Naabri Salme

Vabariigi aastapäeva eel tulime suuskadega esimest korda Pühajärve jäärajale ja muidugi kasutasime võimalust, et sealsed saareaarded ühtlasi ära korjata. Kolm tundi ja 11km hiljem päiksepaistes kulgemist võime tõdeda, et meid saatis 100% edu. Saime kirja 5/5st. Aitäh peitjale!

Talv on juba hakkamas kevadesse jõudma. Just Eriolümpiaks hotelli sattunud tuli ju ometigi pikk pooletunnine ajavahemik ära sisustada. Äratuntav jäljerada viis aardeni. Ja midagi hooldustvajavat küll silma ei jäänud. Loodetavasi jäljerada varjub peagi lume alla ja ei meelita kohale romantikuid.

Jääl oli palju jalutajaid ja tõukekelgutajaid. Meie aga suundusime risti läbi teiste radade otse aarde suunas. Saarel aga võtsime geopeiturute jälje üles ja see viis topsini. Aitäh!

Nende kahe saare avastamist alustasime Pühajärve rannast. Bech Partyt täna ei olnud ja isegi jäätiseputka oli kinni. Jalutasime üle külmunud vee. Meenus, et olin siin jääl viimati paarkümmend aastat tagasi. Tookord uudistasin, kuidas järvest püütakse Kuldkala välja püüda. See šhõu oli meeldejääv. Seekord siiski vaikne kulgemine aardeni ja logi kirja.

Alustasime Pühajärve tühjendamist. Jääle oli ehitatud stardikoridor tõukekelkude matkamaratoniks ja astusime sirge selja ja ilma kelkudeta rajale. Medaleid jagav onu jäi küll järele vaatama, et kas veidi hilja stardiks pole, aga ei lasknud end segada. Etteantud rada järgisime vähe, sest suundusime üle lume saarte poole. Logid kirja ja tagasi parklasse. Napilt oleks medalid ka kaela pandud 😂
Logiraamat täis, topsis oli lisaleht.

See tõrukorjaja Salme võib ju oma saare peal neid tõsiste kavatsustega mehi oodata, aga vat pole endalgi ühtegi käepärast võtta, hakka siin veel talle kosjamooriks. Kusjuures teda ennast ei kohanudki, kuigi osale järvele oli täitsa rada sisse aetud, nii et praegu talle külla minna on vaid üks lust ja rõõm. Igatahes sai esimene saartest valutult külastatud. Siit otsast siis veel Valve elukoht vaja üle vaadata ja siis tuleb vist asukohta muuta, et väga palju ei peaks laapima, energia meil ju kallis, tuleb kokku hoida.
Tänud peitjale saarele kutsumast ja aaret peitmast.

Tänud aarde eest!

Viimane leid siis pühajärve aarete retkel. Rahvast tiirles palju aga saime siiski ära võtta vaikselt

Kiire leid. Logiraamat täis

Valve juures läksime uuesti tõukekelgurajale ning rada mööda sai tuhiseda u 120m kaugusele Salmest.

Salve kodupaik oli palju madalamal kohal kui Valve oma - sinna liginemiseks ei pidanud mägironimist harrastama. Veidi lumes sumpamist ja olimegi kohal. Aarde kodu paistis raagus puude vahelt gepsutagi kaugele kätte.

Külmast kohmetanud kätega oli üsna keeruline logitaamatut topsist kätte saada, aga kui sain, siis selgus, et keegi oli topsi pannud lisalehe ja seetõttu oli logiraamatut keeruline sealt välja koputada. Seda lisalehte poleks seal vaja olnud - logiraamatus oli veel vabu lehti päris paras hulk. Aga jätsin ta siiski sinna. Tagantjärgi saan aru, et lisalehe oleks ehk pidanud hoopis sõsaraarde juurde toimetama. Ma küll ei uurinud, kas seal lisalehel juba logisid ka oli.

Aitäh peitmast nii seda kui ka aardesõsarat! Nii vahvaid elamusi pakkunud aarded!

