Piiri Kiku

Pärast ruudulist vihikut jätkus film "Indiana Jones ja Muhumaa Sõjajumal", kus oli vaja tungida tundmatutesse tunnelitesse ning leida iidsele sõdimiskultuurile pühendatud reliikviaid. Õnneks oli TBin, kes täitis sõjajumala ülempreestrinna rolli, varustanud vaprad seiklejad piisavalt abistavate vihjetega, nagu õigele seiklusfilmile kohane.
Vaprad seiklejad olid küll üksjagu tühmud ja käisid kogu kompleksile mitu tiiru peale ja nuuskisid kõik urkad läbi, enne kui lõpuks õige koha välja trianguleerisid.
Voolikute ja plankudest purretega ruum (vt pilti) oli igatahes vähemalt sama vägev ja intensiivne kui madude kamber, kuhu Indiana Jones Egiptuses sisse visati.
Aitäh peitjale, äge koht.

////
Kõige üle võib nalja teha, ainult mitte lätlaste. See läheks üle piiri.

Kollektiiv otsis, mina vantsisin kaasa ja vaatasin pealt.
Aga koht oli äge. Aitäh.

Kui meil ruudulise vihikuga sai maadeldud ja logi kirjas, siis tulime siia ka. Alguses saime päris kiiresti vajaliku info kätte, aga kui tundus, et nüüd võiks lõpp juba paista, siis olime äkki tupikus - GPS näitas aardeni u 15m, aga "sein oli ees". Otsisime siis maa alt ja maa pealt, vaenlaste ja sõprade hulgast ja viimases hädas lugesime aarde kirjeldust ja vaatasime vihjepilti. Ilmselt oleks abiks olnud seda varem teha :)

Aitäh peitmast ja seda vägevat kanti tutvustamast!

Väga vinge koht. Nullis sai tükk aega pimesikutatud ja erinevaid tasandeid uuritud enne kui koordinaadi leidsin. Kui kohale jõudsin, siis avastasin, et olin nulli otsides sinna juba korra ära eksinud ja vaadanud, et vinge koht. Peale mõningast otsimist sain ka logiraamatu üles leitud.

Väga huvitavad kohad, aitäh :)

Siin mu kolmas silm ei töödanud, nii kuis pidi. Logitud saime ja vist ikka Maalehele kaastööd ikka ei tee. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Läks ikka suts aega, aitäh!

13733.

Jailbreak ‘23

Olen aastaid seda pruuni seikluspargi silti vaadanud, aga ega aardeta ju sisse ei keera. Nüüd oli siis ometi põhjust. Kena kant, ilma ühegi inimeseta, mine või roni end seiklusrajal oimetuks. Jalutasime seal omajagu ringi kuni leidsime aardepesa. Kakk ehmatas meid sealt välja lennates poolsurnuks. Omamoodi vahva koht, eriti kuuma ilmaga. Pärast aardeleidu korjasime ühe pudeli ka minema. Aitäh Kikku kutsumast ja et ka GP lehel on! Aare jonksus.

Nüüd oli õnneks teada, kustkohast aaret otsida. Küll on siin 2 jooksu enne läbi käidud ja proovitud, viimane kord lõppes kohtumisega händkakuga, kes arvas, et see on tema punker, ümises veel valitud laulugi, kui mulle otse peale tahtis lennata. Ma jooksin siiski kiiremini kui kakk sellest punkrist välja. Eks olin juba õiges kohas kunagi otsinud ka, kuid vihjepilti ei vaadanud või oli mul leviga mingi täis nužž, et igastahes leidmata ta jäi ja otsisin muudest kohtadest rohkem, kui asi väärt oli. Siiski väärt tiir siin ja ega no mida rohkem käia, seda rohkem asi selgeks saab, eksole.

Väike jalutuskäik nulli, kust üsna kiirelt edasi suunati. Lõpus esimene koht, mida hoolikamalt uurima hakkasin, osutuski õigeks. Mis nii viga aardeid leida.

Tänan peitmast.

