Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 31. detsembri aardena
Aasta viimasel päeval pakun Teile natuke nuputamist. Ei mingit loendamist seekord. Lahendus peitub pildil.
Ise jään ootama 1993 aasta aarde avaldamist, et siis joosta ...
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 31. detsembri aardena
Aasta viimasel päeval pakun Teile natuke nuputamist. Ei mingit loendamist seekord. Lahendus peitub pildil.
Ise jään ootama 1993 aasta aarde avaldamist, et siis joosta ...
Vihmakeepidega kummitused ei jäänud ikkagi lõpuks geopimedaks, selle leiu üle saab eriti uhke olla.
Aitäh mõistatuse ja hea peidukoha eest!
Kuna ilmus märge, et aare peab omal kohal siis sai ka uus katse tehtud ja seekord õnnestus ka leida. Seekord sai ka koordinaatidele natuke rohkem tähelepanu pööratud ja eelmine kord läks põhi mahv natuke valele kohale kuigi sai ka õiges kohas ringi vaadatud aga sinna päris õigesse kohta ei vaadanud.
Käisin millalgi sügisel ilma täpse koordinaadita ligikaudses kohas kolamas ja tuustimas, siiski aardeleiuta. Selle peale otsustasin mõistatuse ära lahendada ning heade geosõprade abiga saingi koordinaadid, kuhu täna suundusingi. Need olid üllatavalt täpsed ja leidsin päris kiiresti, ehkki aare on ikka täitsa ära peidetud. Aitäh peitjatele!
Sai jupp aega kolatud aga ei leidnud
Lahenduse mõtlesin välja aga kohapeal sai oma tund aega tühja tuult taga aetud. Eks pea teinekord jätkama
Tänud aarde eest!
Selle mõistatuse lahendus ei tulnud kuigi kergelt, aga lõpuks Indrek sellele jälile sai, kuhu kanti tuleb nääripuid imetlema minna. Ei olnud kohapealgi kiiret leidu - kui ikka on mida vaadata, siis tuleb vaadata, mitmekümne meetri raadiuses sai põhjalik ülevaatus korduvalt tehtud enne kui topsini jõudsime. Aitäh peitjale!
See mõistatus oli ikka paras pähkel! Talvel seda sai puistud mitu päeva aga lõpuks ikka sain jagu ja geokontrolli roheliseks. Nüüd välitöödel ei tulnud leid ka nobedalt, saime otsida ja see on fun. Hästi peidetud! Jätsime mänjuhendi ja GC/GP kleepsud. Äge aare algusest lõpuni. Täname peitjat!
Seda sai ikka otsida, no okkaid oli kõik kohad täis , ma andsin isegi alla korra kui tram ütles,et tema on leidnud.No siis proovisin veel. Ja no tuli.
Olime juba valmis pikemaks otsinguks, aga juba esimesest piilutud kohast vaatas aare vastu. Tänud siia toomast.
Kunagi vaatasin seda mõistatust ja no midagi ei saanud aru. Isegi mustrit ei suutnud tuvastada. Nüüd, uuesti ette võttes, sai ilma mõistatusetagi umbes kant paika pandud, aga selle põhjal kuusemikrot olekski otsima jäänud. Õnneks oli tehnoloogia ja minu mõistus veidi arenenud, ning suutsin lõpuks ka kodeeringu lahtu harutada. Nõudis omajagu näpuga järje ajamist, aga lõppkokkuvõttes tasus end ära, sest suunas õigesse kuuse punti. Kaaslane lähenes õigelt poolt ja tegu mu elu sellega eriti lihtsaks. Aitäh peitjale!
Pimedas läks ikka omajagu aega, enne kui aare sisse lülitus.
Tänan peitmast.
Selle aarde nimi kõlas nii tuttavalt, et ma aina imestasin, et kas mul on see tõesti leidmata. Isegi, kui kohale sai mindud teadsin kindlalt, et olen siin käinud. Segaseks jäi vaid asjaolu, et mis võis küll selle põhjustada, et aare endiselt leidmata oli. Müsteerium on see tänini aga vähemalt on aare leitud nüüd. Tänan.
Leitud. Tänud!
Mõistatust olen kunagi ilmselgelt vaadanud, aga no lahendamata oli ta siiani ja nüüd ilmselt jääb ka. Mainisin kaaslasele, et kui me juba niikuinii siinkandis oleme, siis võiks ju aarde oletatavas asukohas kirvetamas käia, kui see muidugi muguvabaks osutub. Suureks üllatuseks osutuski, kuigi tukiving oli veel nii värske ja tugev, et mugud olid ilmselt äsja lahkunud. Vaatasime vihjet, lugesime logisid ja ei kulunud vist 10 minutitki, kui kaaslase terav pilk aarde tuvastas. Sellise toreda kirvega oli hea väikest kodukandi geopäeva lõpetada. Aitäh peitjale!
Aitäh aarde eest! Koht, mida tasub tulevaste retkede jaoks meeles pidada.
Läksin kirvetama aga ei leidnud. Vaatamata vihjeabile. Aga vähemalt seeni sain ja õhtul sai seenekastet. Tänan!
