Eestis on veel küllaga vähetuntud kohti, kus minevik ristub olevikuga. Kuid 20. sajandi lõpuosas õhkulastud ausambad on haruldased. Selle aarde otsingud viivad teid kunagisse metsavendade pelgupaika, mille juurde ei juhata ükski teeviit. Siin hargnesid 9. juulil 1945 traagilised sündmused: reetur juhatas Eesti „vabastajad“ metsavendade punkri juurde, kus puhkes ebavõrdne võitlus. Langenud metsavennad visati - nagu sageli kombeks - punkrisse ja see süüdati. Aastakümneid hiljem maeti inimjäänused Esku kalmistule, aga metsa paigutati mälestustahvel. Tõenäoliselt olid need peatselt Eestist lahkuma hakanud nõukogude sõjaväelased, kes mälestusmärgi õhku lasid. Nüüd seisab metsade rüpes taastatud ausammas.
Samba taga võib näha esialgse mälestustahvli tükke. Plahvatuse tagajärjel laiali lennanud kivikildudest tingitud vigastused on lähedal kasvavatel puudel selgesti märgatavad. Punkrist on alles vaid mälestusmärgi taha jääv lohukoht, lähedusest leiab ka kunagise keldriaugu. Siinsed teed on rajatud pärast metsavendade aega.
Aare on leitav vaatluse teel. Ärge kaevake, lammutage ega teisaldage midagi. Käsi sirutage alles siis, kui olete aaret märganud. Tagasipeitmisel veenduge, et KONTEINER OSALISELT PAISTAB!
Eestis on veel küllaga vähetuntud kohti, kus minevik ristub olevikuga. Kuid 20. sajandi lõpuosas õhkulastud ausambad on haruldased. Selle aarde otsingud viivad teid kunagisse metsavendade pelgupaika, mille juurde ei juhata ükski teeviit. Siin hargnesid 9. juulil 1945 traagilised sündmused: reetur juhatas Eesti „vabastajad“ metsavendade punkri juurde, kus puhkes ebavõrdne võitlus. Langenud metsavennad visati - nagu sageli kombeks - punkrisse ja see süüdati. Aastakümneid hiljem maeti inimjäänused Esku kalmistule, aga metsa paigutati mälestustahvel. Tõenäoliselt olid need peatselt Eestist lahkuma hakanud nõukogude sõjaväelased, kes mälestusmärgi õhku lasid. Nüüd seisab metsade rüpes taastatud ausammas.
Samba taga võib näha esialgse mälestustahvli tükke. Plahvatuse tagajärjel laiali lennanud kivikildudest tingitud vigastused on lähedal kasvavatel puudel selgesti märgatavad. Punkrist on alles vaid mälestusmärgi taha jääv lohukoht, lähedusest leiab ka kunagise keldriaugu. Siinsed teed on rajatud pärast metsavendade aega.
Aare on leitav vaatluse teel. Ärge kaevake, lammutage ega teisaldage midagi. Käsi sirutage alles siis, kui olete aaret märganud. Tagasipeitmisel veenduge, et KONTEINER OSALISELT PAISTAB!
Väga kergelt siin ei läinud. Üritasin vaatluse teel tuvastada, kasutades luupi ja kiikrit, aga lõpuks aitas eelkõige ikka käsitsi kobamine aarde leida.
Tänud aarde eest!
Ei mingeid geokuhjasid! Aare pean näha olema nagu kirjelduses lubatud.
Väga põnev koht. Aitäh peitjale ajaloo tutvustamise eest!
Tean, et olen siin kunagi mingi seltskonnaga käinud ja ka siis ei andnud aare end kergelt kätte. Teadsin kust otsida aga... mida pole, seda pole.
Viimaks selline aare kuhu saab autoga peaaegu peale sõita. Selle vältimiseks jätsime auto teadlikult eemale. Tore on see, et inimesed mäletavad ajalugu. Tublid, et seda meile näitate.
Veel üks metsavendadega seotud koht geokaardil, nendel aaretel võiks oma koondav silt lausa olla. Aitäh peitjale meie ajalugu aardega tähistamast, kunagiste vastupanijate meelespidamiseks on geopeitus väga tänuväärne vorm.
Arturi Rõmeda šašlõkibaaris keha kinnitades vaatasin veel kord kaardi üle, et kas enne kodu poole sõitma hakkamist veel midagi logida saaks või on siinne kant lihtsatest aaretest tühi. Aga vaid kümmekond kilomeetrit kõrvale ja oligi see õhkulastud ausammas. Loomulikult vaja ju ka siit siis läbi sõita. Seoses geopeituse aarete otsimisega on ikka nii palju neid metsavendade mälestuseks kas taastatud või lihtsalt mälestuskivide-plaatidega tähistatud kohti läbi käidud. Väga armas, et neid ikka mäletatakse ja mälestatakse. Eks pea igas eesti peres ole olnud keegi, kes omal ajal metsavendlusega kokku puutunud. Vähemalt maapiirkondades. Tänud peitjale kutsumast ja aardega tähistamast.
