Pean tunnistama, et aastaid tagasi kuuldud loost on mul meeles vaid üksikud killud, kuid siin on (poolik)lugu sellest, kuidas Raudna omale nime sai.
Mõni kohalik teab rääkida, et ajal, mil Viljandi oli veel Hansa linnana kaupeeste meka ja tähtsaim liiklus käis veeteid pidi, oli Raudna jõgi Hansa veetee tähtis osa, ühendades Pärnut Viljandiga. Tollel ajal jõe ja küla nimi muidugi veel Raudna ei olnud.
Külas olevat elanud kena tütarlaps, kellele kõik mööduvad kaupmehed silma peale olid pannud. Tütarlapse isale see muidugi mokkamööda ei olnud. (Siin vahepeal on nüüd osa, mida ma kahjuks ei mäleta. Ajaloo huvides ei hakka ise midagi kokku luuletama kah.) Igal juhul asi päädis sellega, et isa võttis ühe raudnaela ja lõi ühel kaupmehel, kes tema tütart himustas, silmad raudnaelaga välja. (Ju see kaupmees midagi tema tütrega üleliia nahistas.)
Kuna tollal nimetati naela "nagõl", siis algselt hakatigi kohta kutsuma "Raudnagõl". Kuna see eriti suupärane ei olnud, sai ajapikku sellest lühidalt lihtsalt Raudna.
Ja nii saidki jõgi ja küla omale nimed.
Pean tunnistama, et aastaid tagasi kuuldud loost on mul meeles vaid üksikud killud, kuid siin on (poolik)lugu sellest, kuidas Raudna omale nime sai.
Mõni kohalik teab rääkida, et ajal, mil Viljandi oli veel Hansa linnana kaupeeste meka ja tähtsaim liiklus käis veeteid pidi, oli Raudna jõgi Hansa veetee tähtis osa, ühendades Pärnut Viljandiga. Tollel ajal jõe ja küla nimi muidugi veel Raudna ei olnud.
Külas olevat elanud kena tütarlaps, kellele kõik mööduvad kaupmehed silma peale olid pannud. Tütarlapse isale see muidugi mokkamööda ei olnud. (Siin vahepeal on nüüd osa, mida ma kahjuks ei mäleta. Ajaloo huvides ei hakka ise midagi kokku luuletama kah.) Igal juhul asi päädis sellega, et isa võttis ühe raudnaela ja lõi ühel kaupmehel, kes tema tütart himustas, silmad raudnaelaga välja. (Ju see kaupmees midagi tema tütrega üleliia nahistas.)
Kuna tollal nimetati naela "nagõl", siis algselt hakatigi kohta kutsuma "Raudnagõl". Kuna see eriti suupärane ei olnud, sai ajapikku sellest lühidalt lihtsalt Raudna.
Ja nii saidki jõgi ja küla omale nimed.
Ja oligi aeg maipühade geotuuri viimaseks aardeks. Aardeni läksime ikka keerulisemat teed pidi. Kohapeal muundus kaaslane oravaks ja objektil kõõludes õnnestus tal lõpuks aare ka ohutult logida. Eilne maastik neli läks igatahes hõlpsamalt. Tagasi geomobiilin jalutasime juba järve äärt mööda, mis oli tunduvalt kenam ja mugavam teekond. Kena paigake, kui inimloomade lagastamine välja arvata. Pärast läksime lähedal asuvasse Raudna kõrtsi sööma, kuid sealseid soolaga ülepuistatud bataadifriikaid ei soovita. Aitäh!
Olen siin varem piidlemas käinud, aga siis ei julenud turnida. Seekord oli pagassis abikas, mis pidi aitama eesmärgini. Ja nii ka läks, õhtuhämaruses sai kribinal-krabinal üles ja alla käidud nagu niuhti. Aitäh peitjale sirutuse eest.
Leitud.
Tartust Pärnusse sõites kippus uni roolis kimbutama. Otsustasin siis, et peaks adrenaliini veres tõstma, ilmselt aitab unisuse vastu. Mõeldud-tehtud.
Siin olin juba käinud aaret imetlemas oma 2 korda. Aga seekord oli terve rida abivahendeid auto peal olemas, et oli lootust teda ka lähemalt uurida. Noorgeopeiturite kaklus (et kes ronib) kõrgustesse pürgimise eel, ajal ja järel, tõstis adrenaliini täpselt parasjagu, et Pärnuni sõites enam unisus ei kimbutanud, igaks juhuks tegin järves enne edasiliikumist ka pisikese supluse. Aarde kirjeldusest loetud raudnaela kasutamise lugu tundus küll veidi veelgi rohkem vägivaldne kui meie otsingud, aga siiski üsna hästi otsingutega sobiv.
