Teeme väikese jalutuskäigu Pärnu randa ja naudime päikeseloojangut. Logimiseks piisab pildist endast koos Londistega päikeseloojangul.
Teeme väikese jalutuskäigu Pärnu randa ja naudime päikeseloojangut. Logimiseks piisab pildist endast koos Londistega päikeseloojangul.
Täna tabasime päikse loojumas, kell on täpselt 22.02 ja päike loojub kohe.Tänan vahva aarde eest.
Loojang oli, aga Londistet kusagil rannas ei olnud. Kuna paistab, et sobivad ka ilma Londisteta rannapildid, siis postitan ühe. Tänud peitjale.
Mudilased läksid rõõmsalt Londistet piirama, meie aga märkasime, et see ju meile kui geopeituritelegi sobilik sihtmärk. Ja nii õigel ajal - päike kohe-kohe loojumas. Aitäh!
Päris Londiste oli lennus/remondis/talvekorteris (vali sobiv). Küll oli olemas tema kivist aseaine, kes küll selja päikeseloojangu suunas keeranud oli. Tänud kutsumast
Pilt GC-s.
Tänud aarde eest!
Päeva viimaseks aardeks sai lõpuks ajastatud ka päikeseloojangu elevant. Kõik parameetrid sobisid ja elevant toodi vist ka alles hiljuti tagasi suvitama. Aitäh!
Laupäevane jalutuskäik Pärnus ..10 km, päikesepaiste, -2 kraadi, peaaegu inimtühi mererand ja rannapark koos sinna peidetud aaretega. Päeva lõpetuseks Steffani pizza ja soe tee. See siinne oli tänase päeva kuues aare.
Aitäh peitjale!
Kontrollisin logisid. Selle aarde logi oli jäänud tegemata. Logisin tagantjärgi.
Päike hakkab loojuma juba kümme minutit peale keskpäeva. Selle teadusliku fakti tõestamiseks oli randa tulnud hulgaliselt amatöörastrolooge, kes lebades meile kõige lähema metsiku tuumareaktsiooni kulgemist taevavõlvil jälgisid. Neid vaadates jäi konstateerida vaid üks moealane märkus - Eestimaal on alanud pekiinihooaeg.
Üle-eelmisel nädalal oleks saanud vägeva taustaga pildi, aga aeg läks liiga kiiresti ja ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Aga see pilt kärab ka.
Ei leidnud. :) Eelmise õhtu päikeseloojangu ajal istusin mullivannis ja leotasin oma naistepäeva intensiivsest tööpäevast väsinud konte ning imetlesin läbi spaa aknapinna kaunist loojangut. Õnnetuseks Londiste ei paistnud sinna. Nii ta siis läks.
Hommikul oli aga kindel kavatsus minna mere äärde jäähunnikuid vaatama ja veenduma, et londiline pole maale tõugatud.
Oli teine siiski omal kohal alles, kuid rannajoon nägi küll teistsugune välja. Ja et vaatepilt jäädvustada ka geokroonikasse, siis saabki mitteleid kirja pandud.
On aastaid, mil samal kuupäeval olen kilganud esimese liblika kohtamist, saabuvat kirjut suve või imelist sooja ilma, seekord siis miinuskraadid ja jäälademed.
Aastad pole vennad.
Isegi õed mitte..
Nagu päkapikk ja maja. Eile , kui oleks võinud olla Loojang, siis pani Päike pausi ja ei ilmunud kohtingule. Oli lumesadu ja süvenev pimedus vaid. Londiste oli ka kohal. Ja mina...
Päeval, mil olid Päike, Londiste ja mina olemas, siis ei arvanud Loojang heaks kohale veel ilmuda.
Noh, seekord siis sedasi. :D
Aitäh mõnusa hetke eest talvises rannas!
No küll loojub se päike seal kiirsti. Selle Seenrõdu juures kõõludes oli päike veel täismõõdus näha. Kui ma aga londini jõudsin oli see juba peitu pugenud.
Kui mais ja juunis sai Pärnus käidud, siis ei suutnud ma kuidagi ära oodata seda loojumist. Täna oli juba lootust. Meie jaoks oli täitsa loojang, sest Kaspar oli juba vankrisse unne jäänud. Aitäh!