Tulime tänase villisetripi lõpetuseks siia matkarajale. Lootused olid kõrged, mõtlesime ausalt öeldes, et see rada tutvustabki militaarpärandit, kuid päris nii see ikka polnud. Seega ülejäänud seltskonnale sai osaks pisuke pettumus. Mulle muidugi mitte, sest kohe esimeses punktis tuuseldasime korralikult kõik läbi ning leidsime ikka kõige loogilisemast kohast. Mikski ongi nii, et ma TEAN, et see on hea peidukas aga ma KUNAGI sinna ei vaata :). Edasi läks veel keerulisemaks. Mõtlesin juba kõrgustesse ronida ja uusi tube uurida, kui meenutasin, et raskusaste seda ei eelda. Seega vahetasin otsimise asukohta ning seisin nõutu näoga seal. Olgu peale, mõtlesin, las ta olla, tulen teinekord tagasi ning hakkasingi seltskonnale järgi jalutama. Kuniks märkasin, et vihjepilt on ka. No ja siis ei olnud enam mingit mõtlemist, aare pihus ja nimed kirjas. Aitäh aarde eest.

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Leitud.

Ilm oli täna superilus. Jalutuskäik matkarajal oli ka täitsa sobiv, linnupuurid tegime endile selgeks.
Kõik punktid lihtsalt leitavad.
Tänud

Aarde juurde sõites oli puude vahele täiesti korralik rada tõmmatud. Tabasin ennast mõttelt, miks seda turnimis- v ronimisraja asemel nimetatakse seiklusrajaks. Seiklus on minu jaoks ikka palju laiem mõiste ja hõlmab ka palju muud. See selleks, parkisime ja liikusime militaarpärandiga tutvuma. Esimese punktis just väga kaua ei läinud, teises aga oli ikaldus. Käisime kõik võimalikud ruumid läbi ja mõne isegi 2 korda. Seejärel lähenesin teaduslikumalt. Mõõtsin nullist vajalikud sammud ja seejärel õigesse hoone osasse. Kuna ma arvasin, et multi sellega siin ei piirdu otsisin pigem koordinaate, aga peale mõningate kohtade kontrollimist sai hoopis nime kirjutama hakata. Vahetult enne leidu meenus ka vihjepilt, endale ja kaaslase soovitaks rohkem Prillitoosi vaadata! Tnx!

Mulle meenus, et suvel püüdsin selle aardega algust teha aga siis see asi siin jooksma ei hakanud ja sinna ta jäi. Täna tõdesin, et üks ilmakaar jäi eelmisel korral täiesti kontrollimata. Ei tea, kas olid siis sääsed kurjad või päike liiga ere, et mõistus koostööd ei teinud aga eks oligi tore taaskord siia tulla. Ega see algus nüüd ülearu ludinal kah ei tulnud aga ikka oluliselt kiiremini, kui selle aarde lõpp. Totud ma ütlen, mis muud. Reix näitas enne siia tulekut vihje pilti aga no mis kasu sellest, kui kaaslasel on haugimälu. Tegime seal mitu head tiiru enne ja veetsime kvaliteetaega. Lõpuks ühele meist meenus foto (mina see polnud), mis meid leiuni viis. Mõnus loodusrada siin, tulen meelsasti veel siia. Seda enam, et kõrval olev seiklusrada veel täitsa läbimata. Oli tore. Aitäh!

Miskid ajad tagasi jäi see multikas pooleli. Ei mäletagi, mis põhjusel ajalimiit otsa sai, kas praami aeg või külla ootavad tuttavad, kuid nii ta jäi, et lõpu koordinaat oli käes, aga lõppu ei jõudnud. Nüüd läksin lõppu ja logisin tegelase ära. Aitüma jalutuskäigu eest!

Neljapäevane matk noortega Saaremaal. Neljas päev - tagasiteel Loode Turismitalust sadamasse külastatud nii Soobiku Loodusrada kui ka Muhu seiklusraja juures olevat loodusrada. Hakkas hämarduma ja vihma sadas. Ka meie ei vaadanud ei vihjepilti ega lugenud eelnevaid logisid. Meie eelis oli see, et oli palju silma-ja kätepaare otsimiseks. Lõpuks leidsime nii aarde kui ka tagasitee autoni. Aitäh vahva koha tutvustamise eest! Mõned noored olid esimest korda hämaras metsas kui ka militaarobjekte külastasid esmakordselt. Tänud!

Üldiselt püüan multisid vältida. Aga olime oma ajaga hästi välja tulnud ja kõik kangesti nõus, et olgu peale, kui ei leia, proovime siiski. Läks hästi. Kogu au leidmise eest kanname Toodu arvele. Tänud inimsõbraliku militaarmulti eest.

