Rehepapi piits
Kirjeldus
Kõrtsis oli kärbseid nagu patte pühade ajal – kõikjal ja rohkem, kui vaja. Nad istusid laudadel, õllevahul, meeste riietel, nägudel... Kõrtsmik vandus, et pole päeva vahele jätnud, mil põrand poleks vett näinud, ent kärbsed mühatasid ainult ja lendsid edasi.
Rehepapp istus oma nurgas ja vaatas olukorda kurja pilguga.
„Kõrts ilma kärbesteta,“ ütles ta, „on nagu mõis, kus keegi midagi ei varasta – kõlab ilusasti, aga keegi pole näinud.“
Kõrtsmik ulatas talle kärbsepiitsa.
„Tee midagi,“ anus ta. „Rahvas ei saa juua, kärbsed kohe platsis.“
Rehepapp võttis piitsa, vaatas seda ja noogutas. „Hea piits, aga valed käed. Kärbest ei tohi lüüa vihaga. Kärbes tunneb selle ära.“
Ta lõi esimese hoogsa hoobi vastu seina. Klaksti!
Kärbsest jäi seinale märg plekk. „Näete,“ ütles rehepapp kõrtsirahvale, „kärbes saab ühe hoobi ja asi klaar, inimene saab kümme ja ootab üheteistkümnendat.”
Kõrtsmik vaatas seina. „Kas kärbes sureb kohe?“
„Ei,“ vastas Rehepapp. „Kärbes mõtleb enne, kui sureb. Just nii palju, et kahetseda, et ta üldse sündis.“
Kõrtsis tõusis vaikus. Kärbsed lendasid madalamalt, aga neid tuli juurde. Iga löödud kärbse asemele tuli kaks uut, nagu oleks kõrtsis tasuta õlu.
„Need on mõisakärbsed,“ pomises keegi.
„Ikka mõisast,“ noogutas teine. „Sealt tulebki ainult häda.“
Rehepapp muigas. „Kärbes ei tee vahet mõisal ja kõrtsil. Ta tuleb sinna, kus on lahtine toit ja laisk käsi.“
Ta lõi uuesti. Klaksti!
Seekord jäi kärbes lauale, selg taeva poole, jalad krampis. „Tige nagu nõeluss,“ ütles Rehepapp. „Isegi surnult.“
Kõrtsmik kaotas kannatuse: „Kas me ei võiks lihtsalt nad kõik maha lüüa?“
Rehepapp vaatas talle otsa. „Kui liiga palju maha lüüa, pole varsti enam kedagi lüüa. Ja siis hakkate üksteist peksma. See on alati nii.“
Õhtu edenedes hakkasid kärbsed kummaliselt käituma. Nad ei lennanud enam suvaliselt, vaid kogunesid Rehepapi ümber, nagu kuulaksid tema juttu.
„Oi juudase jumal,“ sosistas Kõrtsmik, „nad vaatavad sind.“
„Las vaatavad,“ ütles Rehepapp rahulikult. „Kärbes on aus. Ta ei varasta salaja – vaid istub otse su joogi sisse.“
Ta tõusis püsti ja lõi piitsaga vastu lauda.
„Kuulake nüüd,“ ütles ta kärbestele, „kõrts on inimeste koht. Kärbsed, kaduge välja.“
Kärbsed ei liikunud.
„Näed,“ ütles ta kõrtsirahvale. „Täpselt nagu külarahvas mõisas. Kästakse minna, aga keegi ei lähe.“
Ta lõi veel.
Klaksti! Klaksti!
Seintele ilmusid uued märjad plekid, mustad ja tähendusrikkad. Öö lõpuks oli kõrts kärbestest peaaegu tühi. Neid vedeles maas, mõni sumises kusagil eemal.
Rehepapp pani piitsa lauale.
„Valmis,“ ütles ta.
„Kas kärbseid enam pole?“ küsis kõrtsmik lootusrikkalt.
Rehepapp raputas pead.
„On. Aga nüüd nad teavad, kus nad on. Ja see on juba suur asi.“
Kõrts jäi vaikseks, ainult üks kärbes istus Rehepapi kannu äärele.
