Peitmise pärast 3

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Ok

GC lehel kättesaamatu. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tänud aarde eest!

Muhu jää tuuril leitud.Aitäh!

Tegime teisi oodates veidi eeltööd ja sõitsime läbi kaks võimalikku lähenemise teekonda. Ühes tekkisid teele sügavad roopad, kuhu autol põhi juba kinni jäi , sealt ei saa, tõdesime. Teisel pool oli ees keelumärk.Kolmanda , keskmise variandi hindasime parimaks ja kutsusime ka teised siia. Väga super valik oli. Isegi pimedas oli mõnus jalutuskäik.
Tänud

Siia suundudes oli juba konkreetselt pime. Minu ja Pireti hilisemast autossejõudmisest eelmise aarde juures oli kasu. Nüüd saime Krissult ja Daunolt info, et parkla, kuhu plaanisime auto jätta, on autoga kättesaamatu. Eks siis tuli alustada mujalt. Ka selle koha olid Yksk6igid juba kätte leidnud. Üle jäi sinna sõita ja lambid otsa ette seada või kätte võtta ja teele asuda. Täna olid selle aarde jaoks ideaalsed olud. Isegi pimedas oli sinna hea minna. Peagi oli aare leitud ja logitud ning rahvamatk autode juurde tundus veel lühem kui minek. Praamini oli 10 minutit. See osutus täiesti piisavaks, et peale jõuda. Nii varem startinud tiimile kui meile. Väga lahe, et nii täpselt jõudsime. Saime veel selle päeva sees koju. Aitäh peitjale ja kaaslastele! Tänase ilmaga oli lõppu minek nauditav. Tore, et selle purika/piruka enne piiranguaega kätte saime!

Täna sai lõpuks kolme lõpp külastatud. Pimedas me lähenemise teed leidma asusime. Sirgel oli tehtud vist rahvamatka, lumisel jääl oli rohkelt jalajälgi. Laternamatk jätkus korraks heinasel rajal, kuniks arvati kordades parem olema kulg jäätunud veel. Parketil käik mõningate kõrreliste seltsis toimus kuni otsitavani. Nõnda lihtsalt toimus ka jalutuskäik tagasi autodeni. Kiire-kiire sõit kohe-kohe väljuvale praamile ka õnneks õnnestus. Tänud ilmataadile, kaaslastele ja peitjale.

Juba mõnda aega on see aare minu geopeituse kaardil Muhu saare ainus leidmata aare. Kaks esimest punkti tegime paar aastat tagasi ära, aga nähes kuhu see lõpp maandus, siis lükkus selle külastamine määramata ajaks edasi. Ja ega tänagi polnud plaanis siia tulla, aga kui muud seiklemised juba niivõrd lähedale meid suunasid, siis ei saanud lihtsalt mööda lasta seda imelist võimalust. Maapind oli täiesti tahe, loomaradu väga palju ja üldse mitte üle mõistuse müttamine. Seega sügisesel kuival ajal ideaalne aeg sellise asukoha külastamiseks. Aare ise oli ka nagu tutikas, just värske hoolduskuuri peitja poolt läbinud. Väga hea meel, et siin ära käisime ja toreda aarde leidsime. Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Liikumispiirang 15.02-31.07

Alguses leidsin koordinaadi, kuid suund oli juba teistsugune. Kuna valikud olid mu sadamasse tagasi juba toonud, siis oleks olnud imelik kui siin oleks jäänud teine punkt piilumata. Proovisin ühelt, teiselt ja ka kolmandalt poolt, kuid seekord jäi lähemale saamata.

Vahepunktid olid kunagi soojemal ajal tehtud, kuid lõppu sai justnimelt täna mindud. Veidi uurisime kaarti ja otsustasime raudteetammi jalutuskäigu kasuks. Teekond osutus kardetust oluliselt lihtsamaks ja kohati oli maastik isegi ilus. Peale aarde juures käimist tagasiteel jäime kohalikule kotkale vahele.. on ikka võimas lind.

