Kirjeldus
Allolev vitraazh kujutab pingviiniisa pojaga miinus 37 kraadises polaaröös. Nad on roninud jäämäe kõrgeimasse tippu, imetlevad täiskuud ja üksikut horisondil helendavat tähte. Külm ei häiri põrmugi, isa kiikab aeg-ajalt igatsevalt silmapiirile, veel kinni jäätumata mere poole, kus tema paariline parasjagu pikemal jahiretkel viibib. Pisike jääb varsti korraks tukkuma ja näeb unes kuidas tiivakesed teda kõrgustesse kannavad – tillukese tähekese juurde, nii et sellega saab mängida.
Pingviinid on küll lennuvõimetud linnud ning ka maapinnal liikudes üsna kohmakad, aga loivataolised tiivad võimaldavad neil üliosavalt vees manöörverdada. Keiserpingviin kasvab 115 cm pikkuseks ja suudab sukelduda koguni poole kilomeetri sügavusse kuni 22 minutiks. Väikseim liik on keskmiselt 30-40 cm pikkune ning 1 kg kaaluga kääbuspingviin.
Umbes pool aega veedavad pingviinid vees ja teise poole veest väljas. Maapinnal aitab sooja hoida tihe sulestik, vees aga paks rasvakiht. Sugugi mitte kõik liigid ei ela külmas kliimas, näiteks Galápagose pingviini elupaik jääb lausa ekvaatorile. Tõsi küll, tänu Peruu hoovusele on sealne vesi siiski võrdlemisi jahe ja kalarikas.
Pingviinid ei lange kunagi sügavasse pikka unne vaid tukastavad sageli kergelt paariks minutiks, siis kui kõht täis ja ohtu pole. Mitmeid kuid kestvatel mererännakutel magatakse samuti veepinnal korgina hulpides. Joogikõlbuliku vee saamiseks on neil silmade juures spetsiaalsed näärmed ja liigne sool väljub ninasõõrmete kaudu.
Täiskasvanud pingviinil on looduslikke vaenlasi vähe – peamiselt merileopardid. Elades suurte kolooniatena (kuni sadu tuhandeid isendeid koos), toimib naabrivalve ja ollakse üldse väga seltskondlikud. Toiduhankimismissioonilt naasnud pingviin leiab oma pereliikmed häälitsuste abil.
Loengu lõpetuseks väike tunnikontroll boonusküsimuse näol. Vastuse võid lisada oma leiulogile internetis – vali allpool toodud variantide hulgast või kirjuta enda oma.
Miks jääkarud pingviine ei söö?
A. Nad ei saa lindudelt sulgi maha.
B. Pingviinid lendavad minema.
C. Pingviinid on vastiku maitsega.
D. Jääkarud kardavad pingviine.
MMM ehk maamõõtja mõistatuste sarja aarded on üldiselt lahendatavad kaardi abil, mõned paigad võivad paista kaardil ka huvipakkuvamad kui tegelikult kohapeal.
Allolev vitraazh kujutab pingviiniisa pojaga miinus 37 kraadises polaaröös. Nad on roninud jäämäe kõrgeimasse tippu, imetlevad täiskuud ja üksikut horisondil helendavat tähte. Külm ei häiri põrmugi, isa kiikab aeg-ajalt igatsevalt silmapiirile, veel kinni jäätumata mere poole, kus tema paariline parasjagu pikemal jahiretkel viibib. Pisike jääb varsti korraks tukkuma ja näeb unes kuidas tiivakesed teda kõrgustesse kannavad – tillukese tähekese juurde, nii et sellega saab mängida.
Pingviinid on küll lennuvõimetud linnud ning ka maapinnal liikudes üsna kohmakad, aga loivataolised tiivad võimaldavad neil üliosavalt vees manöörverdada. Keiserpingviin kasvab 115 cm pikkuseks ja suudab sukelduda koguni poole kilomeetri sügavusse kuni 22 minutiks. Väikseim liik on keskmiselt 30-40 cm pikkune ning 1 kg kaaluga kääbuspingviin.
Umbes pool aega veedavad pingviinid vees ja teise poole veest väljas. Maapinnal aitab sooja hoida tihe sulestik, vees aga paks rasvakiht. Sugugi mitte kõik liigid ei ela külmas kliimas, näiteks Galápagose pingviini elupaik jääb lausa ekvaatorile. Tõsi küll, tänu Peruu hoovusele on sealne vesi siiski võrdlemisi jahe ja kalarikas.
