*.mod

Ratastega Vormsit avastamas. Aitäh aarde eest.

Leitud peale mõningast ekslemist.

Kahepäevane rattamatk Vormsil. Muu huvitava kõrval leidsime enamuse saare aaretest, ainult kolm kahtlast kus mitteleiulogid ees jätsime otsimata. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Rahulik jalutuskäik Saxby tuletorni juurest ja logitud.

Tänase saarele tuleku peapõhjus oli selle aarde otsimine. Aastaid tagasi püüdsin seda juba teha, kuid olin tookord valinud täiesti vale lähenemistee ja kadakatesse minu lähenemise üritus kusagil ka lõppes. Täna parkisin geomobiili Saxby tuletorni lähedal asuvasse parklasse. Ene läks mereranda sealsete fossiilidega tutvust tegema, mina suundusin piki mereranda aardepoole. Oli ilus ilm, päike säras, nõrk meretuul ei lasknud siiski palavust tunda. Oli meeldiv jalutuskäik looduses. Teele jäid kivikangrud, millest üks oli oma kõrguselt tõesti meeldejääv. Luigeparv oli kaldalähedal meres üheskoos lõunatamas. Täielik üllatus oli siin otse merekaldal asuv suvila, kus täna ka elutegevus hoogsalt käis. Aarde juures sai ikka jupike aega otsitud. Õnneks oli koordinaat piisavalt täpne ja lõpuks sai logiraamatusse sissekande teha. Tagasi jalutasin mööda looduskaunist teekest, milline lookles kaldalähedal metsas. Tänud loodusesse kutsumast.

-19.5 kraadise külma ja kõva tuulega oli ikkagi teekond parklast siia aardeni täiesti talutav. Sest metsa vahel enamus teekonda. Lõpus väga kaua ei läinud, lund oli vähe ja peidukoht andis end kiirelt kätte. Väga meeldisid aarde läheduses olevad majakesed, mis vist kunagistele vundamentidele ehitatud. muidu ju luba ehitiste rajamiseks kaldakaitsevööndisse ei saaks. Aitäh vana ja kobeda aarde eest!

Leitud

Kui ma ei eksi, siis vihjepuust enam palju järel ei ole. Ja aare ei avaldanud ennast lihtsalt.

Leidsime tuulise jalutuskäigu järel. Luiged, kormoranid, Harilaid. Tänud!

Tänud

leitud

Aega läks, aga leitud ta sai.

Kahtlesin, kas aare on üldse enam alles. Oli. Juhuslikult oli täna leidnud selle aarde ka üks Mikeli Lätist. Tänud peitjale!

Jalutuskäik tuletorni poolt. Kiire leid. Aitäh!

Nimed kirjas

Leitud, kuid pihlakat ei näinud. Tänud peitjale kohta tutvustamast!

Siin järjekordselt valisin vale lähenemissuuna. Tee oli küll sõidetav, aga tagantjärgi tarkusena võib öelda, et Saxby tuletorni poolt lähenedes oleks tunduvalt lihtsamalt saanud. Aga kohale jõudsime ja aarde leidsime. Tänud peitjale

Leitud. Aitäh!

Kena jalutuskäik, mõnusa briisiga. Ei saa aru kuidas sellisesse kohta nii palju prügi satub (tuuakse). Siin märkasin Borrby küla info avanemist ca 12.20. Aitäh!

Sai otsitud ja otsitud aga ei leidnud, ümberringi oli ka palju prügi mis ajas koguaeg segadusse.

Leitud. Tänud peitjale.

Aitäh aarde eest.

Vormsi tuuril leitud.Aitäh!

Niivõrd huvitava nimega aare, et pikka aega pelgasin, et raudselt see mingi max keeruline. Tegelikkuses polnud viga ja sai igati mõistliku aja jooksul leitud. Aitäh!

Leitud. Tänan! Vajab kuivatamist.

Selle aarde juurde otsustasin üksi jalutada ja Martin jäi koos lastega tuletorni parkla juurde ootama. Algselt liikusin mööda mereäärt aga kuna ootaja aeg on pikk, siis otsutasin edasi liikuda mööda teed. Aarde läheduses oleva majutuse inimesed vaatasid mind natuke imelikult, ilmselt sinna väga võõrastel asja pole. Kiire leid ilusas kohas, aitäh!

Leitud

Hakkasin täna hommikul selle aarde lugu ja enda kunagist leiulogi lugema ja avastasin, et olime algse aarde esimesed ja ainsad leidjad 2004. aasta veebruaris. Kuna siis käidi selliseid kaugema nurga aardeid otsimas üliharva, siis järgmised otsijad jõudsid kohale peaaegu pool aastat hiljem ja selleks ajaks oli aare juba hävinenud. Nii ta arhiivi kolis kuniks Miki aastaid hiljem aardele uue hingamise andis. Ja tore, et ta seda tegi, sest koht on väga ilus.

Kui olime kõik Vormsil plaanis olnud aardeid leidnud ja laevani oli veel aega kolm tundi, siis muidugi otsustasime tuletorni juurest ka selle aardeni jalutada. Auto juures sai korraks pilk viimastele logidele heidetud ja jutt märjast logiraamatust jäi muidugi silma. Pakkusin, et võtame uue märkmiku igaks juhuks kaasa, kuid Salme arvas, et kuivatame ikka vana ära. Nii me mööda väga mõnusat metsarada ja mereranda umbes 1,5 kilomeetrit aardeni jalutasimegi. Vihjeks olnud pihlakast pole peaaegu enam midagi järgi. Osa sellest puust on natuke eemal omale pingi funktsiooni leidnud.

Aarde leidsime ilusti, karp oli muidugi seest märg ja nätske logiraamat oma märja kilekotimähisega meid rõõmsaks ei teinud. Kuna aega meil oli, siis järgmise pooltunni veetsimegi rannal pikutades ja logiraamatut tuule ja päikese käes kuivatades. Saime ta üsna heasse konditsiooni ja panime tutikasse minigripi. Karpi sai lisatud ka mängujuhend. Kui keegi viiks sinna ka mõne niiskuseimaja pakikese, siis oleks juba päris hästi.

Siia jõudes oli juba pimedaks läinud ja sellevõrra rohkem sai ringi keerutatud, enne kui aare eemalt silma pilgutas ja nimede võrra rikkamaks sai. Tänan.