Õrred on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise esimese kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus ellu viidud projekt. Varjualuste kavandamine ja ehitamine on läbi aastate olnud EKA arhitektuuritudengite õppeülesanne.
Varjualuse "Õrred" eesmärk on pakkuda linnainimestele puhkust igapäevamuredest. Varjualuse vorm inspireerub Eesti taluarhitektuurist. Vormi idee on kujutada puitmaja, mille loodus on üle võtnud ja pooleks murdnud. Kõrge heina sees asuva varjualuse eesmärgiks on edasi anda kujutlust puitmaja varemetest, mis looduse keskel hõljuvad. Kasvav rohelus toetab tehisvaremete rahulikku ja veidi metsikut meeleolu, tundumaks, justkui oleks need seal seisnud juba pikemat aega.
Seotud lingid:
Õrred on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise esimese kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus ellu viidud projekt. Varjualuste kavandamine ja ehitamine on läbi aastate olnud EKA arhitektuuritudengite õppeülesanne.
Varjualuse "Õrred" eesmärk on pakkuda linnainimestele puhkust igapäevamuredest. Varjualuse vorm inspireerub Eesti taluarhitektuurist. Vormi idee on kujutada puitmaja, mille loodus on üle võtnud ja pooleks murdnud. Kõrge heina sees asuva varjualuse eesmärgiks on edasi anda kujutlust puitmaja varemetest, mis looduse keskel hõljuvad. Kasvav rohelus toetab tehisvaremete rahulikku ja veidi metsikut meeleolu, tundumaks, justkui oleks need seal seisnud juba pikemat aega.
Seotud lingid:
Leitud, logiraamat oli märg, ei saanud kirjutada
leitud
leitud,see pole mikroskoopiline,tikkutopsist suurem😀
Otsimisega pidi ikka kaua vaeva nägema, enne kui üks meist leidis. Aga vähemalt leidsime. :) Nüüd teine probleem, pliiats puudus karbist. Nohjah, mis seal siis ikka, õnneks kodu on lähedal. Käisime pliiatsi järel ära ja tulime tagasi, et nimed kirja panna. Tänud aarde peitjale! :)
läks ikka megalt aega, algul olin õiges kohas, aga vaja mujale minna. lõpuks mõtlesin, et katsetan vihjet, et vaata ka teiselt poolt. Siis jäi ilusti näppude alla. koheselt ei saanud logida, puudus pliiats. Pärast sai pliiats toodud ja nimed kirja. aitäh, lahedasti peidetud!
leitud
leitud aitäh
leitud
Täna sai ette võetud mõned Tartu linnaaarded, sest nagu Mirabilia sarja Bulgaaria salaluure-romaan nentis -
"Pole midagi paremat halvast ilmast". Tänase lumelörtsi ja tugeva tuule eest olid kõik möödakäijad
mütside-kapuutside-sallide taga ja võis segamatult linnaaardeid otsida
Seekord ilm soosis otsijat, tiigiäär oli mängivatest lastest tühi ja pingid ka. Tänud peitjale
Otsimine võttis aega kuna pidevalt pidin silma peal hoidma, et keegi ujuma ei läheks. Põhjalikkus viis sihiline ning lõpuks sain ka nimed kirja panna. Aitäh!
Napilt enne mind laekus objektile kamp noori, kes testis tiigijää vastupidavust. Vaevalt jõudsin ühe ringi ümber tiigi kõndida, kui nad olidki juba parematele jahimaadele suundnud. Asusin kähku otsima ja mõne aja pärast saingi karbile sõrmed taha. Aitäh peitjale, ilus koht.
Idee on ju täiesti vahva ja kes ei tahaks pooleks murtud talu varemetes igapäevamuredest puhata? Lumega talvel on kirjelduses lubatud heina vähe, see aga aitab tublisti kaasa topsiku leidmisele. Lisaks topsikule otsisin mööda tiiki parte taga, et neile mitte saia anda (nagu kaldaserval sildil õpetatakse), aga olid vist ööseks ära lennanud. Kuiv ja korras, aitäh.
Eelmine kord õrretas siin poiss ja ei saanud tema all roomata.
Seekord oli tühjus ja roomasime kohe kõik kohad läbi. Ma ei suutnud ära imestada, mismoodi need kanad seal teravatipuliste pistide otsas istuvad.
Nüüd kirjeldust lugedes on tegu hoopis varjualusega.. ja ega küsimused ju lõpe, sest ka seda ei saa aru, kuidas seal varjuda saab.. ei tea.. pigem meenutas see saunalava.
Tänud siia juhatamast ja mõtlema panema.
Ja aarde eest ka tänud.
Küll me kohapeal mõtlesime, et miks õrred ja kas on ikka õrred ning kui on, siis kas need õrred, kuhu õhtul kanad tuttu lähevad. Nüüd loen, et kujutavad hoopiski vana rohtu mattunud pooleks murdunud talumaja. Kui kunstilähedasemad inimesed nii ütlevad, no ehk siis on...
Korra olen siin sügisel vaatamas käinud, aga ei pääsenud otsima, koht oli hõivatud mugude poolt, kellel tundus seda aega ikka palju olema. Nüüd siis uuele katsele. Külmapügalad olid niisugused, et kedagi polnud kuskil. Vaikus ja rahu, eemal vaid mingid hääled ja linnamüra. Otsimisega läks ikka natuke aega, aga kõik see jäi ikka viisakuse piiridesse.
