Nonni

Logitud. Tüütud kuklased olid Pärnumaale emigreerunud.

Geojaanilt tulles võtsime järjest aardeid ette, see oli ka kaardil veel roheline. Sõitsime pikalt mööda kitsast konarlikku rannaääreteed aardeni, ega sealt edasi poleks autoga saanudki. Sain ronida, puu ja selle ümbrus oli paksult valusalt hammustavaid kuklasi täis. Aare oi taastatud ja olime uues logiraamatus teised logijad.
Täname aarde taastajat, väga tubli!

Peale meeleolukat Geojaani sai ette võetud veel väike geoskoorimisretk. Piltide järgi tundus ees ootavat täitsa korralik ronitav mänd, aga no see 3. raskusaste pole meid kunagi tagasi hoidnud, eriti kui vajalik abivahend kogu aeg kaasas või on veidi ronida vaja.
Kohale jõudes tundus asi kahtlane, sest suht tipus oli näha mingit tumedat asja. No see oli väga väga kõrgel ja see oli õnneks vale asi.
Tundub, et algne paigaldus on tormituultes katki läinud. Õnneks olid Kiddy ja keegi tubli kaaslane aarde kenasti taastanud ning uue konteineri ja uue logiraamatu pannud. Esimesena võttis ronimise ette Tram, mina kohe järgi ja lõpuks istusime mõlemad männi otsas ja logisime.Aga sellega see asi veel ei lõppenud. Nimelt elasid männi otsas ja selle ümbruses ka kohalikud elanikud - kuklased, kellele meie tegevus ilmselgelt üldse ei meeldinud. Ei läinud kaua, kui nad otsustasid meid üsna jõuliselt puu otsas survestama hakata, sest meie olime need üleliigsed, kes nende kalli kinnisvara peal turnisid.
Peale logimist panime sealt sellise jugaga minema, nagu oleks karu kannul olnud, sest suurem osa neist oli selleks hetkeks juba meile pükstesse roninud.
Kõiki neid väikseid tegelasi me enam autost kätte ei saanudki, sest nii mõnigi neist kes pükstesse sattus sai meiega tahtmatult kaasa reisi. Tram transportis hinnanguliselt vähemalt paarkümmend kuklast edukalt Pärnumaale uuele elule. Loodame, et nad rajavad endale nüüd mandril uue kodu.

Kaks paari varbaid leitud, logida polnud aga kuhugi.

Leidsime ainult linnukese jalad. Ei tia kas linnule ei meeldinud see asukoht ja lendas jalgateta minema, või mis teda siit ära viis. Kena koht!!

Leitud ja logitud, aare supper heas korras. Nagu ikka sai auto jäätud km kaugusele ja valitud jalutuskäik!

Unustasin oma logisse märke teha et hooldasin, parem nüüd kui hiljem.

Viimati käies leidsin üles ainult nonni jalad mis olid veel oma kohal, nüüd ei leidnud enam neidki. Sellisest väikesest tühiasjast ei lasknud ennast häirida ja aare sai logitud. Nonn on uuesti objektil ja ootab kõiki geopeitureid, st. taastasin aarde tema esialgses hiilguses.

Leidsin üles nonni jalad, mis rippusid puu otsas. Ülejäänud Nonn jäi leidmata. Koht väärib aaret. Leidsime oma aarde.

Esimest korda käisime siin u 5 aastat tagasi, siis sadas päris korralikult ning see ronimine üldse ei tõmmanud. Nüüd siis läksime uuesti (juba 3kesi + koer). Seekord parkisime u 1 km kaugusele ning võtsime ette mõnusa jalutuskäigu mööda rannikut. Jõudsime aardeni ning võtsin juba kahtlevalt ette ronimise. Nimelt juba varasemalt näha olnud maamärk oli kadunud. Ei leidnud seda ka ülevalt (alles ainult kaablikinnitused). Veetsin natuke aega vaadet nautides ning lugesin gc lehelt, et vist juba mõni kuu kadunud.
Tahaks ikka kunagi 3ndale katsele ka tulla. Kuigi mitte nii pikkadele ja osavatele võiks aare natuke vähem hirmsas kohas olla.

Minigrip vahetatud.

Alguses polnud siia tulek üldse plaanis, aga lambakarja külastuse järel tundus piisavalt aega olema, et see põige ära teha. Google'i daam üritas loomulikult mingeid läbimatuid teid pidi juhatada, mille üle ma enam ammugi ei imesta, aga lõpuks sai kohale jõutud. Kuna geokäru ei jäänud aardest kaugele, siis sai seal olles ka minigrip ära vahetatud, ehk kestab natuke jälle. Tagasiteel sai kivististe rannas ka peatus tehtud. Ei pidanud pettuma - igal sammul vaatas sületäis koralle vastu. Igati väärt käik, täname kutsumast!

