde eest.

GPS töötas. Ei lasknud ennast häirida loitsudest. Aitäh aarde eest!

Kui Pärnumaal avaldus Ridva ronimisaare, oli nädalavahetuse plaan kohe paigas. Otsustasime võtta ette retke Pärnumaa uusimate aareteni ning lisaks pakkus erilist elevust võimalus osaleda õhtul Muinastulede öö sündmusel. Võtsime Oliveriga suuna Pärnumaa poole juba reede õhtul ja sõitsime peatumata otse Ridva aarde juurde. Aarde logimise ajaks hakkas aga hämarus kiiresti võimust võtma ning peagi oli väljas juba täiesti pime. Seetõttu suundusime ööbima Laiksaare matkaonni, et järgmisel hommikul värskelt ja puhanult uuele geopeitusepäevale vastu minna.

Laupäeva hommikut alustasime varakult ning terve päev möödus aardeid otsides ja logides. Ennelõunal keskendusime peamiselt ronimisaaretele. Mõne aarde kättesaamiseks piisas redeli kasutamisest, kuid mitme puhul tuli esmalt köis paika panna ja seejärel puu otsa ronida. Sellised aarded pakkusid parajalt väljakutset ning tegid päeva eriti meeldejäävaks. Pärastlõunaks olid suurema maastikuraskusega objektid läbitud ning edasine kulges pigem tempoka „logimise liinitööna“, kus ühe aarde juurest liiguti järgmise juurde.

Ilm soosis meie plaane ning kogu päev möödus ladusalt. Enne pimeduse saabumist jõudsime läbi käia kõik kohad, mis olid hommikul eesmärgiks seatud. Seejärel suundusime päeva tõelise maiuspala, Muinastulede öö sündmuse, poole Valgeranna rannas. Sündmus osutus väga meeleolukaks ja hästi korraldatuks. Kohal oli palju geopeitureid, sai vestelda tuttavatega, vahetada muljeid päeva leidudest ning nautida rannalõkke erilist atmosfääri. Tegevust ja jutuainet jagus mitmeks tunniks ning aeg möödus märkamatult. Alles hilisõhtul võtsime ette tagasitee Tallinna poole. Kokkuvõttes kujunes sellest igati kordaläinud nädalavahetus, kus leidus nii põnevaid ronimisaardeid, ilusaid loodusvaateid kui ka meeldivat seltskonda. Selliste päevade pärast tasubki geopeitust mängida.

Teel õhtusele sündmusele. Järgmine metsatukk Paikusel (või hoopis Reiul?), lubati miskit nõia-loitsu-maagiat. Mets oli küll tavaline, enamasti väga hästi läbitav, kohati tihedama alustaimestikuga, ootamatu oli vaid pea vööni ulatuvad mustikataimed. Aarded said kergesti leitud ja loodetavasti pääseesin ka nõidusest. Aitäh, saan nüüd öelda, et vähemalt üks väike metsatukk on mul Pärnumaal aaretest puhas.

Nüüdseks olime juba keha üsna soojaks saanud selle metsa vahel silkamisega ja siia jalutamise viisakalt mööda korralikku rada. Õnneks midagi lappama ei läinud, gps ega muud x-faktorid meid ei eksitanud ja leidsime aarde ilusti. Tagasi parklasse jõudes kohtasime juba järgmist nõiametsa siirduvat geopunti. Aitäh peitjale!

Ah, millised mustikad, rinnnuni! Aitäh!

FTF@11:55
No eks käis tavapärane ennelõunane kohviku valimine kolleegiumis kui äkki päevapraadide vahele tulid plinn-plinn teated.. See otsustas minu lõunatamise koha. Eks ma teadsin, et siia on oodata ühte konkurenti, siis sörkisin need punktid läbi :). Aitäh lõunase sirutuse eest!

Maagiline koht. Selline põnev loodus.
Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest! :)

Aitäh!

Siin kasutasin väga väga vana vanad loitsu:
Allo diskiõv desekidnil irvho löö aveäp irööp niis sadiuk nisatujuk samlis umiav . Sinofelet idipitanin nilo tses , dunagräm ie ehok.
Tänan

Aare avaldatud.