Tänud peitjale siia mile iganes, aga mille nimi on Õrred juurde kutsumast ja aaret peitmast.
Päris kõrval ühtegi mugu polnud aga eemalt võis me tegevust kindlasti kümneid silmapaare jälgida...
Tänud 💞
Üle pika aja oleme taas Tartus nädalavahetust veetmas, et siinsel aardemaastikul veidi põhjalikumalt ringi seigelda. Oma otsingute käigus tegime peatuse ka siin ning muidugi olime võidukad ja leidsime selle aarde. Ei olnud kerge, aga eks see aastaaeg oli täna mitmel moel meie sõbraks. Aitäh!
Tegime taas toreda nädalavahetuse, milles geoaarded, söök, jook, tore lõõgastus hotellis, ühine mõistatuste lahendamine ja seekord ka imeline ilm, kuhu oli ka ümber päikese haloefekt riputatud.
Aitäh!
Sai ette võetud väike hilisõhtune jalutuskäik Annelinna ja kui mõnd lähedalasuvat aaret välja valides nägin uut logi, siis lootuses et soojad jäljed alles ees, saigi see otsimiseks valitud. Jäljed olid ees küll, aga neid oli seal üksjagu palju. Lisaks tundus see koerajalutajate seas popp paik ka külmal ja hilisõhtusel ajal. Uurisin siis kõigepealt meeldivalt valgustatud õrsi visuaalselt ja kui veidi vaiksem hetk tekkis, asusin korralikumalt otsima. Selleks ajaks oli mul tekkinud juba oma kahtlus asukoha osas ja just siis, kui mind taheti eksitada, märkasin ka aaret.
Mulle otsingud külma ilma ja puhta valge lumega isegi päris meeldivad. Ämblikke ja putukaid ka pole - saab nii näppe rahulikult igale poole toppida.
Aitäh peitjale!
Õhtupimeduses ja -10 kraadiga oli seal hea rahulik ukerdada. Aitäh!
Väga kaua ei läinud. Kui pole ühel pool, siis on teisel pool. Aitäh aarde eest!
Täna polnud siin tiigikaldal ei õngitsevaid kalamehi ega ringi paterdavaid parte. Üks tädike eemal pingil istus aga see meid ei seganud. Paar kiiret pilku ühelt ja teiselt poolt ning oligi hästi maskeerunud aare leitud. Aitäh!
Tänud!
Paras pähkel, see aare. Tundub, et täna jalutame Tartus mööda neid kohti, kuhu muidu ei oskaks tullagi. Toredad siseoaasid, meile meeldib, aitäh!
Tänud aarde eest.
Lõpuks on saabunud õrrel istumiseks sobivad ilmad, kus konkurente karta pole. Sai natuke nokitud ja aaregi logitud. Aitäh peitmast!
Sibasime Greetega ruttu bussile, sest see nädal ju saab (legaalselt) bussiga tasuta sõita ning tulime Oranži Esmaspäeva puhul Eedeni Apollo kinno õudukat vaatama. Siuke spontaanne otsus, et jõudsime täpselt filmi alguseks saali. Pärast pisaraid ja veidi reflekteerimist, et mis just seal filmis juhtus, sest polnud tegemist üldse rõõmsa lõpuga, otsustasime lähedalasuva aarde kasuks. Siin õrrede asemel saime hoopis veidi õrritatud olla. Ilm oli vähemalt mõnus. Lõpuks aga ikka sealt, kust varem sai ka vaadatud, see aare välja ilmus. Ilmaasjata roomasin seal ringi haha. Tore paigake siin tiigi ääres! Tänud peitmast! :)
Lähedalasuval pingil libistasid mingid mehed õltsi ja nende naised tegelesid lastega. Meie tegutsemist keegi ei vaadanud, kuna naistel oli oma laste korrale kutsumisega tegemist ja mehed olid juba parajalt svipsis ning ainult lobisesid omavahel. Idee mul oli, kus aare end peita võiks, aga veidike võttis ikka aega enne kui aare end avaldas. Tänud peitjale selle kena tiigi tutvustamise eest.
Hästi peidetud, peaaegu nähtamatu silmale.
Peale Oandu-Ikla raja eesmärgi täitmist olen saanud puhata ja otsustasin, et aeg on ka Tartus osad aarded ära napsata. Siin pidin päeval kaks korda käima, sest päevademal ajal oli korralik mugude festar siin, teisel korral õnnestus paremini, kuid nüüd olid kohalikud parmud laagrielu püsti pannud, üks isegi tuli vene keeles midagi küsima, kuid kahjuks või siin olukorras õnneks ma seda ei mõista. Õnneks kaua otsima ei pidanud, tuttav karp käes, logi kirja ja minekut. Aitäh!
Kui tirtsudega objektile lähenesime, tuli kolm poisikest siiasamma palli mängima. Kohe esimese löögiga lendas pall vette. Kuniks nemad ja üks meie piiga päästeoperatsiooni sooritasid, saime meie kolmekesi märkamatult kobada ja logida.
Ei teadnudki, et siin majade vahel selline tiigike. Tore oli siia sattuda, aitäh!