Oftalmoloogiline

No minge te nüüd ikka kah sinna ja tulge siis tagasi kah. Ikka tegelikult ka. Tsiisas küll. No ma suutsin kirjeldusest välja lugeda vaid, et umbed seal kaugel selja taga, eeldades, et pildistaja seisis otse, mitte ei väänanud end miskitmoodi ja et kummikud peaksid käepärast olema. Igatahes sai ilma kummikuteta, kusjuures botased vahetasin küll siinkohal saabaste vastu välja või olin vahetanud juba varem, kes seda täpselt mäletab, aga seda mäletan küll, et kummikud reisisid jumalast niisama kaasa, ei läinudki neid kordagi vaja. Ja ülimalt positiivne, aare sai leitud ja logitud.
Tänud peitjale end jumala juhmina tundma paneva mõistatuse ja aarde eest.

Kui Magusad postid langesid, siis võtsin ette selle Põlva pähkli. Panin tekstist saadud andmed tugevusjärjekorda, siis võtsin ette kaardi, siis jõudsin loogilise kohani ja siis pommitasin kontrolli roheliseks. Siiani oli raskeim osa diivanil lesisklemine.
Täna tänasin Põlva kaitsepühakut, et sattusin välitöödele õigel hetkel. Suvel oleks poole raskem olnud. Aitäh vahva mõisatuse eest!

Atribuute ignoreerisime ja tegime korraliku öise rännaku enne 9t õhtul. Polnud hullu midagi, üht üksikut uudishimulikku kitse kohtasime vaid. Ei kartnud ega midagi. Tema ületatud jõudsime rahulikult aardeni. Päris võluv oli kuulata seda oja vulinat talvises metsas. Aitäh!

Üks õhtu võtsin selle aarde ette ja pusisin mõistatuse lahti. Geokontrolli sain 10m kaugusele, aga sellest piisas, et koha peal aare kerge vaevaga üles leida. Väga lahe mõistatus ja huvitav kohake. Jalad said veidi märjaks, aga väike matk aardeni oli siiski väga tore. Tänud peitjale.

Sillel oli mõistatus juba varasemast lahendatud ning võtsime ta täna ka päevakavva, seniks kuni teda veel leida annab. Teekonnal aardeni sai silmatud nii ilusaid kohti, kui ka veidi keerukamalt läbitavaid kohti. Sai jala ka märjaks ja põlve poriseks. Ilmselt ilma aardeta polekski siia niisama sattunud. Täitsa mõnus seiklusjalutus, tänud peitmast! :)

Selle aardega olen osanud end ninapidi vedada päris mitu aastat ja teinud koguni kolm kirveretke mu meelest lubavasse piirkonda, ehkki pisteline geokontrollimine justkui midagi ei lubanud. Aeg möödus, kogu järv jõudis vahepealsete suvede jooksul purskkaevust vähemalt 500 korda läbi käia ja siis... avastasin enda jaoks kirjeldusest uue info! Nimelt esimese lause teine pool - sihuke pisike detail jäi varem märkamata :D Noh, nüüd enam väga raske polnudki, mõningase kaarditöö järel sain geokontrolli roheliseks, nõnda tekkis lõpuks ometi reaalne võimalus skoorimiseks. Ega jah, kui elu muidu liiga üksluiseks kipub, siis on alati võimalus asjad endale huvitavamaks teha :o) Muidu see oftalmoloogiline ülesanne mulle tegelikult meeldib, aitäh!

Kui ma Geomängu tulin 2013, siis oli see üks esimesi, mida ise lahendasin, netist leidsin. Küll aga polnud kunagi siia asja ja kui ka käisin, siis kõigil ju leitud. Täna sobis hästi, sest mõlemad saime logi kirja. Tänud kohta näitamast, võiks mõni suunaviitki olla aga ju siis peab salajane koht olema!

Annel oli kodutöö hästi tehtud :) Nagu ikka, lähenesime läbi võsa ja eemaldusime rada mööda.