Aitäh liiklusohutuse eest hoolitsemast ja logimisvõimaluse eest!
Maalt jõulupuhkuselt tagasi suure linna poole sõitmiseks marsruuti sättides otsustasime teisigi jõuludeks maale rännanud sugulasi külastada ja nii me Raudna kanti sattusimegi. Kingid üle antud ja jõulutoidud söödud, kulgesime edasi. Ja et me sealkandis igapäevaselt ei kulge, avasime äpi ja otsustasime tee pealt mõned aarded otsida. Raudnaela neist esimene.
Rhvusvahelisel lehel oli märgitud ka mõni mitteleid, kuid need meid ei eksitanud ning varsti silmasime ka aaret. Nime kirja saamine vajas küll mõningasi jõu ja ilunumbreid, kuid õnneks on vorm endiselt hea, et ka seesuguseid aardeid võtta.
Aitäh peitjale, tore aare!
Ujumise ja söömise vahel logitud.
Uus märgistatud logiraamat, minigripp, harilik pliiats, kiletatud juhend ja konteinerile kleeps peale. Nüüd aardega jälle kõik tip-top korras!
Aarde juurde ronisin suisa kaks korda. Esimest korda ei saanud logida kuna logiraamat tükkideks, täiesti märg pudru. Ronisin alla ja tegin hoolduse ja sain ka juba logida. Siis uuesti üles ja aare paika tagasi. Aitähhid aarde eest!
Vägevas kohas, aga sisu vee tõttu hävinud. Logida ei saanud.
Vihma hakkas tibama, aga ikkagi pidasin kinni, et see raudnael siis üle vaadata. Nael mis nael, täitsa tore teine kohe, aga saatanlikult kõrgel. Vaatasin kriitilise pilguga seda üha märjemaks muutuvat puud ja pidasin juba plaani, et kas vean redeli kohale, aga ilmselgelt oleks pidanud sealt edasi puud mööda ronima, nii et jäi seekord ära. Mine tea, vahest mõni teine kord.
Leitud ja kaks ühe hoobiga. TEOLT TABATUD!
Merly ja mart
Oli põnev ronimine
Leitud, logitud, tänan!
Kuusk oli märg, aga õnneks mitte väga libe. Ronitud ja logitud, aitäh!
Kõigepealt kinnitasime keha ja siis ronimine. Hea looduslik redel.
Leitud
Kuiva ilmaga ikka märksa parem, eelmine kord kui üritasime sadas korralikult
Kunagi olen siin järve ääres koristustalgutel osalenud. Täna mängisin mõttega Raudnaela kõrtsi sööma minna, aga järjekord paistis liiga pikk. Ronimine polnud õnneks kontimurdev, aga olin siiski hoolikas, et logirulli maha ei pillaks. Aitäh!
Teel Soomaale. Aitäh!
Võtsime täna käsile vantsimise operatsiooni "Soomaa" :)
Tagasiteel noppisime ka selle siinse aarde. See oli meie tänase seikluse seitsmes leid.
Aitäh peitjale!
Vaatasin mina nullis ringi ja mõtlesin, küll see geopeituri elu on raske, miks muidu vedeles peidukohas paar tühja sigareti pakki. Hull värk, kui aare kättesaamatu siis tõmban paugust 20 pläru korraga leegitsema hea, et mets alles on jäänud! Mõnus aare ja vägagi toreda kohapeal, noorus tuli meelde ja ega ma veel vana ei olegi. Sodi krabasin kaasa, kes otsib siis prügikonteinerist seal kemmergu kõrvalt parklas saab kätte, ausõna ei võtnud endale.
Tänud mõnusa aarde eest!
Leitud.
Leitud!
Oli väga huvitav.
Siin sain teada, et kõrguse suurenedes suureneb peavalu hüppeliselt. Õnneks kaaslane aitas hädast välja.
Tänan peitmast.
Leitud. Alguaes tahtsin loobuda, aga logitud ta sai
Väike võitlus kõrguse hirmuga ja logitud saigi. :)
Väike võimlemisharjutus ja nimi kirjas.Aitüma sirutuspeatuse eest!
Harjutused sabale ja käes.
Me üldiselt ikka vaatame raskusastmeid enne kui kohale läheme, aga siin kuidagi jäi kahe silma vahele. Nii vaatasimegi esiti nullis nõutult ringi, aga kui raskusaste üle vaadatud, taipasime juba, kuhu tuleb vaadata. Loomulikult oli see Indreku leivanumber - kiirelt käidud ja logitud. Tänud peitjale!