Piusa koopad

Siinsest teeotsast kordi mööda sõitnud, aga ikka kuhugi kiirustanud, nii et multi jaoks pole senini suutnud aega näpistada. Nüüd puht molutamise päev, õhtuks vaja vaid suitsusauna õigel ajal jõuda, ei muud. Ja see pole siit teps mitte kaugel. Ja aega siin läks, jalutasin ja lugesin ja tegin lihtsaid tehteid, mille õigsuses ma siiski kindel polnud. Lõpetuseks ikkagi kirjutasin geosõbrale ning seejärel marssisin juba lõppu ka. Polnudki siin peale lapsepõlve hiljem käinud, kõik muutunud. Kuhugi enam ligi ei pääse, siis oli takistuseks vaid isa käsi, mis eriti kaugele kodjama minna ei lubanud. Tänud peitjale siia kutsumast ja aaret peitmast.

Arvutasime, vaidlesime, guuglipoiss aitas nurgad sirgemaks sõita ja nii see töövõit kätte tuligi. Jess! Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Vahepunktid käisin läbi kodus arvuti taga, aga olen neid muidugi ka päriselus lausa mitu korda külastanud, seega eriti sohki ei teinud. Kohapeal oleks ikka parajalt tüütu olnud ka. Lõpp oli jah maru avalikult, aga samas ega sinna kedagi ilmselt peale ei satu ka. Aitäh toreda multi eest!

Käisime kõik punktid läbi, ehkki oleks ka internetistleituga õiged koordinaadid saanud. Lõpus geps natuke lollitas, aga see-eest leidsime kukeseeni. Aitäh!

Logi kustutada

Aitäh!

Eks selle aardega sai natsa sohki tehtud, kui kuulsin, et selle vahepunktide läbimine on paras jändamine ja ei pruugigi õiget tulemit kaasa tuua. Seega jäi täna pigem siin jalutuskäiguks ümbritsevas maastikus, mis siiski oli väga ilus ja ikka oma paar tundi kokutasime siin maha. Selle käigus tuli ka aare välja, ilus ja kena. Mina Piusal koobastes sees käinud pole, küll oma 15aastat tagasi ülikoolipäevil mäletan, et üks praktikum oli meil siinsamas ligidal. Koobastes ei käinud, kuid buss peatus savikoja ees ja seal sees olekut ma mäletan. Aga võrratu liiv on siin ikka, oli au. Aitäh.

Tänud kaunist kohta tutvustamast.

Taaskord tegi Salme tublilt kodutööd, sest nagu logidest selgub, siis enam etteantud vormis seda multit lahendada ei saa. Eks ta nüüdseks rohkem ongi mõistatusaare. Piusa koopad on meil mõlemal varemgi külastatud. Mina olen siin käinud ka siis, kui vabalt igale poole sisse ronida sai ja see oli küll äge elamus. Täna lihtsalt tegime väikese metsajalutuse, sõime mustikaid ja leidsime heas korras aardekarbi. Turistikad vaatamispunktid jätsime külastamata.

Leitud, logitud, tänan!

Kodutöö oli tehtud ja lõpus oli vaja vaid aardeni jalutada. Täname!

Kui leitakse, järelt on korras.

Olemegi meiegi oma väljalaskeaasta tõttu saanud siin koobastes käia veel siis, kui neis ikka käia sai. Eks ta ole, aeg muutub, loodus ühes nendega ning kui ikka koopad muutuvad varisemisohtlikuks, siis tuleb sinna ligipääsu piirata, sest ei taha ju keegi, et juhtuks õnnetus ja mõni külastaja varingu alla jääks.

See multiaare ise on üsna omalaadne oma vahepunktide vahemaa tõttu. Nii sai ka ise see kunagi hoopis kodus ära lahendatud ja nüüd jäi vaid lõppu jalutamine ning karbi otsimine. See läks edukalt, asi korras. Aitäh.

Mõistatuse osa läbisin kodutööna. Logisid lugedes paistab, et kõiki punkte välitöödel külastades ei jõuagi väga kaugele. Igatahes me suundusime otsejoones Piusa koobastikus asuvat lõpp-punkti otsima. Ringi jalutades olid kõik põnevamad kohad kõrge aiaga ära tarastatud. Nägigi vaid mõnda liivapaljandit ja kogu moos. Aarde leidsime lihtsasti. Selle kõrval asuv suru puu aga kumises huvitavalt. Peagi silmasime ka põhjust. Peaaegu tipus toksis üks rähn. Kõla oli aga pigem selline, nagu keegi hakkaks tegema "knock-knock, who's there" nalja.

Väiksena olen siin paar korda käinud. Toona sai koobastes ringi uudistada. Nüüd on kompleks aiastatud ja igavam. Müttasime mööda mustikataimi aardeni ja hakkasime logima. Korraga kostus puu seest koputamiine. Väga veider, seega hakkasime asja uurima. Tuli välja, et üpris puu tipus on oksal väike linnuke, kes ussiksi otsis.

