Noorgeograafide aare I

Sõpradega üks saunatamise nv Mulgimaal jälle peetud siis aeg koju minna. Sain Ando nõusse, et läheme käime paari aarde juures ära. See oli üks neist kahest.

Ausalt öeldes ei teadnud kohalik sõber ka sellest kohast midagi. Ja nii me siis jõudsime aarde nullini ja juba siin oli korralik ajalootund infostendilt lugedes. Päris vägev.

Aarde osas kõige lihtsamalt ei tulnud. Korralik paks lumi ja eelnev mitteleid ees. Ega mina juba mõtlesin, et peab suvisel ajal tagasi tulema, et seda siit talvel lume alt leida küll võimalik pole. Aga ühel hetkel Ando siiski märkas midagi ja tegelt on peidik selles mõttes hea, et ka talvel leitav.

Aare ise nii vana aga geograafiateemalist lektüüri oli veel küllaga valida. Küll rahvas on ikka pirtsuks läind, keegi ei taha enam end geograafiaga sina peale viia :D

Aitäh. Väga meeldiv aare. Koht ja ajalugu, kõik viis pluss!

Leitud. :)

Leidsime eest põneva koha.Aitäh!

Leitud! Aardega oli kõik ok!

Ligipääsutee oli veidi kummaline, aga asukoht ise väga lahe. Aarde juures oli vaja päris palju turnida murdunud puude tõttu. Aitäh huvitavat kohta näitamast!

Uus ilus paik avastatud, Aitáh peitjale.

Tee oli meeldivalt ära niidetud ja sisse sõidetud. Kohapeal tuli pisut turnida ja saigi nimed kirja.
Tänan peitmast.

Parkisime auto kaardi juurde, tuupisime selle pähe ja asusime aarde poole teele. Viimane oli küll mitteleid aga me ei uskunud, et see päriselt kadunud on. Põllu äärde oli nagu meie kiuste täna pandud kännud tossama. Kusjuures lõkkes nägime ka värvitünni ja põletamiseks mitte sobivaid plastist karpide jäänuseid.

Kohale jõudes laskusime kohe alla, veidi tuulasime ja tuvastasime aarde asukoha. Käidud , tehtud.

Tänud

Aare, mis nii pikalt kaardil oli istunud ja muudkui meelitanud, et tule-tule. Nüüd, tänu uutele aaretele, õnnestuski parim blannimeister ära meelitada, et Kauka jumala mailt ka ikka vaja tee läbi keerata.

Jätsime auto vastavasse kohta ja hakkasime minema. Väheke veider oli teise kodus ringi tatsata ja proovisime märkamatuks jääda. Koordinaatidele jõudes lähtusin markosu omadest, aga kuidagi ei õnnestunud karpi tabada. Lõpuks jäin vaatama, et oeh, sellisesse kohta ka prügikotid lennanud ja tahtsin ära võtta, kuid avastasin sellega koos ka aarde.

Aitäh aarde eest! Teekonda alustasin rajakaardi eest koordinaatidelt N 58° 06.992' E 025° 26.855'.
Minu arvates on N 58° 07.018' E 025° 27.332' märksa täpsemad aarde koordinaadid. Koopasuu tundub kahjuks olevat sisse langenud, kuid allikaoja on endiselt alles.

Pole varem kuidagi kiskunud selle aarde juurde, sest tundus ebameeldiv võpsiku külastus. Täna ikka tegime peatuse, vaatasime lähenemise juhised üle ja otsustasime teekonna ette võtta. Lähenemine tegelikult täitsa talutav, lõpus ikka tiirutasime natuke ringi ja tegime laskumise enda jaoks keerulisemaks. Kui karp leitud, siis ära läksime mööda rada. Natuke unustusse vajunud koht, ei tea, kui palju seal üldse uudishimulikke peale geopeiturite käib?