Pingviinid ei lange kunagi sügavasse pikka unne vaid tukastavad sageli kergelt paariks minutiks, siis kui kõht täis ja ohtu pole. Mitmeid kuid kestvatel mererännakutel magatakse samuti veepinnal korgina hulpides. Joogikõlbuliku vee saamiseks on neil silmade juures spetsiaalsed näärmed ja liigne sool väljub ninasõõrmete kaudu.
Täiskasvanud pingviinil on looduslikke vaenlasi vähe – peamiselt merileopardid. Elades suurte kolooniatena (kuni sadu tuhandeid isendeid koos), toimib naabrivalve ja ollakse üldse väga seltskondlikud. Toiduhankimismissioonilt naasnud pingviin leiab oma pereliikmed häälitsuste abil.
Loengu lõpetuseks väike tunnikontroll boonusküsimuse näol. Vastuse võid lisada oma leiulogile internetis – vali allpool toodud variantide hulgast või kirjuta enda oma.
Miks jääkarud pingviine ei söö?
A. Nad ei saa lindudelt sulgi maha.
B. Pingviinid lendavad minema.
C. Pingviinid on vastiku maitsega.
D. Jääkarud kardavad pingviine.
MMM ehk maamõõtja mõistatuste sarja aarded on üldiselt lahendatavad kaardi abil, mõned paigad võivad paista kaardil ka huvipakkuvamad kui tegelikult kohapeal.
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Vist ei ole kättesaadav praegu.
Natuke pusimist ja punkt oli kaardi peal olemas. Aarde sisu oli täitsa temaatiline, oli tore kohtuda vanade tuttavatega.
Aitäh!
Pähkel puretud! Aitäh peitjale!
Kui oleksin saanud, oleks andnud viis lemmikpunkti aardele :)
P.S. Lisasin paar pakikest donatiiti aardesse.
Mõistatus lahendati kaageopeituri poolt ära ning kohapeal juba väga keeruline siis polnud. Kohapealne lugemine oli ka põnev - eriti see nabaga pingviin.
Kui ikka korduvalt sama pilti vaadata, siis ühelt maalt saavad need pingviinid täitsa tuttavaks ja tekib ka äratundmine. Aitäh peitjale!
Loogilist mõtlemist kasutades sattusin Maa-ameti kaardil üsna kiirelt õige koha peale - näed tuleb ka kasuks et sai sarnast asja 5 aastat ülikoolis õpitud.. Kohapeal läks kõik kiirelt, kuid üksi oleksin ilmselt hätta jäänud - alati tuleb valida õiged geokaaslased! Aitäh peitjale toreda mõistatuse eest!
Selle mõistatuse lahendamise au kuulub täielikult Sigridile ja kui ta siis oma saavutusest õnnelikult teatas ja mind otsima kutsus, siis mis sai mul selle vastu olla. Leidsimegi aarde üsna varsti ja minust oli seal nii palju kasu, et olen mõnevõrra pikem. Kahjuks ei olnud meil pingviinide külalistele kosti kaasas, aga ehk saavad suveajal ka ilma meie abita hakkama.
Mis puutub jääkarude ja pingviinide olematutesse gastronoomilistesse suhetesse, siis põhjus on ju selge: nad järgivad rangelt vanajumala kehtestatud lähenemiskeeldu.
Aitäh peitjale!
Leitud
Mul on kodus üks märkmik. Mitte selline must märkmik, kus relvaärikad oma tehinguid on üles tähendanud, aga siiski umbes samaväärselt kalli sisuga ehk seal on nii 50ne mõistatusaarde koordinaadid, mille ma oma aktiivsema geopeituri karjääri jooksul umbes 8-9 aastat tagasi ja nii ära lahendasin. Ja suhteliselt tõenäoliselt on osa sellest märkmiku sisust tänaseks makulatuur, sest nii mõnigi aare on kõige kaduva teed arhiveeritud.