Ilus ilm puhkepäeva, mis sai väga targalt ära kasutatud Pühajärvel. Sai kanuu renditud ja hakkasime ükshaaval aardeid vallutama. Esmalt jäi tee peale see aare. Saarele jõudes saime esimese aarde üpriski kiiresti kätte. Sai ka paar klõpsu tehtud, sest putukad siin veel nii hullusti ei kiusanud. Aitäh peitjale!

Rentisime kanuu ja läksime teele. Ilm oli ilus - vahelduv pilvisus, mitte liiga kuum. Ver peal olles putukad ei tülitanud, kuid saartel olles sääski jagus. Salmel hakkab logiraamat täis saama, jätsime sinna ühe lehe, kuhu ikka nimed kirja saaks. Aitäh!

Vastu mehist tuult sain end siia plädistatud. Plaan oli küll Valve juurde enne minna aga seal kavatses just kari noori oma paatidega maanduda, et ma siis tulin siia Salme manu pigem.

Aga .. Salmet kodus küll polnud. Panin aardesse nime kirja ilma, et oleks pannkooki saanud .. pettumus.

Tänud!

Selle aarde otsimine on muudkui lükkunud. Küll on jää õigeks ajaks ära sulanud või pole veel peale jõudnud tulla. Või on vesi liiga külm pikemaks ujumistiiruks.

Tundus hea aeg see aare üles otsida - telefonile paat olemas, kott paati, ujumisriided selga ja minek. Veidi tuuline oli ja minnes oli tuul vastu, kippus pisikest kerget paati kimbutama. Ühe käega pidin paati kinni hoidma ja teisega sain ujuda. Aga vesi oli soe, tee edenes hästi, paarkümmend meetrit oli minna ja tundus, et ettevõtmine läheb täitsa libedalt. Kuni kuulsin mootorpaadi häält ja minu kõrvale sättis ennast vetepääste paat, kust kuulsin korraldust kohe tagasi keerata. Püüdsin selgitada, et mul on saareni ju jäänud vaid nii 30m jagu, kohe olen kohal. Mul on lühem maa saareni kui tagasi. Aga ei õnnestunud tüüpi veenda. Ütles, et kui mul oleks korralik varustus, st kallipso seljas, siis võiks edasi minna. Tagasi ujumine oli palju raskem. Tuul kippis hoolitseva vetelpäästja paati mulle peale lükata ja oli üsna keeruline. Aga eks ma muidugi tagasi ujusin.

Vetelpäästja soovitas paadiga minna, kui mul sinna saarele väga vaja on. Aga ma üksi ei tahtnud hakata paadiga mässama, ma pole eriti osav paadijuht. Eks vaatab mõni teine kord, kas õnnestub mõnu muu lähenemistee leida, paat laenata või jää ära oodata.

Leitud.

Selle aarde juurde sammudes avastasin, et enne lumesadu oli keegi järvejääle isegi uisuraja sisse lükanud. Kadedaks teeb. Aitäh peitjatele!

Sõudsime, leidsime, logisime. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Viimane selle järvekese aare. Kaks tundi oligi märkamatult möödunud.
Tänud

Kuna tõukekelkude rentija ei olnud veel saabunud siis külastasime kahte lähimat aaret jalgsi. Aitäh!

Kaunis talveilm tõi mind avastama Pühajärve arhipelaagi. Olin küll plaaninud selle laevatatavaks hooajaks jätta aga läks teisiti ja siin ma siis olin. Järvel koorikusse tõmmanud lumekiht, mis vajus läbi marginaalselt ja kümned suusatajad nautisid ideaalolusid. Leidus ka tõukekelgutajaid ja niisama kulgejaid. Kõigil paistis ilus olla ja aare avaldas ennast ka ruttu, kui vihje ära lugesin.

üle pragiseva jää ja läbi kohati väga paksu lume sumbates avaldas aare end kiirelt

Sääsk sõi ja pirises. Üritasime küll otse tulla kuid ei saanud. Found it:14.Jun.2021 18:24 Naabri Salme. Täname. Aare korras

Pühaka saarte topsikute otsimise kanuutiiru lõpetasin siin ja põhjusega, et siin on kõige tüütum maabumiskohta leida. Ei, see pole raske, aga lihtsalt teiste saartega võrreldes natuke ebamugavam. Igatahes kuiv ja korras, tänud peitjale.