Vana konteiner loodusest eemaldatud

Meie teekond nägijaks saamiseni ei olnud üldse mitte kerge, võiks isegi öelda, et üks geokarjääri suurimaid väljakutseid. Aarde asukoha kindlaks tegemine oli käkitegu sinna kohalesaamisega võrreldes. Kahel esimesel korral takerdusime kuhugi võssi ja mädasohu. Kolmandal korral leidsin tee ja enda meelest ka aarde, aga see oli külmunud. Täna, neljandal korral selgus, et see, mille ma eelmine kord leidsin, ei olnud sugugi aare. Kui kõik logid ütlevad, et lihtne leid, siis meie tiirutasime siin tänagi kolmveerand tundi. Hakkas juba tunduma, et äkki pole üldse õige kohtki, sest geokontrolliga ma sõbraks ei saanud. Õnneks nii päris viimasel minutil osutas kaaslane ühe koha peale, kuhu oleks hea ja mugav aaret peita, aga see oli ju ometi teisel pool oja?! Muidugi seal see tops end peitiski. Siiani ei saa aru, missugust teed pidi teised siis lähenesid, kui aarde peidukast enne kohale jõudmist möödusid. Lõpp hea, kõik hea, vana topsi tõime ka loodusest ära. Uue suurus on mikro, et natuke lihtsam seda sealt leida oleks, täiendasime veidi geokuhja. Muidu vahva kontseptsiooniga aare, aga hea meel, et siia enam tagasi tulema ei pea :) Naabrite koer tundis meid vist juba ära :) Aitäh peitjale!

Hooldus! Uus konteiner ja uus minigripitud ja GC koodi ja aardenimega logiraamat.

Kui Anu käis välja mõtte Põlvasse skoorima minna olin kohe nõus ja tegin natuke eeltööd. Lugesin logisid ja mõõtsin kaardil igate pidi ja kuidagi läbi ime õnnestus geokontroll 10m peale saada! Aardeni pääsesime ilusti kuna maapind oli veel külmunud ja soppa ja muda küllaltki vähe.
Aarde leidis Anu, märgates geokuhja, mille all oligi otsitav karbike. Karp katkine ja logi väga märg. Panin uue konteineri ja uue korraliku logiraamatu. Algne logi jääb Anu juurde kuivama ja siis muuseumi. Vana karp oli osaliselt jää sees kinni ja jäi sinna sula ootama. Siin ka palve järgmistele geopetturitele, palun katkine karp loodusest kaasa võtta. Tänan juba ette. Tänud ka peitjale aarde eest!

Juba minu geopeiturikarjääri alguses, kui tutvusin kodukanti jäävate geopeituse tõmbekeskustega, jäi Põlva mulle silma kui lahendamatute mõistatusaarete pealinn. Siin siis üks stiilinäide.
Aastate jooksul sai seda aaret vahel naljaviluks lahti võetud, logisid loetud, kaarti keritud ja jälle kinni pandud.

Kuni mõni aeg tagasi mainisin Tiidule, et Põlva on üks neetud kollaste täppide paradiis, mida kuidagi rohetama ei saa. Samal õhtul saatis Tiit mulle kõigi Põlva mõistatuste lahendused, kaasa arvatud see siin. Kuidas tal see õnnestus, ma ei tea siiani. Ilmselge selgeltnägijate tuleproovi materjal, eriti kui allikast veel veidi protseduure lisaks teha.

Siin muidugi ikaldus sellega ei piirdunud. Koordinaadid võivad ju olla, aga lähenemistee oleks veelgi parem. Ütleme nii, et selle me valisime mõnes mõttes hästi (päris lihtne oli lõpuks kohale jõuda), aga mõnes mõttes üsnagi halvasti (minu meelest parkisime me kellegi hoovi ja ronisime üle kellegi maa kohale). Kui keegi selles osas pahameelt tundis, siis meile ta seda õnneks ei väljendanud.

Aare asub täiesti imelises kohas. Ma kujutan ette, et siia pääsemine võib mõne aastaaja, ilma ja lähenemistee koosmõjul olla päris keeruline, aga meil vedas. Lumi oli maas peaaegu sulanud/õhuke, aga maapind ikka veel jääs. Üksikud porised kohad andsid tunnistust sellest, et nii nädala pärast on hoopis teine teema siia kohale tulla.

Aarde leidsime hämmastavalt lihtsalt. Vaatasime ümbrust, näitasime näpuga kohti, mida võiks lähemalt uurida ja mina panin oma vaimu valmis, et neisse kohale turnida. Samas märkasin hoopis lihtsama ligipääsetavusega kohta, mida Tiit ostustas esimesena kontrollida ja kust aarde ka kätte sai.

Aare oli väga halvas seisus. Karp katki, logiraamat katkises minigripis meenutas jääblokki, kogu sisu ligemärg. Aardekonteiner oli oma pessa kinni külmunud, seega see jäi sinna ja Tiit pani konteinerisse väiksema konteineri uue logiraamatuga.

Minu soovitus peitjale oleks teha aare tavaliseks aardeks kui seal enam mõistatus lahendatav pole. Ja lisada kirjeldusele soovitav lähenemistee. Koht on ju ikkagi vapustav ja näitamist väärt.

Aitäh peitmast ja 8a meelelelahutust pakkumast!

