Loonamaa laid
Kirjeldus
Loodus
Loonalaid, mis asub Saaremaa lääneküljel Atla lahe suudmes, on olnud Eesti läänepoolseim asustatud saar, Loonalaiult kilomeetri kaugusele edelasse jääb Eesti maismaa kõige läänepoolsem maalapp Nootamaa (5,9 ha), lõunasse aga Salava saar (25,7 ha). Loonalaid ulatub kagust loodesse 2,5 km ja kitsamas kohas on saare laius ainult 140 m. Enamiku saarest hõlmavad osaliselt taimkattega kaetud körged rannavallid. Lõunarannikul avanevad rannavallide jalamil veepiiril aluspõhjakihtidest põrandad ning madalad astangud. Paeplatoo jätkub ka madalas vees, kohati kuni 100 m rannajoonest mere poole. Suuremat osa saare rannavallistikust katab kadastik, mis läänepoolses osas on hõredam, kesk- ja idaosas aga kõrge ja tihe. Loonalaiu lääneranniku vallid on kiiresti muutuvad. Laiul on hulgaliselt väikseid ja keskmisi rändrahne, millest suurim on saare keskosas paiknev rabakivirahn kõrgusega 2,6 m ja ümbermõõduga 13.9 m.
Loonalaiu rannal leidub igal sammul kuni poolemeetrise läbimõõduga väljasurnud kihtpoorsete moodustatud massiivseid kolooniaid ja nende vahel rohkesti niisama suuri kärgkorallide kolooniaid.
Asustuslugu
Loonalaiu loodeosas paikneb vana taluase, kus on kunagi elanud Lümanda valla 19. sajandi teise poole kõige väljapaistvam ja markantsem isik - talupoeg. tuuker ja meremees Peeter All (1829-1898). Laiul on elanud selle pere neli põlvkonda. Peetri isa Ado rajas saarele talu, kui Loona mõisnik talle sinna heinamaavahi koha andis. Peeter oli olnud kaheaastane, kui pere muldonnist puust majja kolis. Peeter Alli kutsuti Loonalaiu kuningaks. Ta teenis elatist merepõhjast vrakkide metallosade ülestõstmisega. All oli oma aja kohta rikas mees, seda tunnistab kas või vähemalt ametlikult tema omanduses olnud raudlaev, esimene kogu Saaremaal (ehkki kahtlus- tatakse, et ta oli tegeliku omaniku, Loona mõisniku variisik). Lisaks tegeles Peeter All loomulikult ka merepäästega. Kui 1861. aastal ristiti tema tütart Minnat, siis võttis sündmusest osa ka vahetult enne seda päästetud Inglise laeva meeskond. Viimasena juhtisid saarel majapidamist Peetri poja Aleksandri tütar Emma ja Mihkel Kajupank. Emma juures käis Aadu Hint 1950. aastatel kirjutamas oma „Tuulist randa". Nemad olid Eesti läänepoolseima asustatud saare viimased elanikud. 1966. aastal võtsid Nõukogude piirivalvurid neilt laeva ja sundisid minema Atla külla. Sellega lõppes Loonalaiu asustuslugu. Sovhoosi ajal karjatati saarel loomi. Nüüd on endised põllud ja karjamaad vaid kadakate ja lindude pärusmaaks Talukohast on alles abervaredeks lagunenud saun-pesuköök, kõrvalhoone, keldriauk ja elumaja koos kividest laotud kaminaga.
Aardetops on kokku pandud rannast leitud materjalidest noortematka käigus.