Rehepapp vaatas teda ja ütles tasaselt:
„Ära arva, et sa eriline oled.“
Kärbes ei vastanud.
⏺️⏹️*️⃣⏸️
Aare on peidetud 2025. aasta advendiseeria 21. detsembri aardena.
Kõrtsis oli kärbseid nagu patte pühade ajal – kõikjal ja rohkem, kui vaja. Nad istusid laudadel, õllevahul, meeste riietel, nägudel... Kõrtsmik vandus, et pole päeva vahele jätnud, mil põrand poleks vett näinud, ent kärbsed mühatasid ainult ja lendsid edasi.
Rehepapp istus oma nurgas ja vaatas olukorda kurja pilguga.
„Kõrts ilma kärbesteta,“ ütles ta, „on nagu mõis, kus keegi midagi ei varasta – kõlab ilusasti, aga keegi pole näinud.“
Kõrtsmik ulatas talle kärbsepiitsa.
„Tee midagi,“ anus ta. „Rahvas ei saa juua, kärbsed kohe platsis.“
Rehepapp võttis piitsa, vaatas seda ja noogutas. „Hea piits, aga valed käed. Kärbest ei tohi lüüa vihaga. Kärbes tunneb selle ära.“
Ta lõi esimese hoogsa hoobi vastu seina. Klaksti!
Kärbsest jäi seinale märg plekk. „Näete,“ ütles rehepapp kõrtsirahvale, „kärbes saab ühe hoobi ja asi klaar, inimene saab kümme ja ootab üheteistkümnendat.”
Kõrtsmik vaatas seina. „Kas kärbes sureb kohe?“
„Ei,“ vastas Rehepapp. „Kärbes mõtleb enne, kui sureb. Just nii palju, et kahetseda, et ta üldse sündis.“
Kõrtsis tõusis vaikus. Kärbsed lendasid madalamalt, aga neid tuli juurde. Iga löödud kärbse asemele tuli kaks uut, nagu oleks kõrtsis tasuta õlu.
„Need on mõisakärbsed,“ pomises keegi.
„Ikka mõisast,“ noogutas teine. „Sealt tulebki ainult häda.“
Rehepapp muigas. „Kärbes ei tee vahet mõisal ja kõrtsil. Ta tuleb sinna, kus on lahtine toit ja laisk käsi.“
Ta lõi uuesti. Klaksti!
Seekord jäi kärbes lauale, selg taeva poole, jalad krampis. „Tige nagu nõeluss,“ ütles Rehepapp. „Isegi surnult.“
Kõrtsmik kaotas kannatuse: „Kas me ei võiks lihtsalt nad kõik maha lüüa?“
Rehepapp vaatas talle otsa. „Kui liiga palju maha lüüa, pole varsti enam kedagi lüüa. Ja siis hakkate üksteist peksma. See on alati nii.“
Õhtu edenedes hakkasid kärbsed kummaliselt käituma. Nad ei lennanud enam suvaliselt, vaid kogunesid Rehepapi ümber, nagu kuulaksid tema juttu.
„Oi juudase jumal,“ sosistas Kõrtsmik, „nad vaatavad sind.“
„Las vaatavad,“ ütles Rehepapp rahulikult. „Kärbes on aus. Ta ei varasta salaja – vaid istub otse su joogi sisse.“
Ta tõusis püsti ja lõi piitsaga vastu lauda.
„Kuulake nüüd,“ ütles ta kärbestele, „kõrts on inimeste koht. Kärbsed, kaduge välja.“
Kärbsed ei liikunud.
„Näed,“ ütles ta kõrtsirahvale. „Täpselt nagu külarahvas mõisas. Kästakse minna, aga keegi ei lähe.“
Ta lõi veel.
Klaksti! Klaksti!
Seintele ilmusid uued märjad plekid, mustad ja tähendusrikkad. Öö lõpuks oli kõrts kärbestest peaaegu tühi. Neid vedeles maas, mõni sumises kusagil eemal.
Rehepapp pani piitsa lauale.
„Valmis,“ ütles ta.
„Kas kärbseid enam pole?“ küsis kõrtsmik lootusrikkalt.
Rehepapp raputas pead.
