Rauakõrve aare

Kui orienteerumissprint tehtud, siis võis linna kondama minna, logisime ka aardeid. Tänud!

Peale sprindivõistlust, kus üks kunagistest peitjatestki osales, noppisime ümbruskonna aaretest puhtaks. Mõnus väike jalutuskäik. Aitäh!

GP üritusele minnes oli vaja ikka ringi tuuritada ja tee äärest aardeid ka korjata. Aitäh

Enne geopeituse aastapäeva tähistamisele minekut tuuritasime siinkandis ringi, eesmärgiga värvida kaardil olevaid kollaseid täppe roheliseks. Siin arvasime, et nüüd saame küll võsas ragistada aga ei midagi sellist. Tegelikult oli mõnus jalutuskäik linnulaulu saatel, kaunis kevadises looduses

Aitäh siia meelitamast!

Pikem logi on hooldusteate all :) Tänud peitmast!

Kuna hooldajal puudub GP konto, postitan hooldusteate ise:

Õnneks märkasin ma juba varem kodus ära, et siin on veitsa nukram olukord. Seega sai kodust uus komplekt reisile kaasa võetud.
Nullis olin ma nõutu peaga, sest kuskilt lähedalt ma midagi eriti ei märkanud, kuid otsimisala laiendamisel ilmutas ka see aare end. Siin oli vesi ikka täitsa sees, ainult juhend oli elus, see sai uude karpi pandud. Kõik muu tuli minuga kaasa.
Loodetavasti jääb see aare siin elama, alati on hea rõõm selliseid leida :)
Minu telefon ise pakkus 11m eemal olevaid koordinaate 59.2714722, 25.9135833 . Hetkel ta sinna jäi, aga ise ei oska öelda, kui palju see sobib.

Leitud. Aare vajab hooldust, logiraamat täiesti läbimärg

Kahjuks karp vett täis ja kõik oli vettinud, vajab ülevaatamist.

Kuna tegu väga vana aardega, siis siin on geokogukonna abi vaja.

Paistab, et nii umbes 5 aastat on paras välp, mille möödudes saab kõik aarded jälle üles otsida. Igatahes eelmisest leidmisest ei mäletanud midagi. Aarde logiraamat oli tiba niiske, aga üldiselt ei hullu.

See aare ootas mind 22 aastat. Sumpasime üle jõe ja suundusime aarde poole. Nägime kummalisi jälgi, algul arvasime, et karu, kuid vist ikka kopra omad, sest nende urge ja tegevusjälgi olid kõik kohad täis. Jõudsime nulli ning selgus, et aare ikkagi teisel pool jõge. Saime kaks korda jõge ületada. :) Lumega on selline vanakoolikas küll raske, kuid õnneks siiski leidsime heas korras karbi ning saingi vanakese ära logida. Head uut aastat!

See punkt on mul mitu aastat meeles mõlkunud, sest Tapaga mul pikk ajalugu, aga viimastel aastatel no kuidagi ei ole see aare seal käies plaani mahtunud. Seda, et ma täna siit georetkel mööda sõidan, teadsin ma kuu aega ette ja panin punkti plaani ära. Esimese hooga sõitsin mööda, sest ei osanud parkida. Tee äärde väga ei tahtnud panna, nii et otsustasin auto polügooni väravasse viia. Seal oli üks kena kõrvaline nurk, kus mu auto kedagi ei seganud (või nii ma arvasin). Värava taga paistis küll lõke, mis viitas, et ajateenijad on postil ja valvavad seda paugutamist, mida terve päeva Aegviidu kanti välja olin kuulnud. Aga keegi sealt midagi küsima ei tulnud, seega marssisin aarde suunas minekut. Tee peal lugesin veel eelmise leidja logi matkarajast, aga kaardi järgi tundus, et see pigem keeras kohe pärast sillakest hoopis teises suunas. Ma arvan, et see aardeni viiv rajaosa ongi puhas geomaantee ja mind teenis ta ka hästi. Tagasiteel autole lähenedes oli kaugelt näha, et uudishimu oli valvurist võitu saanud ja nina oli vastu auto küljeakent. Aga minu platsi jõudmise ajaks oli valvur juba oma posti suunas tagasi liikunud. Nii ei jäänud talle ka võimalust küsida, et oma uudishimu rahuldada. Aitäh peitjatele!

Esimene leid kirjas.
Väga kena jalutuskäik oli. Tahtsime veel edasi mööda matkarada minna aga peagi see hajus. Ju ongi selle matkaraja tõeline sihtpunkt rauakõrve aare öelgu silt mis tahes.

Eemaldasin aardest paar väga roostetama läinud eset mis juba kõike määrisid. Asemele polnud midagi panna aga aare päris tühjaks ei jäänud.