Pärast hommikusööki viisime lapsed tädi juurde ja sõitsime Otepääle. Ega me veel kindlad ei olnud, kas läheme jääle jalutama või mitte. Parkisime auto Mõisakääru juures olevasse parklasse ja uudistasime, kas keegi jääl ka liikumas on. Vahetasime jalanõud kummikute vastu ja jalutasime kuni rannani. Järvel sõitis pisike traktor, mis uisurada puhastas ja tõukekelkudel liikus mitmeid inimesi. Näha olid ka üksikud kalamehed. Seega võtsime julguse kokku ja tegime oma esimesed sammukesed Sõsarsaarte suunas. Jää oli kaetud päris paksu vesise lumega, kuid aluspind oli kindel. Peagi jõudsimegi esimese aardeni ja olime õnnelikud. Naabri Salme aarde leidsime kenasti üles ja panime nime kirja. Naabri Valve juurde kõndisime mööda maismaad ja ka seal sai nimi logiraamatusse. Kloostrisaarele ei hakanud otse mööda jääd minema, vaid võtsime suuna Murrumetsale, et matkarajal minna kuni Angunina tipuni. Väga mõnus ja tuulevaikne oli mööda metsarada jalutada. Poolel teel tegime väikse peatuse grillimiskohas. Angunina tipus olles vaatasime järvele juba veidi kahtlevalt. Aga märkasime kauguses üht kalameest ja see andis julguse jälle jääle minna. Võtsime suuna Kloostrisaarele ja kindla sammuga olime varsti saarel. Aarde leidsime loogilisest peidukast ja panime nime kirja. Nüüd leppisime kokku viimase marsruudi ja võtsime suuna Inimsööjate saare aarde suunas. See oli meie pikim lõik jää peal. Ka siin sai nimi kenasti kirja. Ja nüüd viimase Kurrunurruvutisaare aarde juurde. Siin oli aarde kättesaamiseks vaja pikemat käesirutust. Kahjuks oli meil kaasas olev harilik pliiats liiga pikk ja aardesse ei mahtunud. Nüüd aga jäi meil veel jalutada viimane lõik üle jää. Võtsime suuna lähima maismaa ehk Liivanina suunas. Oli ikka hea tunne küll jälle kahe jalaga kindla maa peal olla. Tehtud! Nüüd aga oli vaja tagasi autoni jõuda. Otsustasime seda teha mööda maanteed. Kõndisime siis üle põllu tee suunas ja jõudsime Raasiku bussipeatusesse. Puhkasime veidi jalga ja nii huvi pärast vaatasin bussigraafikut. Ja paari minuti pärast pidigi tulema kohalik buss. Otsustasime, et läheme sellele. Panime viisakalt maskid ette ja piletiraha valmis. Ning peagi nägimegi lähenevat bussi. Meie positiivseks üllatuseks oli tegemist tasuta liiniga ja nii me siis saimegi oma seikluse lõpetatud mõnusa ajavõiduga. Tulime küll üks peatus varem maha, aga see oligi lahedam. Saimegi rahulikult käsikäes jalutada ja päiksepaistelist kevadilma nautida. Täname aaretepeitjaid, et andsite põhjust mõnusaks seikluseks! Meile meeldis!

Jää ehmatas kosmose helidega, kuid teadmine 30 cm paksusest jääkihist talla all viis ikka võiduka aardeleiuni.

Leitud

Leidsin

Suusa-O MM oli puhkepäev ja otsustasin natuke ümbruskonna aardeid piiluda. Selleks panin suusad alla ja siirdusin Pühajärvele. Sula ilm oli järve jääkaanelt lume sulatanud ja suuskadega siledat jääd mõõda oli lust libiseda aarete poole. Kahju, et matkauiske kaasas ei olnud, see oleks olnud veelgi toredam. Nii sai kõik Pühajärve saared läbi kaidud ja aarded logitud. Aitäh peitjale.

Aare leitud! Tiina, Siret, Kaido ja Erkki.