Puugi poolsaar

Lõunamaa aardetiiru päev 2. Oli palav, aga mitte liialt. Tahtsime ju päikest ja suve, saimegi. Esiti tundus, et puugini jõudmiseks tuleb varvabd märjaks teha, aga nii siiski ei läinud. Tuli lihtsalt end suurest loodusest läbi pressida. Aitäh.

Puuke ei näinud. Möned maasikad olid küll.

Võtsime Oliveriga ette suurema kahepäevase seikluse, et avastada Raplamaa ja Pärnumaa põnevaid nurki ning teepeale jäävaid geopeituse aardeid. Kahe päeva jooksul sai selja taha jäetud omajagu kilomeetreid ning see sihtkoht oli üks punkt meie tihedas reisiplaanis. Iga peatus sellel teekonnal pakkus midagi omapärast ja omamoodi avastamisrõõmu.

​Kuna plaan oli suur ja kohti palju, siis iga peidukoht esitas meile omaette väljakutse – mõni andis end kergemini kätte, teine vajas jällegi veidi rohkem süvenemist ja teravamat pilku.

​Suur tänu aarde omanikule, kes selle peiduka lõi, meid siia kanti juhatas ning andis oma panuse meie kahepäevase suurtuuri õnnestumisse! Tervitused otsijatelt ja järgmiste seiklusteni!

Siinne ümbrus on mulle väga tuttav. Nimelt olen elutee erinevatel etappidel siin palju viibinud ja meeldivaid mälestusi on kuhjaga. Jätsin auto hoone juurde, kus puhastatakse kogu Pärnu, Paikuse, Sindi ja Audru joogivesi. Puurkaevude vesi puhastatakse mädamuna lõhnaga mürgisest väävelvesinikust ja ülemäärasest rauast. Seejärel saavad tarbijad kraanist juba puhta joogivee. Jalutasin puugipoolsaare poole. Kohapeal oli puukide kuningas juba mind igavledes ootamas. On ikka kuningavääriline olevus küll. Vaatasin tiigile, milline on tegelikult vana ammu mahajäetud savikarjäär, kus täna ilusasti õitsesid valged vesiroosid. Meenus, et 1965 aasta 11. juulil toimus siin Ehitusmaterjalide tehase tsehhide vaheline kalapüügivõistlus. Sain siin oma elu esimese diplomi. Nimelt I koha suurima haugi väljapüüdmisel kaaluga 1,9kg. Eelmise sajandi kuuekümnendate teisel poolel pidas Pärnu Ehitusmaterjalide tehas (Pärnu EMT), tänase Reiden Plaadi eelkäija, siin Reiu jõe äärsel aasal oma töötajate ja nende peredega igaaastaseid Jaaniõhtuid. Ei mingit piletit, ega elukutselisi korraldajaid. Üritus toimus entusiastide eestvedamisel.Toimusid võrkpalli võistlus, kotisjooks, potilõhkumise võistlus jne. Muidugi oli vägev jaanituli, rahvalik muusika ja šašlõki küpsetamine. Inimiste silmis oli palju rõõmu ja naeru.
Tagasiteel aarde juurest meenutasin veel palju hilisemaid aegu ja siin veedetud nii romantilist kui ka töömuredaga aegu. Annan aardele FP. Tänan peitjat nostalgilisse mõtisklusse kutsumast.

Aitäh!

Puugi enda vastu aitab vist ainult keha korrektne ülevaatlus, sellega on paljudel meil aastate kogunedes aina enam raskuseid. Lülisammas ei paindu ja allapoole vaadates varjab naba kogu muu maailma ära. Nende poolt levitatavate jamade vastu on minu arust kaks võimalust vaktsineer et mitte entsefaliiti saada, sest seda ravida pole võimalik, ja kui liigesed äkki imelikuks muutuvad. Või nahale ilmneb lööve mis pole seenhaigus ega allergia, siis kahtlusta borrelioosi, tee test või noh tegelikult on ka teisi tekitajaid mida puugid levitavad. Ravi peab olema korralik, 1 tab õiget antibiootikumi korda 2 p minimaalselt 14 päeva. Kõige parem on muidugi alguses arstiga nõu pidada. Ka enne loodusesse minekut - äkki otsustate ikka teha paarikümne eurone investeering vaktsiini näol

Kena rajake viis ilusti õigesse kohta, kus salakaval tegelane ootas. Mingi trauma on tal juba olnud ja mõned detailid katki. Aga logiraamat oli olemas ja sain oma visiidi üles märkida. Tagasiteel leidsin pükstelt ka selle aasta esimese puugi. Minust jäi ta sinna poolsaarele. Aitäh peitjale!

