Kirjeldus Wikipediast:
Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas.
Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha.
Paunküla veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre, Mustakannu ja Mesipuu saar. Saartel elab ohtralt rästikuid.
Sae–Paunküla kanali kaudu juhitakse vett Jägala jõest Paunküla veehoidlasse. Veehoidlasse suubub ka Palgissaare oja.
Pirita jõgi suunatakse veehoidlast mööda lõunaküljel asuva kraavi kaudu (kus see läbib Paista järve). Sinna suubub Ardu juures ka Hiieveski oja, mis läbib veehoidlast vahetult lõunasse jäävat Hiieveski paisjärve. Jõega on Kiruvere oja kaudu ühenduses ka veehoidlast vahetult loodesse jääv Kiruvere järv.
Kirjeldus Wikipediast:
Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas.
Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha.
Paunküla veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre, Mustakannu ja Mesipuu saar. Saartel elab ohtralt rästikuid.
Sae–Paunküla kanali kaudu juhitakse vett Jägala jõest Paunküla veehoidlasse. Veehoidlasse suubub ka Palgissaare oja.
Pirita jõgi suunatakse veehoidlast mööda lõunaküljel asuva kraavi kaudu (kus see läbib Paista järve). Sinna suubub Ardu juures ka Hiieveski oja, mis läbib veehoidlast vahetult lõunasse jäävat Hiieveski paisjärve. Jõega on Kiruvere oja kaudu ühenduses ka veehoidlast vahetult loodesse jääv Kiruvere järv.
Leidsime. Tänud peitjale
Mesipuult Mustakannule liikudes tekkis raske moment, kuna olin end liiga paksult riide pannud ja hakkas palav. Võtsin aja täiesti maha ja nautisin üksi keset loodust olemist. Aardeni liikusin taas mööda eelkäijate jälgi, taas äge lahendus. Aitäh peitjale!
Ilmataat andis vapustava ilma ja nii see logitud saabki.
Geotuur tõi neljanda aarde juurde. Kauguses oli näha üksikuid kalaõngitsejaid. Mõnes kohas järvel oli ikka ridamisi auke puuritud, et vee-elukatele ligi pääseda. Pegi oli aare leitud. Tänan loodusesse kutsumast.
Täitsa kannukas kannikas. Pigem rohkem sinikas kui mustikas. Siin avastasin et olin vahepeal oma kirjapulga kuhugi maha kukutanud. Õnneks oli taskus veel 2 poolpidust ja nimed saime ikkagi kirja. Aitähhid
Leitud
No ei oska paremat saarte avastustuuri tahta: külmakraade vaid veidi, jää kannab, lund pole palju, eelmiste geopeiturite jälg ees ja ei sääski ega nõgeseid - ideaalne! Eelmise kahe saare aarde järgi oli arvata, et küllap me siit temaatilise musta kannu leiame, ja nii oligi. Väga lahe, suur aitäh!
otsustasime ilmaolusid ära kasutada Paunküla veehoidlal. parkisime auto paadilaenutuse juurde ja asusime teele. kolmas aare oli vast kõige rohkem võssis, kuhu suvel tulla ei tahaks. aga meil säras läbi puude päike ja pilliroog oli kaunilt härmas. aitäh!
Võtsime päeva alul kolm "piiluparti" Märdi juurest, lisaks kahele oma sup lauale. Siis sõitsime keset linna nendega reklaami tegema ja saime poisid töölt kätte. Kohapeal oli tõeline telk laager ümber järve iga vaba maatüki peal. Parklas siiski kohti oli. Ettevalmistasime sõiduvahendid ning suundusime parmude saatel veele. Taas teemakohane aare. Nagu kahel eelmiselgi, oli siin ka sobiv randumispaik aarde kõrval. Rada viis aardeni nagu keegi käiks siin regulaarselt kuigi olime alles esimesed sellel aastal peale 2024 august/september külastusi
Thank you -laur-
For cache GC9DMFQ
Logged 20 July 2025 14:33 by kaits747
Ei osanud head kohta randumiseks leida ja seetõttu sai siin kõige enam tunda muda ja võssi. Aitäh!
Paunküla kolmas, arvasin ära mis ees ootab.
Suvine katse seda paadiga leida jäi kõrkjate taha kinni. Täna sammusin lihtsalt neist jalgsi läbi ja käes ta oligi.
Selline kann meil kodus juba on. Küll vähe teist värvi :D Me ausalt öeldes ei keskendunud üldse ette mõtlemisele, et mis järgmises kohas võiks oodata ees. Ilm oli selleks piisavalt vastik, et keskendusime selle raja läbimisele oma jaksuvarud. Aitäh.
Mesipuu saarelt suundusime siia. Nüüd oli meil küll geomaantee ees ja mitmeski kohas tekkis ristmikel küsimus, et kuidas on mõistlikum minna. Eks tegelikult olid kõik variandid head, sest jää oli ühtlaselt tugev igal pool ja paras väike lumekiht tegi astumise lihtsaks - polnud libe ega midagi.