Tänan peitmast.

Mulle on alati meeldinud pigem raske maastik kui peidukoht. Seekord juba kaugelt kumas lõpuaare vastu (ma olen siiralt tänulik selle eest peitjale), aga sinna jõudmiseks plätude ja kleidiga võttis omajagu aega. Leidsin kaaslaseks kõvera toika, millega peletasin kividel peesitavaid usse ja suuri ämblikke, keda raudselt poldud juba kaua häiritud, rääkimata vaarikaväätidest ning kadakatest. Üleüldiselt olen ma omadega väga rahul, aga pärast jalgade pesemist kipitab ikka igalt poolt. Pärast küsiti, kas seal oleks hea sup'ata :D Naersin: "Ei pääse ligi."

V6i noh tegelikult esimesed kaks ju leidsin. Teises punktis olin liiga väsinud et yle m6elda ja tegin s6brale lihtsalt pai :) Vaatasin siis uuesti kaarti ja v6tsin vastu otsuse et täna juba yhest sumpamisaardest piisab ja jätsin ta järgmist korda ootama. Väsinud peaga unustasin aga l6pu koordinaadid salvestada et siis järgmine kord tuleb lihtsalt uuesti s6brale külla minna. Loodetavasti ei ole tal siis vendasid ja 6desid kodus ;)

Esimesed kaks punkti läksid kiirelt. Võsa polnud kah väga hull. Natuke raskemaks läks siis kui olud läksid vesiseks, kuid ka need ei olnud ületamatud. Teekonda aardeni kuulasime lindude orkestrit, kus sooloesinejaks oli sookurg.
Komteineri kaanes mõra.
Tänud peitjale kohta tutvustamast!

Kunagi aastaid tagasi jäin isegi korra praamile sõites nulli juures autoga seisma, aga ilm oli hull ning autost ei hakanud siis välja ronima. Nüüd oli aega hulgim käes jä otsustasime, et võtame selle multi käsile. Algus läks kiiresti, teine punkt samuti. Kolmanda juurde oli juba üksjagu kulgemist. Samas logisid lugedes ootasin isegi hullemat. Vahepeal oli veidi pokutamist, kuid enamus teest oli üsna mugav astumine. Aitüma peitjale, ilma geopeituseta poleks sellisesse paika sattunud!

Jätsime pooleli. 18.Aug.2020 . TB

Esimeses punktis mõtlesin lihtsa asja keeruliseks, kui see jälle tagasi lihtsaks sai, hakkasin liikuma teise punkti suunas. Lõppu liikumisel sai vahepeal raja kõrval tunduvalt kiiremini edasi kui rajal. Huvitav matk, tänan!

Tänud.

No kus oli matk. Kummikud olid vägagi must-have, sest alguses oli tee kõrval kohati paremgi liikuda ning pärast pidi korralikult ringi ka veel hüplema. Võsa, millest vahepeal läbi ronisime ei ole vaja isegi mainida. Tagasi läksime juba kergemat teed, mis ei pannud iga 50 m järel enam ohkama. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Seda aaret meil täna otsida polnud plaaniski, aga miski ikka kiskus autonina sinna alguse juurde. Esimeses punktis ei jõudnud üks meist infotahvli teksti veel lugema hakatagi kui teisel juba koordinaadid käes olid. Kuna see oli nii lihtsalt läinud, siis otsustasime ikka eirata hoiatust ja munakiviteele madala autoga seiklema minna. Teises punktis sai võidurelvastatud kummikutega ja varemeid otsima asutud. Pole vist ühtegi vana kivimüüri igast küljest nii põhjalikult uurinud kui neid Nabi Juula maja jäänuseid. Olime juba alla andmas kui lõpuks õigesse kohta sattusime. Rohus vedeles ka ühe ussi nahk, ilmeselt küll mitte selle rästiku oma, mis Juulale saatuslikuks sai. Võtsime ikka julguse kokku ja saime edasised juhtnöörid kätte. Kui olime seda munakiviteed juba nii pikalt "nautinud", siis otsustasime ka edasi liikuda. Käisime ka Võikülas ühe külamehega juttu puhumas, aga lõplikud aarde otsingud lükkasime siiski edasi. Peale seda huvitavat teekonda suhtume suure lugupidamisega Võiküla inimestesse, kes igapäevaselt munakiviteel liiguvad.