Natuke pelgasime seda aaret ligipääsu pärast, aga kohale jõudes oli seal teeviit ja juhised aardeni liikumiseks. Seega sellega probleeme ei olnud. Koeri ka seekord ei olnud haukumas või surnuks limpsimas, aga kohapeal läks ikka veidike aega. Ka meid päästis see eelmainitud pilt pikematest piinadest, kuna meie null sinna päris just ei näidanud. Imetlesime seejärel ka vaatamisväärsuseid ning suundusime järgmisi aardeid otsima. Tänud peitjale seda kohta tutvustamast ja aarde eest!

Leitud ja logitud.

Leitud, logitud, tänan!

Lugesime logisid ja kõhklesime, kas tulla tai mitte tulla. Lootes, et Eestis relvad väga levinud pole, sõitsime ikka kohale. Teeviit ja selgitus andis julgust edasi astumiseks. Kohapeal, peale looduse imetlemist ja väljapandud info lugemist proovisime nulli ennast positsioneerida. Vaatasime ka jutuks olnud fotot ja noh kohati tundus nagu igal pool. Piia vaist proovida hoopis teist suunda, kuhu olime turnimas, viis kohani, mis tundus ikka kohe hästi sobivat. Ja seal pärast paari kohta küünitamist leidsime ka konteineri.

Aitäh, koht vääris kindlasti kohalekutsumist.

Jätsime auto tee äärde ja läksime jala edasi. Väga hea, et tee ääres on viit, millel kenasti ära märgitud rada, kuidas saab Lopa paljandile läheneda. Kohapeal oli algul tegu, et okste vahelt midagi leida, aga kui suht nullis seista, siis sai ka märgatud õiget asja selle suure oksakuhja alt. Põnev koht igatahes. Kunagi tuleb veel tulla ja siis juba päevavalges.

Koht oli igati väärt matka kõrvetava päikese käes. Aare jäi ka õnneks silma, kuigi peiduoaiku oli oi kui palju. Tänud!

Seisin viidaga (to nuffi: ja sissesõidukeelumärgiga) talutee ristmikul. Isegi kui mul oleks liisitud koledus nimega borse, siis ei hakkaks ma oma marki sellega täis tegema, et käitun nagu kõik sedasorti sõidukite omanikud (parandus, omanikud on ikka liisingufirmad, seega liisinguorjad). Aga ju siis kährikud võivad. Kell on kolm, googl ütleb, et Pärnusse on 1h ja 2 minutit sõita ja Kätlinile lubasin hiljemalt kell 4 Pärnus olla. Geograafina seda aaret kiirustades teha ei taha. Eks seetõttu on ta varemgi külastamata jäänud. Jääb ka see kord. Kahjuks.

Mina ikka sõitsin nii lähedale kui mu auto veab st kellegi õue ja kohe koerad kallal. Õnneks sõbralikud ja nägin ka peremeest (mu ümber täna olidki igalpool mehed) ja küsisin, et kas võin parkida ja jalutada tema põlluservas. Ta arvas, et nii uhke auto ikka võib.
Jalga panin kummikud ja etteruttavalt võib ütelda, et nendest tolku küll polnud, sest üle oja minemiseks tuli nad jalast võtta.

Koht jahmatas "kui äge" aga oli ka kahju, et räämas. Ma vist ise kohalikuna küll tuuniks seda. Aare leitud pika otsimise järel ja tagasi läksin juba joostes, koerad olid ikka sõbralikud. Tänud lahedasse kohta kutsumast, pole kuulnud ka enne sellest!

Tunnen sama mida kkallo, ei meeldi talu hoovid. Tükk aega istusime ahvipoisiga tee otsas. Aga, et juba nii kaugel siis lähme uurime asja. Õnneks kõik juhendid olemas. Sai turnida, ronida, mitte kukkuda ja pilt aitas ka aarde leida. Tänud, põnev koht. ????????

Tänud aarde eest!

Sellised lähenemisteed aardele, kus tuleb minna läbi kellegi hoovi, ei meeldi meile mitte. Õnneks on siin asi lihtsaks tehtud. Talu juurde viiva tee otsas on keelumärk, mis ütleb, et siit edasi sõita ei või. Seega jätsime auto tee äärde ning läksime jala edasi. Ka talu juures oli lihtne. Seal on suunaviit ja skeem, mis näitab, et koopa juurde saab kui liikuda ümber talu territooriumi põllu äärt mööda. Nii ka tegime.