Aardekarbi leidime siin maas vedelemast. Veidi eemal ka teine detail. Nägime, kuhu ta pidi kinnituma, kuid kahjuks oli see osaliselt katki, nii et leidsime teise variandi, kuidas aare tagasi paigutada. Usun, et ta peab seal nii ka vastu küll. Tänud peitjale!
Eelmise saare juurest oli siia juba lühem sutsakas.Talvel on päris lihtne siin liikuda,suvisel ajal paadi või muu ujuvvahendiga peab täpselt vaatama kaardilt aardele lähenemisteed.Aitüma peitmast
Tänud aarde eest!
Siia tulin otse üle veehoidla. Teel sain kalameestelt kinnituse et jää on 40 cm paks. Sõida või traktoriga. Kohale jõudes sain karpide temaatikale ka pihta. Tore. Tänud!
6km jäämatka leid :)
Pooled aarded leitud, asusime siiapoole teele. Esimest korda tundsin, et mööda klaasjat pinda liikumine ja pidev tasakaalu otsimine kipub tüütuks muutuma - tahaks tõukekelku! Aga seda polnud olnud taipu kaasa võtta. Siin tegime ka strateegilise vea. Kuna minul jätkuvalt erilist kõrkjates kolistamise kihku polnud, siis ronisime saarele veidi varem kui otse aarde juures. Seal oli veidi tihedam võpsik kui teistel saartel ja ka paksem kiht lund. Päris väsitav oli mööda maismaad aardeni turnida.
Lahendus oli väga kelmikas. Aitäh! Kahjuks on aarde pesa üks kinnitus katki ja aare seisab üsna ausõna peal omal kohal. Hea oli seda natuke remontida. Aitäh peitmast!
Eelmise aarde logimisega olin arvamusel, et pool tänasest teekonnast selja taga, aga praegu kaarti vaadates näen, et ega ikka ei olnud küll. Igatahes astusin süüdimatult edasi, enesetunne oli mõnus, väsimusest polnud jälgegi. Kalamehi oli kaootiliselt mööda järve laiali pillutatud ja mõned neist kükitasid eemalt vaadates strateegiliselt tähtsa koha juures. Seega ronisin natuke eemal saarele ja murdsin mööda rägastikku aardeni. Krt, oleks ikka pidanud ilusti õigest kohast lähenema, oleks see ragistamine võsas ära jäänud ja kalamehed polnudki niiväga lähedal. Aga ega see ülemäära kole kah polnud, nii et linnuke taas kirja ja suund järgmisele saarele. Tänud peitjale teekonda ette märkimast ja aardeid siia peitmast.
Järvejääl olev lumekiht oli loomajälgi täis- oli rebase, jänese ja kitsejälgi. Võibolla keegi veel keda me ei osanud tuvastada.
Ääre korras, tänud!
Rentisime kohalikust puhkeasutusest paadi ja võtsime ringi ümber järve ette. Siin neljas peatus. Aga seda saart ümbritses kõikjal lai kõrkjariba. Asusime siis aardele lähimas punktis enda aerusid mõladena kasutades läbi pressima. Pressisimegi end lõpuks madalasse kinni, aga et sealt kuiva jalaga maale ei pääsenud, siis otsustasime taganeda ja paremat randumiskohta otsida. Saare teisel küljel pääseski ühes kohas piisavalt ligi, et olime kuivalt maal. Aga oli näha, et olime siin uusasukad- võsa ja langenud puud olid täpselt nii, nagu loodus oli sättinud. Pressisime endid sellest kõigest üle ja ümber ja esialges maabumisürituse lähedalt tuvastasime ruttu ka aarde.
Hoiame statisitka korras. Tuleb välja, et mu paat ei olnud mõus seal kõrkjates sõitma ja aardele lähemale kui 60 meetrit ei saanudki.
Leitud
Kõrkjad paistsid tihedad, aga sai ikka läbi triivida neist. Vahelduseks oli tuul ka tagantpoolt :)
Tänud!
Leidsin
Seikluse neljas. Mure kuidas välja saab? :)
Jalutasin pärast kellakoti juures feilimist tagasi auto suunas, aga kuna lirtsuv vesi saapas oli juba üles soojenenud, siis ledisin, et võiks vähemalt olukorraga tuvuda. Kõrkaid oli oluliselt vähem ja leidsin ka ühe koha, kust sain pikema sammuga kaldale. Mööda saart aardeni liikumine osutus üllatavalt raskeks, sest lumi oli paks ja ei kandnud eriti. Kohale ma siiski sain ja tagasiteeks valisin veidi vähem lumise metsaaluse, saarelt lahkumiseks kasutasin juba ära proovitud kohta. Päris kalda äärest küll andis jää veidi järgi, aga õnneks oli selle koha peal sügavust vaid loetud sentimeetrid. Vahva temaatiline teostus. Aitäh peitjale.