Varasemalt olin mingid punktid läbi käinud, aga ühest punktist tundus info kaduma läinud. Sel korral külastasime ainult lõppu ja seal aare ennast kaua ei varjanud. Kuna aga teel aardeni ahvatlesid meid muu hulgas ka mustikad, siis läks autoni tagasi jõudmisega ikka aega.

Muidugi olen ma nendes koobastes kolanud, kuid siis oli selles põnevust, salapära ja metsikust.. nüüdses formaadis ei ole neis enam seda kutset..

Küll siin oli palju mustika lõkse üles seatud ja kui maitsvad need veel olid. Õnneks aare avaldas end kiiresti, kuigi teekond sinna kestis küll uskumatult kaua :D Tänan.

Tänud.

Pühapäevaste pannkookide söömise vahel käisime Kristjaniga ära logimas. Boonuseks sain suure peotäie kukeseeni.
Tänud

Kunagi ammu sai Piusa koobastes sees jalutada, ronisime mingitest urgudest sisse ja kondasime mööda koopaid ringi. Tänaseks on igal pool aiad ees ja raha eestki saab vaadata vaid väga väikest osa. Mõnikord on hea juba veidi elu näinud olla, saad meenutada huvitavaid aegu. Aarde eest aitäh, tulla tasub siia alati.

Ei NETIt ega loendamisi, vaid veidi matemaatikat. Aaret leida oli aga pisut raske küll. Täname.

Tänan aarde eest!

Sai ülesannetega veidi nuputatud, aga lõpuks saime kõik geokontrollid neti teel roheliseks ja jäi üle vaid kohapeal üles otsida. Ütleme nii, et koordinaati oli üpris raske leida, aga õnneks olid kolm puud väga silmapaistvad.

Kagu-Eesti kodanikuna tean neid objekte hästi. Kaks objekti on korduvalt külastatud, kolmas mitte. Kindlasti saab lähiajal see viga parandatud. Aga mõistatus pole ju raske. Sain kenasti kodus arvuti taga hakkama. Täna siis oli meie iganädalane matkapäev. Tegime karjäärile tiiru peale. Rahvast nägemisulatuses oli, aga kõik hoidsid hoolega distantsi. Aare ka hea tervise juures. Tänud! Kindlasti pole see viimane kord siia sattuda. Kindlasti tulen nii kohvikusse kui savikotta nõusid ostma kui see viirusejama läbi saab. Ka mul on kõrvaga pannkoogitaigna kauss kodus :)

Ma olen juba nii eakas, et saan heietada, kuidas vanasti käisime korduvalt Piusa koobastes seiklemas, nägime nii-nii lähedalt nahkhiiri ja kuidas ma olin kindel, et iga hetk hakkab koobas varisema ja aidaa, maailm. Varisema koobas ei hakanud, ainult ilusad mälestused jättis. Kurb on kasutada sõna ,,mälestused", sest tõesti on laheda paigaga tegu. Kui koordinaat käes, siis ei olnud muud, kui leida üks tore geokuhi ja nimed kirja panna.

Reklaamiminutid*: ma väga soojalt soovitan külastada Piusa savikoda. Seal on nii ilusad ja eelkõige just kvaliteetsed savitooted. Nt meil on kodus üks sealt ostetud kohaliku valmistatud savikauss, millega ka peale 15 aastat intensiivset kasutamist, saab teha väga häid pannkooke :)

• Tähelepanu! Tegu pole kinnimakstud reklaami või isiklike sidemetega seotud reklaamiga vms. Soovitus põhineb enda positiivsel kogemusel.

Nagu eelmisel katsel, nii tänagi - muuseum oli suletud. Kuna olen seal liivavõlvide vahel kunagi ammu juba käinud nagunii, siis hakkasin asja võimalikkust tiba lähemalt uurima ning avastasin, et mõistusega lähenedes saab seda ka mõistatusena lahendada. Nii juhtuski, et umbes 20 minuti pärast võisin lihtsalt õue logi kirjutama minna :o)

Tänud aarde eest!

Tegime lihtsamalt ja kasutasime peale muuseumi külastust googleit. Aga leitud ta sai ja kohvikus saime prae kõrvale marineeritud põdrasammalt maitsta.

Seto Folgilt tegime väikese pausi. Planeerisime väikese rattasõidu Piusa aardeni ja tagasi. Kokku 48,8 km ja nimi sai kirja. Eeltöö aga sai tehtud kodus arvutitaga ning roheline tuli lubas aaret võtma minna, rattaga olekski läinud liiga pikaks kõik eelpunktid ka läbi sõita. Tänud, aare ise korras.