Leitud Jõgevamaal suveseigeldes. Tee viis siitki mööda ja heade abiliste suunamisel sai kenasti draiv-ini tehtud. Koht oli meeldiv ja inimtühi, aga kell ka veel vähe. Kui Kaidole meeldis, jätan ka ka ise tulevaseks meelde. Mõistatus endiselt mõistetamatu. Aarde eest aitäh! Okkad krae vahel.
Suveseikluse käigus sai ka siit läbi põigatud.
Siiamaani ei suuda aru saada nendest jälgedest, pori või tindiplekkidest pildil. Kas neist kasu peale eksitamise olla saab? Google pildiotsing ja AI jäid ka sõnatuks. Tuli aeglaselt logisid lugeda ja ümbruskonna kaarte uurida. Nii jäigi silma üks koht kuhu võiks ka kirvest loopima minna. Sobis teele Selgise rattaraja poole. Found it: 20.Jul.2024 10:24 Mütsiga Manni. Päris korralikult võssi peidetud RMK plats. Pole ime, et seal keegi käia ei taha. Napilt mahtus meie bussike laua lähedusse. Dix uhas ühe vihjelise poole minema ja üks hetk karjatas ja hüppas. USS!! Rästik jäi teele ja peaaegu jala alla. Aga veidi müta-müta ja patsu-patsu maapinnale ning suunasime silmad uuesti nääripuudesse (mitte jõulupuudesse!?) Tops ilmutas end ja saime logida. Keda tänada? Keda kiita? Aare korras! Aitähh!
Mõistatuse lahendasin paar õhtut tagasi. Kuna väljatrüki võimalus puudus, siis läks natuke kauem aega, aga siiski lahenes kõik minutitega ja jäi külastust ootama. Täna see päev saabuski. Aga kohapeal läks ikka aega. Kõigepealt vaatasin õige koha (hiljem selgus, et õige) üle, ei miskit. Siis tuiasin ümbruses ja kuna ikka kutsus sinna õigesse, läksin nuhkisin seal veel. Ikka ei miskit. Siis lugesin logisid, vaatasin kriitilise pilguga ringi ja suundusin juba kolmandat korda sinna õigesse kohta. No peab ju olema, aga nüüdki läks ikka aega, enne kui nägijaks sain. Õnneks polnud läheduses inimhingelistki ja muudest elusolenditest vingerdas vaid üks must tegelane puhmaste vahele varju. Aga tema mind ei seganud. Aga peitjale tänud mõistliku mõistatuse ja aarde eest.
Mul õnnestus samuti vingerdavat tegelast kohata, kuid mitte musta värvi vaid vaskset. Oli lahe kohtumine vaskussipojukesega.
Kuna aarde nime ja reaalset kohta kokku panna pole just keeruline, vähemalt siin kandis varem liikunutele, siis käisin siin kunagi talvel kirvest loopimas. Ma päris pikalt raiusin siin põlvili lumes kuni lõpuks pimedaks läks. No ja pimedas kirvega lumes sahmerdades on üsna keeruline aardele pihta saada :D Tookord kulmineerus otsing kakao keetmisega.
Seekord sai mõistatus muundatud numbriteks ning täpne asukoht ka kaardile. Talvel ma mööda ei pannudki - sai ka seda kuuske raiutud :P Aga seekord siis nimi ka kirjas logis.
Tänud!
Mõistatus sai guugli abiga lõpuks lahenduse, aga kohe tekkis ka mõte, et kuidas ja miks seda tehnikat siis päriselt kasutatakse ja kas üldse. Koha peal oli täna hea ja rahulik, kuigi temperatuur oli oktoobri keskpaiga kohta üllatav +16 ja oleks täitsa saanud siin ka sihtotstarbeliselt aega veeta. Meie otsisime nääripuude seast selle kõige kaunima välja ja logisime aarde. Aitäh!
Mõistatus oli lahendatud ammu, täna vaatan pilti nagu siga uut aiaväravat aga tänapäeval olen kaval ja märkmete kast on täidetud, sest kunagi ei või teada, millal kastisisu kasudega maha müua tuleb. Nujh, oleks mingitki kodutööd teinud, siis võibolla saaks ka kirvega aga ma pole kunagi kirveviskes tugev olnud.
Tänud, lahe idee aardel ja koht ilus ja mõnna ja ajas naema ka!
Kunagi avaldumise hetkel üritasin lahendada, aga visuaalseid vasteid leidsin pooltele ja nii ta jäigi.
Täna Alatskivilt tulles avastas Carmen telefonist huvitava juhtlõnga ja kohe otsustasime peatuse teha ja kontrollida.
Tõsi ta oli, ning Mann mütsiga oli kohe päriselt olemas.Tekkis kohe kiusatus kirvest loopida ja kuskil 20 min. pärast naeratas ka õnn.Eks vihje aitas kuigipalju kaasa ja logi panime kirja.Meenub, et Paide kandis leidsin kunagi samuti aarde mis kirjade järgi oli tol hetkel mitte leitav.Igatahes meile oli tore üllatus.
Leidsin märkmetest aardeid millel logiraamatus nimi kirjas aga arvutis mitte. Leidsime. Tänud peitjale
Topsik ei tahtnud alguses ennast meile ilmutada. Ja siis kui peidust välja tuli, said ka nimed kirja panna. Tänud peitjale aarde eest.
Jätsime auto suure tee äärde ja sumpasime läbi paksu lume aardeni. Aitäh.
Aitäh! Leitud!