Kohapeal sai vaadatud kõigepealt liivapaljandit ja jõge ning siis seda orgu, mis ka aaret peidab. Paraku oli sinnasamasse orgu langenud üks jäme kask, mis olukorra päris keeruliseks tegi. Saa siis aru, kus see karp siin oksterägastikus nüüd olla võib. Lõpuks oli abi Kleone pildist, mis aitas end õigesse kohta positsioneerida. Peale seda enam leidmisega kaua ei läinud. Igatahes, põnev koht, täname.

Otsisime mis me otsisime aga kui juba selline geokuhil aaret valvab, siis tuleb ikka leid ka lõpuks. Raske ta oli aga kui juba kuhil on siis peab aare ka olema... Minu silmad pole veel sellist kuhilat näinud aga ju ma vähe näinud veel... Fantastiline koht millest jällegi aimu polnud, üks oh ja ah! Super! Minu 400s aardeleid. Aitäh peitjatele siia kutsumast!

Eilsest ilusast ilmast ei olnud midagi alles, oli vaid vihm ja tuul. Kui neid suunavaid teeviitasid poleks olnud, siis ma poleks küll kippunud majade vahelt aardele lähenema, õnneks aga sildid olid ja ka võssa kasvanud suund paljandi poole. Usun, et vahet pole kumbalt poolt ma oleks lähenenud, ikka oleks mul järgnev tund sisustatud olnud. Korduvalt tahtsin ära minna aga ikka piilusin siia ja sinna. Tol päeval seljas olnud riided ja jalanõud ootavad veel siiamaani süvapesu. Polnud ma ka päris kindel, kas see kanjonisse ümber kukkunud puu on seal juba kaua olnud või tegemist on hiljutise lisandumisega. Otsisin puust paremalt ja vasakult, oja juures ja mäe otsas ja ilmselt ka kõigist variantidest mis oja ja mäe vahele jäävad. Lõpuks sain siiski kergendatult hingata kuna olin nägijaks saanud. (290) Aitäh! EVEJ

Hea, et selle aardeleiuga oma armsatele sugulastele 10 aastaga alla ei jäänud. Mõned päevad varem sain leitud :) Enne pidurdas mind mõte kellegi maalt läbi minna. Nüüd olid suunaviidad pandud, kuid rada küll kohale ei viinud. Kulgesin mööda põllu- ja jõeäärt. Leid tuli õnneks ruttu. Päev otsa sadanud vihm tegi lähenemise adrenaliinirikkamaks. Aitäh!

Auto jätsime suurema tee äärde. Seejärel jalutasime mööda aiatagust ning põllu serva paljandini. Õiges kohas oli veidi mõtlemist, kuhu aare võiks peidetud olla ja kolmandast vaadatud koha ta meile vastu vaataski. Aitäh.

Tore koht, kuhu ilma aardeta ilmselt iial ei satuks. Õnneks jäi midagi kahtlast silma. Põneva kirjandusega kohapeal lumehanges tutvuma ei hakanud, lehitsesime vaid logiraamatud. Tänud.

Logisid olin lugenud ning sõitsime kohalikele hoovi. Üritasin küll nendega kontakti saada, aga kedagi polnud näha. Käisime aarde juures ära ning ma poleks seda leidnud, aga Merle terav pilk nägi ära. Tagasi jõudes oli kohalik õues ning polnud midagi meie käigu kohta. Jälle üks väga hea koht kuhu ilma geopeituseta poleks sattunud.

Leitud :)

Alguses tundus selline kahtlane paik, kummalise lähenemisteega, aga lõpus sai kõik selgeks. Laskumine pakkus täpselt parajal määral närvikõdi. Karl nimetas toigast, mis oli mulle moraalseks toeks, hoopis demoraliseerivaks ja läks teist teed kaudu. Aarde leidmine nägi välja nii, et kõigepealt nägin Karli pilku keset poolt lauset klaasistumas, seejärel vaatasin samasse suunda ning klaasistusin ka. Ilus ja omapärane paik, aitäh juhatamast! :)