Õige suund oli ju teada, aga sellele vaatamata sai geokontrolli ikka väga palju piinata, enne kui sain rohelise tule. Kohapeal läks ka palju aega. Tänan.

Aardekarbis auk sees ja logiraamat märg. Arvatavasti lähen suvel sinna kanti uuesti ja hooldan ise ära aga kui keegi satub enne mind siis võib ka ise ära hooldada.

No see võttis ikka aega. Kui hakkasin geopeitusega pihta siis muidugi vaatasin oma kodupaiga aarded üle ja üritasin neid lahendada. See jäi algul tahaplaanile, kuna tundus liiga raske. Peale aasta möödumist võtsin aarde kätte ja sain umbkaudse aarde koha kätte. Ainuke probleem oli motivatsiooni leidmine kuna logiteated räägivad võsast ja märjast alast ja kuna oli suvi siis otsustasin, et ootan paremat aastaaega. Nüüd kus kevade suurvesi on kadunud ja puud ning võsa hakkab lehte alles minema otsustasin seal ikka ära käia. Kohale jõudes sain kohe aru, et koht on õige, kõik nagu klappis aga mida ei leidnud on aardekarp ise. Peale pikka otsimist hakkas juba tibutama ka ja mõtlesin, et no tuleb üks mitteleid aga just siis märkasin õiget asja ja seal see oligi. Kant ise oli ka väga ilus ja kindlasti naasen siia kunagi veel kuna kodu on ju nii lähedal. Aitäh aarde eest!

Juba mõistatuse lahendamise ajal oli selge, et aare on kuskil metsas ja vesises kohas. Tuli ikka parajalt ragistada ja akrobaatikat teha, et mitte liiga märjaks saada. Nagu kaaslane mainis, siis oleks pidanud oma esmast instinkti usaldama ja lihtsalt proovima mööda rada minna. Täname!

Mingi aeg Põlva plaani pidades sai see koht ka välja pommitatud. Kohale minnes sai rajale langenud risu tõttu sellest ringiga möödumise asemel suund otse aardele võetud - suur viga. Ikka väga vesiseks läks see elu. Õnneks õnnestus veetakistused ikka kuiva jalaga läbida. Aaret valvav geokuhi karjus silma nagu mugule paljas karp, aga see on vist geopeituri eripära. Tagasi auto suunas sai mindud korralikult mööda rada ja takistusest ka lihtsam ümberpõige leitud, kui veetakistus. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Pidevalt mööda vaadatud sellest aardest. Täna mõtlesime , tuleb ära käia.
Tehtud, nähtud.
Tänud

Lõpp selline ürgne mulle meeldis.Aitäh!

Aitäh!

Mitte just lihtne maastik. Õnneks pinnas veel enamuses külmunud ja sai suht muretult kohale.

Tänan peitmast.

Tänud aarde eest!

Kodutöö oli tehtud ning seetõttu oli teada, kuhu tuleb suunduda topsi otsima. See teadmine ei teinud meid aga mitte üldse rõõmsaks. Nähes eesootavat heina, maltsa, ohakaid ja võsa, langes esialgne entusiasm kiirelt alla. A teha polnud midagi, oli ju vaja selle leiu ja täpivärvimise nimel minna. Peale seda võitlust loodusega sai õnneks kohe jõutud õigesse kohta ning seal see geokuhjaga maskeeritud karp meid ootaski. Hea, et niigi läits.

Tänan aarde eest!

Ka siin andis ikka üksjagu pikalt ringi joosta ning sääski toita, enne kui õige koht silma jäi, tänud.

See aare oli samuti üks nendest Põlva vanadest, mida ma korduvalt lahendada olen proovinud, kuid mitte kunagi eriti sihikindlalt. Nüüd karantiinis võtsin üks päev kätte ja tegin ära. Päris kaua võttis see 10 m täpsusega paika saamine. Lugesin vist kõik logid isegi läbi ja kokku läks umbes 2 tundi. Ringikesi sai ka ikka mitukümmend tehtud. Aga rõõm oli ka selle võrra suurem, kui täpike paika sai. Kui Pillega geotuurile tulime, oli kindel plaan see kaardilt koristada. Millal veel satun siia sõbraga, kes on nõus minuga sellisesse kohta tulema. Soovitan tõesti ikka veel kummikuid ning palju tahet. Leid ei tulnud kiiresti. Otsisime äkki 10 minutit, aga ega seda 10 m täpsusega oodata oligi. Aitäh!

Tösi, vàga màrg, aga super ilus koht
;)

Huvitav koht, ootasin suuremat tähistust seal, aga ei näinud midagi. Õnneks olid saapad jalas, aga üpris märg oli küll. Koordinaat polnud täpne, aga Liis suutis kiirelt leida.