Määvli rist
Kirjeldus
Aarde on peitnud geopeitur Pisilehm, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Kohta mainiti esimest korda 1564. aastal.
Enne teist maailmasõda oli Määvlis viis talukohta, kus elas kokku 34 inimest. Külas elanud 5 peret aeti jõululaupäeval kodudest välja. Keset metsi, Määvli raba lähedal asunud väikese küla asemele kavandati sõjaväe õppelaskmiste ja lennuväe pommirünnakute polügoon.Pärast viimase elaniku (Mihkel Männamaa) surma 1963. aastal ei elatud Määvlis peaaegu pool sajandit.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.
Määvli küla veskiasemel avati 10. juunil 2001. aastal president Lennart Meri juuresolekul mälestusmärk ja mälestustahvel neile, kes andsid oma elu ja tervise Eesti vabaduse eest. Mälestustahvel on pühendatud ka Määvli külale ning teistele küladele ja taludele, mis jäid sõjategevuse ajal ja järel tühjaks.
Aarde on peitnud geopeitur Pisilehm, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Kohta mainiti esimest korda 1564. aastal.
Enne teist maailmasõda oli Määvlis viis talukohta, kus elas kokku 34 inimest. Külas elanud 5 peret aeti jõululaupäeval kodudest välja. Keset metsi, Määvli raba lähedal asunud väikese küla asemele kavandati sõjaväe õppelaskmiste ja lennuväe pommirünnakute polügoon.Pärast viimase elaniku (Mihkel Männamaa) surma 1963. aastal ei elatud Määvlis peaaegu pool sajandit.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.
Määvli küla veskiasemel avati 10. juunil 2001. aastal president Lennart Meri juuresolekul mälestusmärk ja mälestustahvel neile, kes andsid oma elu ja tervise Eesti vabaduse eest. Mälestustahvel on pühendatud ka Määvli külale ning teistele küladele ja taludele, mis jäid sõjategevuse ajal ja järel tühjaks.