Teine Levia sõjaväebaasiaare, ma võiks nendes hulkuda lõpmatuseni. Eriti kui nad veel nii ägedalt hästi säilinud on nagu see siin :).

Aarde endaga läks meil nii, et midagi me seal ei näinud ja jube ving siis kohe peale, sest kõht oli tühi ja plaan juba kokku lepitud et läheme koos peitjaga sööma. Lõpuks ei aidanudki enam ükski arukas argument (no et mõistlik oleks ikka ära lõpetada ja pärast juba tulevad uued aarded ja), lidusime ära autosse ja sõitsime Leviaga kokku saama. Pärast täis kõhuga ja koos aardeomanikuga siia tagasi tulles oli asjal hoopis teine minek, leid tuli peaaegu kohe peale mõistliku pilguga ringivaatamist :P.

Aitäh selle ägeda aarde eest, minu poolt tulevad ka järjekordsed südamed/sildid :).

Oh, see aare oli selline ikalduse tüüpi. Kõht oli tühi ja vihm rikkus elu jne. Alustasime algusest. Ei midagi. Nagu öeldud kõht andis teada, et tegelikult on lõunaaeg. Siiski jonnisime, et tahaks enne lõunat selle aarde ära teha. Indy nautis jooksuringe ja Maris küsis peitjalt vihje. Selle abil saime edasi. Aga ikkagi see asi ei sujunud ning kuna oli plaanis koos aardepeitjaga lõunat süüa, siis see tunduski juba palju parema plaanina. Peale kosutavat lõunat tulime koos Leviaga. Eks selles oli oma süü kõigil Muhumaa söögikohtadel, kes otsustasid end tänaseks kinni panna. Nii käisime lõunatamas hoopis Orissaares ja ühe autoga ning Levial lihtsalt ei jäänud muud üle, kui meiega neid kaht militaarset aaret külastada. Nojah nii see leid tuligi. Tänan peitjat! Tore aare. Lõpp oli äge ja üllatav, leidub ikka veel selliseid kohti, mis üllatusi pakuvad. Eks Muhumaa on ka natuke teistsugune maa, kui manner ehk militaarpärand näeb kõvasti kobedam välja, kui mandril.

Esimene punkt oli korralik ikaldus. Levi ei ole. Kirjeldust lugeda ei saa. Logisid lugeda ei saa. Lõpuks järgmise vahepunkti koordinaadid käes ja ... Kõik algas otsast peale! Aga Kõik on hea, mis lõppeb logiga. Tore, et kogu objektist võetakse kõik, mis võimalik.

Jube keerulise märgistusega rada, mingil hetkel läks sinine käest ära ja tegin mingeid oma ringe. Esimese punkti sain tegelikult päris kähku, aga kuna logisid ei olnud lugenud ja ka vihjepilti ei olnud vaadanud (Issand-kui-loll-võib-ikka-olla-!), siis otsisin teises punktis midagi sarnast nagu esimeses. Igatahes lõpp hea, kõik hea, aga ruudulist vihikut enam proovima ei hakanud.

Sürr paik ja kohalike meenutused annavad ikka nii palju juurde. Täname

Otsisin mis ma otsisin, kuid esimest punkti ei leidnud. Vahepeal läks pimedaks ja otsustasin, et hommik on õhtust targem. Hommikul siis sain logisid lugedes niipalju targemaks, et see on tehtav ka mõistatusena. Läksin ka sama teed, niikuinii plaanis kõik hooned läbi vaadata. Plaan oli edukas ja saigi logi kirja. Meeldiv näha, et siia selline loodusrada on tehtud ja militaar pärandiga kombineeritud. Tänud ka peitjale siia juhatamise eest.

Tänud.

Kõhud täis seadsime sammud selle aarde poole. Täitsa mõnus matkarada on siia tehtud. Nullis läks ikka aega, sest koordinaat näitas meil natuke mujale. Küsisime Ovelt vihje ja sealt edasi oli juba täitsa tehtav. Lõpus unustasime kohe vihjepilti vaadata, aga kui see tehtud, läks juba süsteemseks kontrollimiseks ja karp kaua peidus ei olnud. Isegi mina julgesin sellises kohas rahulikult otsida. Aitäh!