Suht räige tuuseldamine oli ja ega ühel hetkel polnud enam lootustki väga. Aga tegelt konteiner on ju suur ja kui piisavalt kaugelt otsida, siis leiab üles küll. Aitäh.

Vihjepildid ei kattu praeguse olukorraga, aga leitud sai. Aitäh!

Selle aardega sama lugu - oi, kui palju olen mööda sõitnud ja jäänud järgmiseks korraks... ;)
Geokambaga ei jää sellised aarded kunagi järgmiseks korraks, ei olnud mingit põhjust ka täna.
Varasem ignoreerimine oli olnud põhjuseta (noh, talvel paksu lumega mööda sõites oli põhjendatud;)), täitsa mõistlik rada tõi kohale. Gepsud meelitasid küll seltskonna erinevasse suunda, aga õnneks üks oli õige.

Praegu avastan, et väärikalt vana aare, peidetud juba 2001. Ohoh:).

Aitäh.

Kui kaardil tundus, et mõnus rada läheb aardest kaugemale ja seda kasutada ei saa. Õnneks selgus, et ka piki jõge oli korralik teekene täitsa olemas. Ainult mõne Kopra augu juures tuli vähe tähelepanelikum olla. Kohale jõudes raius minu geps konkreetselt üht punkti, kuid Liisil sootuks kaugemale. Olin täiesti kindel, et Liis oli gepsu valed numbrid tippinud, kuid miskipärast hõikas just tema "Leidsin".

Tänud.

Teised olid eeltööd teinud ja oli õnneks teada, et kuskil peaks matkarada olema. Oligi teine täitsa olemas ja lähenesime õigelt poolt kallast aardeni. GPS-id näitasid meil erinevatesse suundadesse, aga õnneks näitas vähemalt üks õigesti ja saime nimed kirja

Kena rada viis kohale.Aitäh!

Leitud

Teerada oli sees, maapind kuiv, kraavi ääres mõtlesin ema peale, kes kuivandas kord vene ajal kraave. ja mis neist kraavidest alles on- võsased kraavid taas!

Päris hea rada, ei pidanud läbi võsa ennast pressima. Oma auväärse vanuse kohta oli aare päris kobe. Karp oli liiga nähtaval, kohendasime veidi geokuhja. Seitsme aasta tagune mitteleid sai leiuks vormistatud. Tänud aarde eest!

Väike jalutuskäik metsas. Raamat on ka natuke niiske.

tänud

Ma ei tea, mis valu meid öösel siia ajas. Niisama ei tahtnud mööda sõita. Pimedas taskulambi valgel on kujud kõik suuremad ja pikemad ja õudsamad.
Tänud

Leitud. Aitäh.

Järjekordne vanake. Siia sai ligi üllatavalt kergelt. Raja alguse märkamine oli raske. Selleks läks kaks katset. Aitäh!

Tatsasin kohale, mälus vihjepildid. Nojah, 20 aastaga on loodus end üpris kõvasti ümber korraldanud, tuli “tupikus” korraks navigeerida hoopiski. Seal oli veel täitsa talv ka, lumi oli laiguti pea poolde säärde. Ja lume all on peidus salakavalad urukesed. Vaatasin seda koprate väliõppeklassi ja muigasin, et neil läheb ikka kaks kolmandikku metsa poole. Üks koht oli nagu harjutusplats: hulk vanu tüükaid nagu nooled püsti ja uuemad katsetused selliselt, et kui näha, et vist hakkab valele poole minema, siis on see puu rahule jäetud ja järgmist järama hakatud.

Aare korras, tänan peitjat.

Leitud, logitud, aitäh!

Et siis Eesti kahekümne teine aare. Õnneks lugesin eelnevalt mingit logi mis mainis matkarada, muidu oleksin kah läbi padriku pannud ning olnud valel pool oja. Kas see nüüd päris rada oli aga.. Parem kui päris võsa. Aare sai kenasti leitud, metsaski paar sääske vähem nüüd. Peitjaile tänud!

Noortel Tapal külas olles, oli vaja mingit tegevust. Pidasime plaani ja otsustasime minna ilma nautima ja lähedal asuvat täpikest roheliseks värvima. Planeerisime, mis me planeerisime aga pärast jalutuskäiku ja mõningast võsas ragistamist tõdesime, et oleme siiski valel pool jõge. Kuna pisike printsess oli vahepeal üles ärganud, siis emme tegeles temaga ja mina pildistamisega. Lauril ei jäänud siis muud üle, kui ise aarde järele minna. Suurepäraselt sai hakkama ja pani meie kõigi nimed kirja. Aitähh Talle. Tore matk oli ja meie kõige pisem (6 kuune), pidas väga vapralt vastu. Tõeline geohing.