Puugipoolsaarel käidud ja otse loomulikult ka mitu puuki oma riietelt eemaldatud. Tänud peitjale aarde ja puukide elu tutvustamise eest!

Ei noh, puugid. Loogiline, et looduse osa, aga mitte just kõige meeldivam osa. Terve geopäeva jooksul korjasin endalt mingi viis või lausa enamgi neid elukaid ja oma kutsalt sama palju. Kusjuures kummaline, kui eelmisel aastal olid puugid enamasti niisugused mustad täpid, siis tänavaasta punaste pepudega. No eks neid tänavusi ole seega kergem märgata, aga vahest on nad siis lihtsalt oma erinevas arenguetapis, ei viitsi vaadata ka, et mismoodi see areng neil käib ja millised nad mingil etapil välja näevad, no nii fänn ma ka pole. Meenub üks mõne aasta tagune juhtum, kui Suurbritanniast sõdureid, rahuvalvajad või mis nad on, siia toodi. Siis kõigepealt näidati neile videod meie metsades varitsevatest ohtudest ning kuvati ekraanile pilt puugist. Terve ekraan oli seda elukat täis. Poistel läksid silmad pulka pähe, et tsiisas küll, nagu õudusfilmi oleks sattunud.
Tänud peitjale siia puugi poolsaarele kutsumast ja aaret peitmast ning natuke nende elu tutvustamast, kuigi, puuk on puuk, geopeituri üks suurimaid vaenlasi.

Raja algus poolsaareni võttis korra hinge kinni, nagu oleks prügimäele sisenenud. Siin on küll vaja suuremat sorti Citot.
Aarde konteiner oli algselt kindlasti väga vinge aga kahjuks juba lagunemas.

Selle aasta esimesi puuke kohtasime alles eile. Hiljavõitu kuidagi. Siia jõudmine oli muidugi omaette elamus, õnneks oli aeg veel varajane geopeituri loodusliku vaenlase, discgolfari jaoks, aga natuke kummaline, et rada on püsti pandud otse keset prügi ja nii ongi. Poolsaar ise oli väga ilus tegelikult, aare ka ikka, meenutas seda korda kui laps ükskord imestas, mismoodi kassil "hall hernes" kõrva taga on. No see siin ei olnud hernes, pigem...noh, tulge ja veenduge ise. Tore aare, aitäh!

Käisin enne puugi- ja sääseplahvatust ära, kurjustava hallhaigru kraaksumise saatel. Boonusena noppisin maast taevasse sirutuvaid humalavõrsed, need lähevad kodus pannile. Aitäh meistritele, sellist konteinerit polegi näinud.

Tänud aarde eest.

Olen oma puugi- ja rästikuhammustused saanud nii, et pole süüdlasi ennast näinudki. Siia jalutades, tundus, et tegu hoopis prügi poolsaarega. Inimesed vist ikka veel ei tea, et prügi loovutamiseks prügimäele ei pea neeru loovutama või noore pere laenu võtma.. Aga aare ise ja koht - vägevvägev! Täname meistreid!

Leitud, aitäh!

Keegi kaks aastat kõrre peal passinud puuk jättis eelmisel nädalavahetusel ühe väikse mälestuse mulle kintsule, siiamaani on veel näha. Niisiis mul juba käesoleva hooaja esmatrenn tehtud juba, ei peljanud poolsaarele suunduda. Ossa nuga, oleks teadnud mihuksed puugid siin elavad, võibolla oleks peljanud küll. "Käituge hellalt" - no misasja, kui ta natukenegi ise liigutanud oleks, siis ma oleks küll lähima kobakama kivi relvaks haaranud :D FTF 10:34, tänud! Järgmisel nädalal põdrakärbes siis? Või on selleks liiga vara veel?

Aare avaldatud.