„Alati ei tule tarkus vanusega – vahel tuleb vanus üksinda.“
„Selles pole midagi halba kui tark aeg-ajalt lollitab. Tunduvalt hullem on lugu kui loll pidevalt targutab.“
„Ühelgi inimesel pole kogu maailma tarkust, igaühel on natuke.“
„Ilus naine alati ei ole tark, tark on ta siis kui suu vahel kinni hoiab“
Eks me kõik paista vahel niimoodi targemad…
Tark püsib sillal.
Selle Paviljoni kõrval Väätsa Mõisas käib Mõisapreili omale tarkust ammutamas.
Mõisakeskus ehitati esinduslikumalt välja 18. sajandil. Rajati sümmeetriline, eri kõrgustel asuvate terrassidega barokkstiilis prantsuse park. Pargi ühes otsas asus mõisa peahoone, teises otsas aga ringikujuline saarega tiik. Aastail 1796–1800 rajati uus varaklassitsistlik härrastemaja. Hoone rajati kõrgele soklile ning seda ilmestavad ümarad välisnurgad, hammaslõikega karniisid ja kolmnurkfrontooniga keskrisaliit mõlemal pool maja. Mõisa rajati ka hulk kõrvalhooneid, mis paiknesid hajali ega olnud orienteeritud härrastemaja ega selle esise platsi järgi. Härrastemajaga samal ajal rajati tõenäoliselt ka kaarakendega ait ja tall-tõllakuur. Aita kaunistas ka nelja sambaga katusealune. Mõlemad hooned on säilinud, kuid tugevalt ümberehitatud kujul.
Härrastemajas tegutseb 1925. aastast kool, ning praegugi kasutab seda Väätsa Põhikool. Kooli tarbeks rajati kunagisele mõisa peahoonele 1970. aastatel juurdeehitis. 2010–2011 toimusid hoones ja pargis suured restaureerimistööd.
Tall-tõllakuuris tegutseb külalistemaja Vana Tall.
„Alati ei tule tarkus vanusega – vahel tuleb vanus üksinda.“
„Selles pole midagi halba kui tark aeg-ajalt lollitab. Tunduvalt hullem on lugu kui loll pidevalt targutab.“
„Ühelgi inimesel pole kogu maailma tarkust, igaühel on natuke.“
„Ilus naine alati ei ole tark, tark on ta siis kui suu vahel kinni hoiab“
Eks me kõik paista vahel niimoodi targemad…
Tark püsib sillal.
Selle Paviljoni kõrval Väätsa Mõisas käib Mõisapreili omale tarkust ammutamas.
Mõisakeskus ehitati esinduslikumalt välja 18. sajandil. Rajati sümmeetriline, eri kõrgustel asuvate terrassidega barokkstiilis prantsuse park. Pargi ühes otsas asus mõisa peahoone, teises otsas aga ringikujuline saarega tiik. Aastail 1796–1800 rajati uus varaklassitsistlik härrastemaja. Hoone rajati kõrgele soklile ning seda ilmestavad ümarad välisnurgad, hammaslõikega karniisid ja kolmnurkfrontooniga keskrisaliit mõlemal pool maja. Mõisa rajati ka hulk kõrvalhooneid, mis paiknesid hajali ega olnud orienteeritud härrastemaja ega selle esise platsi järgi. Härrastemajaga samal ajal rajati tõenäoliselt ka kaarakendega ait ja tall-tõllakuur. Aita kaunistas ka nelja sambaga katusealune. Mõlemad hooned on säilinud, kuid tugevalt ümberehitatud kujul.
Härrastemajas tegutseb 1925. aastast kool, ning praegugi kasutab seda Väätsa Põhikool. Kooli tarbeks rajati kunagisele mõisa peahoonele 1970. aastatel juurdeehitis. 2010–2011 toimusid hoones ja pargis suured restaureerimistööd.
Tall-tõllakuuris tegutseb külalistemaja Vana Tall.
Seekord oli meeles abivahend autost kaasa haarata. Mitte küll otseselt selle abil kui teatud mõttes tänu sellele jäi pilk pidama ühel detailil ja edasi oli juba vormistamise vaev.
P.S. logiraamat on endiselt täiesti ligumärg ja vajaks korralikku kuivatamist.
Tänud aarde eest!
Raske oli.
Aga lõpuks ikka leidsime,suured tänud!
Kuivatasin logilehe, vajaks niiskuskindlamat lahendust.
No läks ikka aega siin, 7 kuune madalroomajast otsija ka ei aidanud. Lõpuks kui tuli soov loobuda, aitas siiski istumine.
Siiski aare täitsa alles ja leitav, logiraamat läbi vettinud ning vajaks vahetust.