Selle lihtsalt peitmise pärast peidetud aarde otsimisega sai algust tehtud juba eelmisel korral kui siin saarel olime, seega kolm aastat tagasi. Seni oli see siis vaikselt laagerdunud ja sobivat aega oodanud. Täna see aeg saabus ning olime varustatud kes pikemate, kes lühemate säärikutega. Valik oli õige mõlemal ja kuigi aega läks, siis kohale me jõudsime ning nimed kirja saime. Ei oska öelda, kas see lähenemistee oli kõige õigem, aga vähemalt talutav. Peitjalt kuulsime muidugi, et (sobival) talvel pidi aarde juures käimine õige muretu olema ning ega ta muul ajal seal käinud ei olegi. Aardest võtsime kaasa sinna jäetud minionide pildiga kommid või nätsud, ei saanud enam täpselt aru, mis nad olid. Kindel see, et need sinna ei sobinud. Tänud aarde eest, see õelustükk nüüd siis leitud!

Ma ei mäleta, kas eelmisel korral otsides oli abistav vihje olemas või mitte, aga sel korral viis see mind teises punktis vajaliku info leidmiseni.
Minu jaoks polnud erilist küsimust, kas minna kohe logima või mitte. Tagantjärele mõeldes oleks ehk saanud sinna lihtsamat/mugavamat teed pidi, aga ega midagi väga hullu ka polnud.
Aardega kõik korras, tänud!

Alustasime matka koos soomlasega, kellel privaatlaev. Teises vahepunktis said kaardid otsa!

Sõitsime mööda sirget teed ja edasi marssisime kummikutes (TARK VALIK!!) eramajadest mööda otse metsa ja tõime aarde ära, edasi jäi vaid 45 minutit laeva väljumiseni :)

leitud

Esimesest punktist sain võrdlemisi kiiresti edasi. Teises ei saanud enam üldse. Liigutasin vist kõiki kive, mida andis. Üks oli selline, mis liikus aga kuidagi ei tahtnud välja tulla. Parmud muutusid samuti tüütavaks ja loobusin.

Mitu kuud ränka korteriehitust selja taga tormasin tuulispasana Saaremaa poole, sest nägin, et aardeid on hakanud siinkandis tormiliselt vähenema. Eesmärk oli aega mitte kaotada. Olin roppväsinud, mitu päeva magamata ja täiesti ületöötanud. Aga ikkagi otsustasin, et kohaliku vanatädi majavaremete juures poolelijäänud aardekoordinaadid tuleb uuesti üles noppida ja aare ära tuua.

Oi, ma sain aru, et mu saapad ei pea ikka üldse vett, suurepärased 200+ eurot maksvad Gore-Tex saapad võib kaarega võssa visata. Sookured kraaksusid, konnad möirgasid ja läbi väsimuse kiuste oli mul vaja ikkagi see aare ära võtta. Vat au ja kiitus peitjale, et ta viitsis nii kaugele üldse aaret panna. Kenasti kuiv ja korras. Aitäh.

Roheliste Rattaretk tõi meid sel aastal Muhumaale. Olime varajase praamiga kohal ja tuli aega parajaks teha. See aare täitis selle ülesande kenasti ära. Kaks esimest puntki olid viisakalt tehtud ja edasise jaoks tundus, et meil hakkas juba aeg puudu tulema. Teinekord tuleb asi lõpuni viia.

Vahepunktis oli potentsiaalseid peidikuid palju, sh varingu all. Ehk oleks veel otsinud, aga kuna kohale tuli ka mitu mugulast, siis loobusin.