Seotud lingid:
Loodus
Loonalaid, mis asub Saaremaa lääneküljel Atla lahe suudmes, on olnud Eesti läänepoolseim asustatud saar, Loonalaiult kilomeetri kaugusele edelasse jääb Eesti maismaa kõige läänepoolsem maalapp Nootamaa (5,9 ha), lõunasse aga Salava saar (25,7 ha). Loonalaid ulatub kagust loodesse 2,5 km ja kitsamas kohas on saare laius ainult 140 m. Enamiku saarest hõlmavad osaliselt taimkattega kaetud körged rannavallid. Lõunarannikul avanevad rannavallide jalamil veepiiril aluspõhjakihtidest põrandad ning madalad astangud. Paeplatoo jätkub ka madalas vees, kohati kuni 100 m rannajoonest mere poole. Suuremat osa saare rannavallistikust katab kadastik, mis läänepoolses osas on hõredam, kesk- ja idaosas aga kõrge ja tihe. Loonalaiu lääneranniku vallid on kiiresti muutuvad. Laiul on hulgaliselt väikseid ja keskmisi rändrahne, millest suurim on saare keskosas paiknev rabakivirahn kõrgusega 2,6 m ja ümbermõõduga 13.9 m.
Loonalaiu rannal leidub igal sammul kuni poolemeetrise läbimõõduga väljasurnud kihtpoorsete moodustatud massiivseid kolooniaid ja nende vahel rohkesti niisama suuri kärgkorallide kolooniaid.
Asustuslugu
Loonalaiu loodeosas paikneb vana taluase, kus on kunagi elanud Lümanda valla 19. sajandi teise poole kõige väljapaistvam ja markantsem isik - talupoeg. tuuker ja meremees Peeter All (1829-1898). Laiul on elanud selle pere neli põlvkonda. Peetri isa Ado rajas saarele talu, kui Loona mõisnik talle sinna heinamaavahi koha andis. Peeter oli olnud kaheaastane, kui pere muldonnist puust majja kolis. Peeter Alli kutsuti Loonalaiu kuningaks. Ta teenis elatist merepõhjast vrakkide metallosade ülestõstmisega. All oli oma aja kohta rikas mees, seda tunnistab kas või vähemalt ametlikult tema omanduses olnud raudlaev, esimene kogu Saaremaal (ehkki kahtlus- tatakse, et ta oli tegeliku omaniku, Loona mõisniku variisik). Lisaks tegeles Peeter All loomulikult ka merepäästega. Kui 1861. aastal ristiti tema tütart Minnat, siis võttis sündmusest osa ka vahetult enne seda päästetud Inglise laeva meeskond. Viimasena juhtisid saarel majapidamist Peetri poja Aleksandri tütar Emma ja Mihkel Kajupank. Emma juures käis Aadu Hint 1950. aastatel kirjutamas oma „Tuulist randa". Nemad olid Eesti läänepoolseima asustatud saare viimased elanikud. 1966. aastal võtsid Nõukogude piirivalvurid neilt laeva ja sundisid minema Atla külla. Sellega lõppes Loonalaiu asustuslugu. Sovhoosi ajal karjatati saarel loomi. Nüüd on endised põllud ja karjamaad vaid kadakate ja lindude pärusmaaks Talukohast on alles abervaredeks lagunenud saun-pesuköök, kõrvalhoone, keldriauk ja elumaja koos kividest laotud kaminaga.
Aardetops on kokku pandud rannast leitud materjalidest noortematka käigus.
Seotud lingid:
Logiteadete statistika
Logiteated
Geojahi käigus ka Loonalaid tehtud. Aitäh!
Ninavärava nukas tõstsin kajaki vette ja hakkasin vaikselt aerutama. Vahepealsete rahude juures sain korraliku linnusõimu osaliseks, aga mis teha, kui pikemat ringi polnud tahtmist teha, tuli ära kannatada ja lihtsalt pisut kiiremini liigutada. Loonalaiule jõudsin kohe mitu korda, sest meri seal madal ja laid täitsa pikk. Peale teist randumist olin ikka nii 1km kaugusel aardest, kuid enam lähemale ei hakanud aerutama. Tegin lihtsalt pikema maailmalõpu jalutuskäigu. Üllatuslikult ei olnudki taimestik võimatu ülepea hein ja võpsik. Veistest on ikka pisut kasu ka laiul olnud. Aarde lähedusse jõudes käis leid ja logimine kiirelt. Tagasiteel kajaki juurde põikasin ränduri majakese juurest ka läbi.