Leitud
Logiraamat kipub niiskeks minema
leitud, rull märg, nimed kulunud
Kõigepealt kahtlustasin just seda kohta aga siis välistasin selle. Vaadatud said ka kõik teised kohad, ei midagi. Väike mõttepaus, logide lugemine ja siis Margus läks ja võttis ta välja sealt, mida ma kohe alguses kahtlaseks pidasin 🤭 Kahjuks niiskuskindlus puudub. Aitäh!
Mina (M) olin siin korra juba poleerinud. Täna tulime Tiiduga pmst ekstra, et neli silma ja kaks pead on ehk targemad. Kui olime veerand tundi mitte leidnud, istusime maha. Tiit luges logisid, mina poleerisin sentimeetrihaaval. Kuni see detail silma hakkas. Aitäh ja tore, kolmas kord ei pea tulema siis kenasse kohta.
See oli tore leid, sest olime juba loobumas. Aga nagu harakad, leidsime!
Aardepeidukas sai kiirelt tuvastatud, keerulisem oli mõelda, kuidas see lahti käima peab. Lõpuks ikka õnnestus tarkuse, mitte jõuga. Muidu korras, aga logirull oli ligumärg, mingid märgid õnnestus sinna küll peale saada, aga eeskujuliku käekirja auhinda see logimine ei saa. Aitäh ilusat kohta näitamast!
Tänud ilusas kohas aarde eest. Kolmandal korral saime nimed kirja ja taas naerda endi üle.
Siin läks aega, kuigi koht oli kohe selge. Nimelt oli vaja vaadata Oti sõitmist ja Ermi jooksmist. Aitäh!
Tänud peitjale aarde eest!
Mirjamiga oli meil soov Väätsa vaateaknaid vaadata, seega väljasõit oli juba varajane. Kui need vaadatud, siis tulime seda siin otsima. Peab tõdema, et maa-ameti kaardist oli kasu. Lõpuks tuli asi nähtavale. Aitäh!
Mõisapreili oli väga krutskeid täis. Hea, et väljas sula oli. Aitäh!
Armas Anneke, kui ikka nõnna kaunisti kutsutakse, tuleb muidugi tulla. Kasvõi 91.1 km jalgsi Valgast Mõisakülla ja seejärel siia edasi. Aarde asukoht oli juba varasemast teada, sestap otsima ei pidanud ning seekord oli aare tõepoolest ka olemas. Kolm on kohtu seadus. Kahju, et esimest mitteleidu talvel kirja pannud pole, aga küllap see oli Väätsa vaateakende sündmuse ajal. Aitüma spetsjomm taastamast, Anne! (-: Koht hää, aare hää, lõpp hää, kõik hää.
Kallis Geopaavo, spesjal for juu, taastasin aarde!
Seda aaret otsin ma juba kolmas korda! Doktor, te olete siin juba olnud, just samasugune tunne mul ongi. Ja otsida seda andis ka täna. Nagu hiljem selgus, leidsin peiduka üles küll, aga erinevalt Marko leiust polnud seal lisaks topsile enam logiraamatu haisugi. Kuna 20 minuti järel meenus, et Anne lubas mind käekõrval aardeni talutada, tegingi talle hädaabikõne. Siis see tõde ilmavalgust nägigi. Loodan, et taastub millalgi ja neljandal korral leian lõpuks ehk ka üles. Aitäh kena koha ja toreda peidiku eest!
Aare on “jalad alla võtnud”. Hetkel pole mul konteinerit, mida asendada. Ja muu tuleb ka kuskilt pätsata..
Aitäh aarde eest!
Logileht sai oma kavalast pesast leitud, kuid konteinerit küll kuskil silma ei hakanud..
Tänan peitmast.
Ei leidnud, aga leidsin ka...Olin kurb, kui topsi tema jäisest pesast kätte ei saanud, aga rõõmus, kui kohapeal meelde tuli, et tegelikult on aare juba ammu leitud, ainult logimata jäänud.
Halb karma järgnes Fordsoni juurest siiani, lahti sai temast alles suure männi juures.
Talvel lume ja külmaga näpud kuhugi taha ei jäänud. Tänasel ülipalaval päeval juba vaatasime eemalt, et sild päikese käes ja kuidagi ei tahaks seal pikalt poleerida. Õnneks saime peale maa-ameti kaardilt asukoha vaatamist kohe kiirelt aarde kätte. Mäletamist mööda oli logiraamat lihtsalt üks pabeririba, kus polnud kriipsugi aarde nimest.
Leitud, logitud, tänan!
Siin veetsime ikka mõnevõrra rohkem aega.
Tagantjärele tarkusena pean mina ütlema, et kuigi veetsin aega ka mujal, siis minu jaoks seisnes tarkus ikkagi silla peal seismises. Täpselt nii nagu ka kästi ja soovitati. Väga tark mõisapreilist seda soovitada ja väga nurjatu minust seda 100 % mitte usaldada. Püüan ennast tulevikus parandada ja inimeste juttu rohkem tõe pähe võtta.
Aitäh!