Punkri

Siia tulekuks kulusid väga marjaks tugevad pikad püksid ja kõrged saapad. Nõgesed, mis ulatusid noorpeiturile üle pea, kippusid igast küljest kallale. Nullis tatsasime ja otsisime ja otsisime ja tatsasime õige pikalt, enne kui õiget asja märkasime. On ikka kavalasti peidetud. Lõpus veetis noorpeitur märksa lõbusamalt aega tsisternist konni välja aidates. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.

Kui inimene on ikka pime siis kõigepealt vaatab õiget asja,peale seda kõik valed kohad ning lõpuks jõuab ju algusesse tagasi.Aitäh!

Panime kummikud jalga ja suundusime nulli. Päris vaevaliselt läks, aga lõpuks jäi silm õigele vidinale peale. Info käes, vaatasime nõutult ringi. Nagu päriselt? Mingil moel jõudsime siiski õigesse kohta ja kui esimesel katsel ei jäänud midagi näppu, siis teisel katsel läks vähe paremini ja saime nimed kirja. Tänud peitjale!

Otsutasime ronimisürituselt siia sumpamisüritusele edasi tulla, eriti sobiv ilm oli ka, vett sai nii ülevalt kui alt. Vahepunktis kuulsime läheduses mingeid hääli, aga pidasime neid nendeks lubatud relvastatud mugudeks. Kraavini jõudes selgus, et geopeiturid hoopis. Jõude ühendades asusime siis objekti poleerima. Sai ikka väga erinevaid tehnikaid kahtlustatud, enne kui väga lihtsalt ja loogiliselt peidetud aare näppu jäi. Ega ta just meeldiv koht ei olnud, aga õnneks sai vähemalt leiuga lahkutud, mitte nagu ühes sarnases "punkris" ühe teise aarde puhul. Aitäh peitmast!

Vahetatud katkine gripp kott uue vastu ja lisatud donoteat

Korra oleme juba siin otsimast käinud, aga lahkusime tühjade pihkudega. Täna leidsime tänu kaasotsijatele.

Sai tükk aega otsitud 5-kesi. Mina elektriku huviga muidugi mängisin kilpidega
Täname peitjat!

Leitud, logitud, tänan!

Nullis oleva info leidmisega läks jupike aega ja no ega selle saadud infoga ei osanud ka esimese hooga kuskile minema hakata. Vaatasime siis kaarti, valisime sealt ühe koha ja õigeks too osutuski. Ega ta nüüd just kõige meeldivam koht ei olnud, eelkõige tänu sellele, et punkrisse oli keegi loom ära lõpnud, aga tops sai leitud ja nimed kirja. Tänud aarde eest!

Leitud, logitud, aitäh!

Kodutöö oli korralikult tehtud, sellegi poolest külastasime nulli. Ikka ju tahaks teada, mis seal kirjas on. Ja siis, väikse ringiga, siirdusime aardesse. Tänan.

Punkri aare on ilma meie nimedeta kükitanud oma pesas juba pâris kaua. Maa-alused ehitised mulle eriti ei meeldi ning nimi just ühele sellisele vihjas, pluss on aare linna mõttes kaugel. Igatahes nendel põhjustel polnud varem otsima läinud. Nüüd olin kuulnud eelnevalt, et seda on talvel kõiga parem otsida, ja vabandused said otsa.
Parklast aardeni läks ilus siki-sakiline rada ning viis meid eelpunkti. Info käes, ei osanud sellega alguses midagi teha, sest vastavat objekti näha polnud. Lõpuks avastas Margus maa-ameti kaardilt, kus objekt kunagi asunud oli. Sinna poole läks ka rada. Lõpus läks naljakalt kaua, enne kui silmad lahti saime ning nimed kirja. Aitäh, ei olnudki nii hull, kui kartsin. Isegi loogiline :D

Eelmisel Viljandi külastusel eirasin seda aaret. Täna tundus sobiv aeg ka selle vallutamiseks. Üheskoos oli kergemat sorti väljakutse kuigi lõpus olime natuke aega pimedusega löödud. Loomad meid pikali ei jooksnud ja maha ei murdnud. Vihje objekti nägemiseks oli igaühel oma teooria. Tänud!

Tftc. Ega pime on pime. Esimesel korral vaatasin mööda ja teisel leidsin :D

Talvel lumega oli siin lihtne, mööda jälgi,rada nüüd juba sisse tallatud. Suvel poleks siin nii kergelt leidu tulnud. Vihje jääb arusaamatuks.

Seda aaret oleme varasemalt peljanud, kuid tundus, et praegu on üsna sobiv aastaaeg nii mitmeski mõttes. Oli küll pime ja oli hilja, kuid sellest me ei teinud üldse välja. Lampide sähvides jõudsime sündmuspaigale ja saime teada, kuhu vaja minna. Noojah... eks see suund oli selline suhteline. Võinuks ka end väga vabalt valesti positsioneerida, aga nagu öeldud, aastaaeg oli meie kasuks. Lisaks ei kohanud me ka kuskil mitte ühtegi konna. Mnjah, ei tea, miks see selline lõks neile siia jäetud on. Kuskil peaks ju omanik olema, kes võiks asja likvideerida. Aare ise oli korras, tänud.

See ju pole mingi multi, puha mõistatus hoopis.

Algus sai leitud, kuid edasi kiskus mõistatuseks kätte ära. Lõpuks umbropsu hulkudes jäi loogiline paik silma ja aare avaldus peale väikest eneseületust. Tänan.