Tänane viimane. Infotahvli juurest läksime jalgsi. Puu oli sipelgaid täis kuid siiski ronitav. Kilekott veidi narmendab jah aga pole häda midagi. Ei maksa loota et siin kauges kolkas aare sulle kuldäärega taldrikul kätte tuuakse. Aitäh!

Leitud

Leitud

Aare hakkab veidike väsima, aga peamine kriis on katkise gripkotiga. Ehk järgmised geoklubilised vahetaks välja.

Auto jài kilomeetri kaugusele ja mööda randa koperdasime nullini ära. Sipelgahorde tõrjudes asus Tenno missioonile. "Ega ometi..." oli peamine küsimus. Oli ometi jah. Kuna seltsimees orav kirjapulka kaasa ei taibanud võtta, siis logiraamat lennutati mulle. Kaks hädist katset kotti tagasi orbiidile saata ebaõnnestusid, seega ronisin härrale poolele teele vastu ning logiraamat jäi uusi leidjaid ootama.

Tänase niiske ilmaga jääb minul tegemata. Auto jätsin piisavalt kaugele, saab jalutada :/

Lähenemisel tuleb avada mõned elektrikarjused. Õiges kohas ei pannud aga õiget asja kohe tähelegi sest olin üleni kaetud mingite valusalt hammustavate sitikatega, need muutsid kogu logimispeotsessi parajalt ekstreemsesks. Enne autosse põgenemist pidin pea kõik riided ära võtma, et ka põuepugenud kätte saada.

Leitud. Tänud!

See oli nüüd küll päris lahe. Eelkõige muidugi aardeni viiv teekond, mis tundus täitsa maailma lõppu juhatavat. Aarde laheduse osas kaaslane mu arvamust ilmselt ei jaga, sest tema pidi selle juurde ronima ja mina ei saanud isegi all moraalseks toeks olla, sest sipelgad olid vallutanud nii aardeobjekti kui ka kogu maapinna selle ümber. Aitäh!

Pikk tee viis ikka aardeni. Aitäh.

Nonn hakkas juba kaugelt silma, oli teine kodus. Vahva lahendus.

Otsitava tuvastasin kiiresti ja siis pidi seda püüdma hakkama. Tänud.

Leidsin

Täitsa maailma serval see täpike on, aga kui tee kaardil on, küll siis kuidagi kohale ka saab. Ja saigi meie väikese madalapõhjalise linnasuslikuga täitsa nulli välja. Üsna huvitav kulgemine oli, iga käänaku taga olime valmis uueks üllatuseks, kuid midagi rasket teele ei jäänud. Kohale jõudes hingasime rammusat mereõhku sisse, vaatasime natuke ringi, leidsime aarde ja siis juba logima. Sipelgaid oli palju, kuid need väikesed mustad ei hammustanud üldse nii palju ja nii valusalt nagu suured punased. Kannatas ringi keksida küll seal ümbruses. Aitäh aarde eest!

Leitud. Maastiku paneks ma raskema.

Kuna kõik põllud ja teed olid vett täis, siis väga täpselt ei saanud arugi kus see järv oli...:)
Nullpunktis tuvastasime otsitava kiiresti. Tahab teine sõna otseses mõttes varsti minema lennata - oleks vaja paremat kinnitust... Ilmselt teevad "haiget" ka leidjad, kes logiraamatut alla sikutavad.
Kokkuvõtteks aga ilus koht, ainult jube prügi laga igalpool... Mõnisada meetrit ranna ääres jalutades, oli kaks kotti prügi paksult täis :(

See täpp oli tõesti kaardil keset uhket üksindust. Egas muud, kui trajektoor siit jõuga läbi keerata ja "maailma kõige mõttetuma järve" äärde pressida. Pääsesime täitsa normaalselt ligi ja tänu sellle leiule on nüüd kaardil mõnus tühjus.

Mul selle täpiga mingit kana kitkiuda polnud, kulgesin lihtsalt seltskonnaga kaasas päevakava järgi. Veetase oli täna päris korralik. Nii mõnestki loigust sai läbi pressitud, kus oma masinaga oleks ammu loobunud. Kuid ühel hetkel tuli auto tervise huvides ka see masin seisatada ja jalastuda. Väike jalutusukäik veel otsa ja tehtud ta saigi.

Tänud.