Tänan peitmast.
Paat tõi meid kuskile maja lähistele randa, natuke sumpamist ja siis matkasime aardeni. Üllatusena saime kõik STF'i! Natuke kõpitsesin aaret ja siis teistele kiire sammuga järgi. Tänud peitjale aarde eest!
Kui Salaval käimine oli nagu sanatoorium - paadijuht sättis paadi osavalt kohalikku "sadamasse", ninapidi vastu saart, isegi varbaots ei saanud saarele minekuks märjaks, siis siin tulime täitsa mitu sammu läbi vee. Saarel saime ka korraliku matka teha mööda liikuvaid kive ja erinevas kõrguses taimestikku. Siia tulid meist mõned ümber lahe, teised läbi lahe. Sel korral osutus läbi lahe põikamine õigeks valikuks.
Aare sai leitud, STF sai kirja. Praegu vaatan, et tegelikult see aare laiul olnud kauemgi kui teine, hilje peidetud, aga kohe avaldatud aare. Imelik see ilmaeluke. Aare korral. Laiul materjali oli, et veel mõni aare peita - mindagu julgesti ja peidetagu aga!
Aitäh peitjatele!
Loonamaa laiule saabudes tuli juba arvestatav veetakistus ületada ning ka laiul endal sai erineva märjakssaamise raskusastmega teekondi valida. Ütleme nii, et meil sai kohe kindlasti valesti valitud, aga õnneks oli vähemalt vesi väga soe. Aarde enda juures oli suur üllatus, et me alles teised leidjad siin. Peeter Allist rääkis meile ka meie laeva kapten. Äge koht, aitäh peitmast!
Loonalaiule enam kuiva jalaga ei saanud, vaid tulime väikse jupi maad jala läbi mere. Teel aarde poole rääkis paadimees saare kunagise "kuninga" lugu. Minu jaoks päris ootamatu stf pea 6 aastat pärast peitmist. Aitäh peitjale!
See oli vist see aare, kus saime teha STF kell 12:34. Peitjale tänud!
Leitud ja tuli välja,et saime STF-i kõik see punt kes meil siin otsimas käis.
Sattusin siinkandis kolama ja otsustasin ka Loonal käia. Ütleme nii, et meri oli suht ebamugav. Mida ta on nagunii, sest seda kiviprügi on meres saare ümber igas suunas ja piisab pisikesest lainest, et seal kogu aeg turjakarvad püsti oleks. Seetõttu sügasin ennast kõige lähemasse saaretippu ja otsustasin ülejäänud paarikilomeetrise teekonna jalgsi visata. Saar ise oli mõnus jalutuskäik samuti ja tunne see on selline, nagu oleks kusagil maailma lõpus. Mis Eesti mõistes tegelikult ongi maailma lõpp. Ilusates kohtades on alati tore korduvalt viibida, tulen siia hea meelega tagasi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Testleid. Ühendasime Jõgeva taimeotsijate ja toredate geokaaslastega jõud ning võtsime suuna läänepoolsemaile maalapikestele. Kuna loomad olid madalamat sorti floora päris nudiks püganud, siis suuremat sorti seemnesaaki me ei saanud. Seda rohkem oli aga aega silmad saare uudistamiseks maast kõrgemale tõsta. Aare oli kenasti oma pesas neli aastat meie tulemist oodanud. Aitäh Piretile ja toredatele reisikaaslastele!
Testleid. Piretil oli kolmas kord Loonalaidu külastada, meil ülejäänutel esimene kord. Suundusime uudistama vana talukohta, heaks orientiiriks oli laiu kõrgeim puu. Pärast Uus-Nootamaa/Uus-Salava ja Salava külastust Vilsandile lähenedes toimus üllatusvisiit Eesti kõige läänepoolseimasse tuletorni ja kohvikusse. Tuletorni juurest toimus Marko poolt rahulik kulg läbi-üle kivide Papissaare sadamani. Nelja aastane sai meie poolt vormistatud. Tänud Piretile.