Eelmistel viljandi külastustel selle aarde otsimist edasi lükanud kuna kirjelduses, et võib riided ära määrida ja see hirmutas veidi. Aga tegelt oli kõik ilus ja viisakas :)

Kunagi ammu suvisel ajal olime siin padrikus ringi tallunud, kuid midagi leidmata lahkunud. Nüüd geokogenumana ja talvise ilmaga otsustasime uue katse teha. Sumpasime nulli poole ja mingi hetk Salme ütles, et nüüd oleme kohal, mispeale jäin seisma ja rapsisin käega, et mis nöör see mul nina ees tolgendab. Tuli välja, et hoopis esimene punkt oli see, mis mulle juhuslikult käe külge haakinud oli ;) Asjaga lähemalt tutvust tehes tundus, et see polnud päris nii, nagu peitja seda kunagi mõelnud oli, kuid parandada ka ei suutnud. Saadud vihje põhjal tegime päris mitu tiiru enda ümber, kuniks järgmist punkti märkasime. Ei saa aru, kuidas seda peaks siis nägema, kui mets haljendab. Vedas, et talvel tulime. Peale mõningaid takistusi jõudsime kohta, kus peaks aaret otsima hakkama. Kõigepealt leidsime mitmed surnud konnad ja siis lõpuks ka selle aarde. Päris õudne koht oli, ei meeldi sellised paigad.

Täitsa õõvastav see lõpp siin. Surnud konn ulpis tiigis.Hirm oli logida.
Aga tänud

Varemleidnu vihjega leitud. Väga äge punker! Aitäh aarde eest!

Ilm jätkuval mõnusalt suviselt soe ja päikseline. Võssa minekuks otsustasin ikkagi pikad püksid jalga panna. Õige otsus. Alguse leidsime kiirelt, aga edasi... Oh jah, märkasime küll seda õiget objekti, aga mõtlesime, et peab ikka miski muu objekti leidma. Uskumatult palju jamamist oli selle aardega, aga tehtud saime. Ja siis ilmus ka päeva esimene vihmapilv taevasse. Aitäh!

Leitud.

See päev oli nagu omaette püha mis pühade vahele paigutatud sai. Siin kogunes geogäng sellel aastal viimast korda kokku. Lisaks veel sai Liis punti võetud, et läbida esimesi gängiga liitumise katseid. :P

Kui Tallinna ekipaaž kohale jõudis, olid Liis ja Kaupo juba alguse läbi hammustanud ja meil jäi üle vaid metsatukas värelevated kujud kinni püüda. Kui me lõpuks neile kannale astusime, olimegi juba lõpukoordinaatidel. Pärast kahetunnist sõitu oli minu kann alles kange ning püüdsin vältida vähekenegi ekstreemsemaid kohti ja asendeid. Seega püüdsin otsida aaret sealt kus seda ilmselgelt ei olnud. Meil oli õnneks pundis ka Liis, kes ennast ohverdavalt oli võtnud leidmiseks parima positsiooni. Nii me siis karjakesi pealt vaatasime ja juhiseid jagasime kuni lõpuks päeva avapauk käis. Päeva esimene aare edukalt seljatatud, oli aeg 5 kohta 2 masina vahel ära jagada. Ei teagi nüüd kas oli see appihüüd või teadlik peletamise taktika, igatahes Liis andis kohe mõista et Kaupo masinas ketrab juba pikemat aega üks ja sama rikki läinud plaat. Seda plaati ma juba teadsin, seega läks kaubaks juba soojaks istutud koht Merle autos ning noored said vähemalt masinas olles terve päeva omapead olla.

Tänud aarde eest ja geopäev alaku.

Siin j6udsime siis l6puks oma harjumaalt startinud ekipaaziga peale 2,5 tunnist s6itu V6ru ekipaazile järgi. Parklast juba tuvastasime eemal tegutsevad tiimikaaslased ja seadsime sammud neile järgi. Pisike poleerimisvoor ja päeva esimene yhisleid saigi kirja. Tänud peitjale

Jõudsime enne olümpiatiimi kohale. Kõige parem on siin tüesti olla siis, kui maa on nõks külmunud ja puudel pole lehti. Nullis läks kergesti, ainult et korstent ei leidnud. Kaups luges logisid ja ma pingutasin ajurakke ning saime aru, kuhu minema peame. Ruttu liitusid teisedki ning üsna pea jäi õige asi näppu. Väga lahe koht, aitäh!

Viljandi geotuuri IV leid. Jõudsime Liisiga varem nulli, mille leidis Liis ruttu. Edasi oli aga hämming, midagi ei näinud. Kui olime mõnda aega tiirutanud ja midagi aru ei saanud, siis jõudis Tallinna ekipaaž kohale. Samal ajal kogemata jõudsime õigesse kohta ning otsimise alustamisel sai kogu punt kokku. Natuke otsimist ja Liis sai aarde kätte.

Lõpp-punkt meenutas küll midagi muud aga mitte punkrit. Millalgi, kui veel terve oli, siis võib olla meenutas. Praegu ikka täiesti maha jäetud tehnorajatis.. Aardele uus kork peale pandud ja peaks säiluma kenasti jälle. Muidu kuiv ja korras. Aitäh peitjale.

Kui üleeile ta ei soostunud and allutama siis täna käisin ja ainult logisin. Eelmisel korral kaotasin selles rägastikus oma dokumendid ja siis muutus eesmärk, leida need enne pimedatat. Nii, et eelmine kord esimene punkt ja täna logi. Punkrist oli küll teine ettekujutus aga see selleks. Kedagi ei kohanud ja keegi ära kah ei ajanud. Tänud