Igatahes ühel juunikuisel päeval koperdasin selle märkmiku otsa, jäin seda lehitsema ja siis sattusin sellele pingviini värgi leheküljele. Nostalgiapahmakaga tuli meelde, kuidas ma kunagi seda lahendada üritasin. Mitu korda istusin arvuti ees ja piidlesin kaarte nii ja naa. Aru ei saanud, et milles kühvel. Ja siis ükskord olin ma jälle arvuti taga, kusjuures mu kodune arvuti oli toona iidamast-aadamast ja kippus aeg-ajalt kokku jooksma. Ühesõnaga navigeerisin jälle kaartidega ning siis jooksis arvuti kokku ja jäi Maa-Ameti lehel mööda vabariiki ringi sõitma, kuniks tal jälle rammu tuli ja pilt seisma jäi. Täpselt õiges kohas, kus pingviinid mulle otsa vahtisid. Vahel ikka joppab. Kilkasin rõõmust, kirjutasin koordinaadi märkmikusse, aga näe, aarde otsimiseni ma toona ei jõudnudki.
Nüüd seda lehitsedes tuli kihk peale, aare oli ka endiselt olemas ja otsustasin ära käia. Sest lotoga ma suurt pole võitnud, aga selle fortuuna abikäe võiks ikkagi umbes 8 aastat hiljem sisse kasseerida. Peitjale tänud, kõigele lisaks polnud ma seal pingviinide mail kunagi käinud. Millegipärast arvasin, et see on paar kilomeetrit eemal ehk koha peal jäi avastamist pikemakski.
Mega mõnus mõistatus. Vaatad kaarti ja ühel hetkel pole kujutlusvõimet enam vaja, lahendus paistab selgelt vastu.
Tänud!
Täna olime Maretiga siinkandis geotuuril ja kuna minul see aare oli võtmata, siis käisime teel teletorni ka siit läbi. Tänud toreda mõistatuse eest!
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis mõistatuse lahendas Katrin ja mina vaid kontrollisin ning tõdesin, et nädsa ongi. Täna oli siiakanti asja ja kuigi lahendajat ennast polnud kaasa võtta, siis ikkagi otsustasin aarde juures ära käia. Niisugusest kohast olin teadlik küll, ennegi külastatud, aga seotusest aarde nimega sain alles kohapeal aru. Tänud peitjale huvitava mõistatuse eest ja jalutama kutsumise eest loomulikult ka
Lausa 2 MMM-i päevas! Vitraaž on väga kena, aga ise ei osanud sellega midagi peale hakata. Õnneks jagust usinamaid ja teadjamaid, kes kohale juhatasid. Aitäh!
Lõpuks ometi jõudsime ka selle mmm-i otsimiseni. Tore teostus vahva infomaterjaliga.
Tänan peitmast.
Varem olin paar korda seda mõistatust kergelt piidlenud, aga lõplikult sai see koos teiste omasugustega ära lahendatud siis, kui hakkasin enda Malemõistatust ette valmistama. Esimest, ehk siis seda logima aga jõudsin alles nüüd kui õhtul peale tööd tekkis tunnike vaba aega, mis oli vaja ära sisustada. Neid lahendatud, aga logimata mõistatusi on millegipärast juba paras ports kogunenud. Igatahes aitäh peitjale mõnusa mõistatuse eest!
Leitud, logitud, tänan!
Mõistatusaare oli päevast veel puudu ja kuna lapsed jäid autos unne, siis kulgesin mõnusalt mööda Tallinna ringteed. Siinkandis neid ammu lahendatud mõistatusi on ootamas omajagu ning veeresin lihtsalt ühe juurde, mille asukohta peast mäletasin. Üllatavalt vähe liikumist oli siin ning mul õnnestus logimas ära käia nii, et esimesi inimesi nägin alles tagasi auto poole liikudes. Tänan!
Õnneks Mail oli juba lahendatud ja ta jagas oma teadmisi minuga. Aitäh!
Lahendatud enne mind. Catiberg oli väga uhke, et suutis sellest aru saada. Võin ainult arvata, et oleks mõistatuse siiski suutnud lahendada, aga milise aja jooksul, seda ei tea. Koht iseenesest ju tuttav, läheduses üks mu lemmikaare. Maastikule ei osanud tähelepanu pöörata. Veidi pidin pingutama, et nime kirja saada. Ühtegi pingut ei näinud, ei saanud kelleltki küsida, mis teema neil jääkarudega on :-) Aitäh!
Ise poleks nii pea selle aarde logimiseni jõudnud, kuid tänu Laurile sain nime siiski kirja.
Suured tänud peitjale tehtud töö ja vaeva eest. Sildid külge.
Need MMM-aarded on oma keerukuse tõttu jäänud natuke tahaplaanile, kuid lõpuks on aeg ka kõige suurematel laevadel sadamasse jõuda.