Õnneks leidsime. Kurb, et sellised sündmused on toimunud. Paneb mõtlema, mis meil praegu toimub.
Mitmed perekonnanimed on tuttavad.
Aitäh peitjale!
INSTINKTE TULEB USALDADA. Nii, sain enda peale karjutud. Et siis esimese asjana suundusin õigesse kohta, aga ei saanud aru, sest kellegi jutu järgi pidi siin ju kivi olema. Vaatasin siis ringi ja näe, eemal ongi kivi. Marssisin juurde, uudistasin, ja siis hakkas see vales kohas ringi vahtimine pihta. Ikka jupp aega sai seal tiirutatud enne kui mõistus koju tuli ja õigesse kohta tagasi läksin ning purgi välja tõmbasin. Aitäh nurgatagust tutvustamast!
Leitud
Leitud, logitud. Tänud peitjale
Sai päris pikalt otsitud, sest aare ei paistnud mitte kuskilt. Peale mitut ringi märkasin lõpuks geokuhja. Aitäh!
Üllatavalt toekas sõidutee viis aardeni. Nukra looga koht. Täname minevikku meenutamast.
Päris drive-in siiski polnud, kuid päris tee lähedal ning kiire leid
Tänud peitjale!
Olin oma mahalangenud puu juurestikuga nii tegevuses, et ei märganud geokuhja. Aitäh geokuhja tegijale.
Huvitav lugu ja huvitav koht ausambaks. Püüa kujutleda seda kanti ilma nende teedeta. Kenasti peidetud. Kuiv ja korras, tänud peitjale kohta tutvustamast.
Allar leidis koha, aitäh
Parkisime metsatööde epitsentrisse, aga siis tegime lühikese jalutuskäigu kivi juurde. Siis hakkas pihta nulli otsimine ja muu pull. Pidime juba loobuma, kui abivahend tegi teistmoodi häält. Ainult silmadega otsides ei oleks siit midagi leidnud.
Koht oli tähtis ja sattusin siia esimest korda. Otsing ei olnud nii äge. Väga ilma leiuta ei tahtnud ära ka minna, ei tea millal järgmine võimalus otsida oleks. Lõpuks nürida kõplamistöö tulemusel leitud. Tahaks näha alustavat geopeiturit siin 1,5 ja 1,5 hetkega leidmas. Aga olen juba harjunud, et tavaliselt see kombinatsioon ongi kõige raskem. Aitäh!
Leitud
Karl tegi õiges kohas peatuse ja lubas mind otsima. Kirjelduses oli mainitud, et aare on nähtavas kohas, seega tegin esimesed paar tiiru silmadega kännule peale. Karl tuli appi otima, aga ka kahekesti ei õnnestunud meil aaret leida. Vaatasime veel ja veel ning võtsin lõpuks ka oma käed appi. Peale mõningast otsimist leidsin aarde üles. Tagasi panin vähe tagasihodlikuma maskeeringu alla.
Olime teel Marise ja Indy Ikla-Oandu jalgsimatka finaali ja noppisime teel mõned aarded.
Sellele aardele üritasime läheneda kuskilt otse ja seega pidime sõitma jupikese natuke kahtlast metsateed. Kui juba lai kruusakas paistma hakkas, siis oli ka varsti aeg peatuda aarde noppimiseks. Auto õnnestus peatada täpselt purde juures ja vihjes märgitud kohast ka aarde leidsime. Mälestusmärgist õnnestus meil kuidagi mööda vaadata ja seda me ei näinudki.
Keset metsa selline ausammas
Aare leitud ja logitud
Tänud
Huvitav koht, tänud juhatamast!
Leidsin, tänud peitjale!
Konteiner oli korralikult ära peidetud aga osa sisust maha jäetud.
Leitud
Väljas kiskus juba päris pimedaks ning aeg oli aarete otsimisele tänaseks joon alla tõmmata. Sellest pidi saama päeva viimane. Metsavahele keerates jõudsin vaid mõelda, et peab tähelepanelik olema, kui hetk hiljem jooksis kits üle tee. Kuna sellisest kohast ei osanud küll ausammast oodata, siis esimese hooga kihutasin sellest lihtsalt mööda. Alles jupp maad tagasi tagurdades, märkasin rada ja üle kraavi viivat purret. Komberdasin nulli ja logisin aarde. Aga uudishimu ei lasknud lihtsalt lahkuda. Ausamba jäänused oli ka vaja üles veel leida. Miskit nagu leidsin, aga palju jäi ka pimeduse varju. Vahva lugu igatahes.
Tänud.
Põneva ajalooga koht,tänud juhatamast!