Seda pingviiniperet olen vaadelnud viimasel ajal üsna mitmeid kordi ja üsna süsteemselt. Kuidas asi lahenduma peab, oli geokogemusest selge, kuid see, kus see lahendus mind ootab, oli ebaselge. Ja siis ükspäev saingi nägijaks! Nulli paika panek käis juba viu ja vops ning võiski õue minna :)
Täna õhtul käisime õiges kohas ära ja loomulikult ootas meid ees vahva sisuga aare. Jätsime karpi ka ühe ränduri.
Superlahe idee, geniaalselt esitletud ja esmaklassiliselt teostatud. Küll need geopeiturid on ikka andekad inimesed, et selliseid asju suudavad välja mõelda. Väga-väga tore aare! Meie täname!
Mäletame seda õnnelikku teada saamist, kui pilt meile vastu vahtis.
Täna siis oli kohale tulemiseks õige päev.
Tänid
Leitud kasutajaga bnnmox.
Selle mõistatuse lahendamine oli ikka pigem õnnemäng. Mõtlesin mõned teooriad võimaliku asukoha mõistes välja, kuid need ei sobinud siiski pingviinidele. Siis vahetasin kaarti ja see pani kohe teise pilguga vaatama. Asukoht jäi aga igapäevasest teekonnast eemale, kuigi elukoht pole nullist just teab mis kaugel. Täna jõudsime pingviinidele siiski külla. Võtsime ka neljajalgse sõbra kõigest hoolimata kaasa. Kui on kohti, kuhu mina pimedas kohe üldse minna ei taha, siis punkrid on esimesel kohal ja antud asukoht teisel. Õnneks oli null üsna lähedal ning tegime sellele ringi peale, enne kui pingiviinidele küllatulnud sõpradele kaetud lauda nägime. Mõni hetk veel ja karp oligi näpus. Selle tagasipanemine oli natuke rohkem tegu, kuna aaret varjav objekt ei tahtnud väga kinnituda. Loodetavasti ikka püsib seal ka suuremate tormituultega. Aitäh vahva mõistatuse eest, nüüd ei vaata seda kohta enam teisiti, kui ainult läbi pingviinisilmade.
Ja vastuseks küsimusele, et miks jääkarud pingviine ei söö - pingviinid on lihtsalt nii nummid, et neid ei raatsi süüa.
Üllatav, aga sünnipäraselt mitte-tallinlasena tabasin ma pingviinide asukoha ometi ära enne kui kohalik, kelle käest esmalt nõu küsisin... Eks eelmisel aastal sai selle kohaga ühe teise aarde tõttu põhjalikult tutvutud ja nüüd kuskil ajusopis tuli midagi tuttavat ette...Tõesti väga leidlik mõistatus! Aitäh peitjale!
Iga aarde jaoks on oma aeg. Mõnel mõistatusel on pikk tee käia enne seda, kui see aeg kätte jõuab ja teekond võib olla huvitav. Kahju ainult, et enam oma häält aasta aardele anda ei saa. Väga lahe teostus, kus läbi mõeldud iga pisemgi detail. Lihtsalt lust selliseid asju otsida. Sobis tänasesse päeva suurepäraselt. Aarde juures oli ka omapärane boonusaare, milles kihas omaette maailm. Suured tänud!
No neid pingviine on ikka pikalt juba vaadata saanud. Üritasin neid ikka igasugu imekohtadesse paigutada, alustades loomaaiast :D
Lõpuks tuli mõistus koju ja tuletas aarde seeria teemat meelde. Ning siis läks juba ludinal ja koht sai üllatavalt täpselt paika, minu võetud koordinaatide nullis aare oligi :) Kättesaamine nõudis küll veidi pingutust, aga sain hakkama.
Väga hea idee tõesti, aitäh aarde eest!
Murueide tütardega ei viitsinud täna jändama hakata, jätan need paremateks päevadeks maiuspalaks. Läksin kergema vastupanu teed ja külastasin hoopis Pingviine. Polnudki neid varem vaatamas käinud. Kena koht. Tänan.
Korra käisin mingi kuuaega tagasi chekkamas aga siis vaid sai asukoht tuvastatud, nüüd sai ka nimi kirja, tänud :)
Oleme suht algajad geomängurid, aga siiski saame öelda, et üks lahedamaid aardeid oma väga andeka vihje ja peidukaga. Lisaks see teema haakuvus asukohaga.