„On. Aga nüüd nad teavad, kus nad on. Ja see on juba suur asi.“
Kõrts jäi vaikseks, ainult üks kärbes istus Rehepapi kannu äärele.
Rehepapp vaatas teda ja ütles tasaselt:
„Ära arva, et sa eriline oled.“
Kärbes ei vastanud.
⏺️⏹️*️⃣⏸️
Aare on peidetud 2025. aasta advendiseeria 21. detsembri aardena.
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Fred armastab aasta aardeid ja nii me tulimegi siia seda otsima.Algus oli vähelubav ,sest me ei näinud jägi aardeni viivat.Aga kordinaat oli õige.Kärbseid ei olnud aga sääsed kasutasid meie abitut seisundit ära.Ei saanud ühtegi maha ka lüüa sest olin just valge särgi selga pannud.Siis ei osanud numbritega midagi teha ja kirvemeetod ei töödanud.Logisid lugedes saime asjale pihta.Meeldiv on selliseid aardeid leida😄
leitud
Sellele aardele on nüüd küll valitud hea koht, kuhu iga suvaline koerajalutaja naljalt ei satu. Peale vihmast päeva ei tundunud see aarde paik väga ahvatlev. Proovime teinekord uuesti. Ilmselt siis, kui karikas juba kätte antud. 😉
Kõige ausalt ärarääkimiseks tuleb alustada sellest, et mina olen Tartust. Algselt küll Haapsalust, aga nüüdseks Tartus rohkem aastaid.
Tartuga on see värk, et siin on ülikool ja muidu ka teatav reputatsioon, mis koondab inimesi, kes armastavad intellektuaalset konkurentsi: mina olen kavalam kui sina!
Nii on Tartu mõistatused ka sageli parajad kirved. Pärnus ma polnud enne midagi otsimas käinud ja kui teksti lugesin, siis mõtlesin esiti, et mis hullumeelsus see nüüd veel on?
Kohale jõudes selgus aga, et pole hullu midagi, lihtsalt natuke lõbusat nokitsemist, aga ei ole mingit lootusetu kinnijäämise riski.
Ütleks kokkuvõtteks, et Tartu mõistatused on nagu Xboxi mängud: intensiivsed, suure eelarve, vaeva ja hoolega tehtud, eeldavad mängijalt pühendumist ja eksimisruumi on vähe.
Pärnu aarded on nagu Nintendo mängud: lihtsamad, kerglasemad ja rõhuvad sellele, et oleks lõbus.
Kummalgi lähenemisel on ilmselt oma austajaid, aga minule meeldis praegu see kergemeelsem lähenemine rohkem.
Suur tänu Pärnu meistritele, tõsine aasta aarde kandidaat!
////
"Mis mõttega on see kärbes siin, minu supis?"
"Ma ei tea, härra, ma olen kelner, mitte filosoof."
Eks veits pusimist siin muidugi oli,saime hakkama,aitäh!
Täna oli aaret vaja ja nii saigi auto nina siiapoole pööratud. Väga lahe aare oli, sai ka kõik kärbsed ja piitsad läbi proovitud. Täname laheda aarde eest.
Täna oli mõistatusaarete kalendrisse leidu vaja. Ja see oli lähim variant. Tegemist on väga vahva vormistusega aardega. Ka logiraamat oli muljetavaldav. Minu poolt aardele FP.
Leidsime. Tänud peitjale
Nii äge aare! Meie tiimitöö sujus suurepäraselt ja üsna pea oli selge, mis värk nende kärbestega on. Väga lahe teostus! Suur tänu peitjale!
Enne aaret oli keegi ära söödud, aga muidu oli kõik väga tore! Isegi külma ilmaga toimis kõik nagu pidi ja logiraamatuni pääsemiseks arutult kannatama ei pidanud. Ja sääski ega kärbseid polnud üldse! Aitäh, väga tore meisterdus!
Ilusal uue aasta esimesel peäva otsustasime mõned aarded üle vaadata. Kodus lugedes ei saanud üldse aru, et mida siis tegema peab.
Kui kohale jõudsime ootas meid ees tubli meistrimehe käsitöö! Üle pika aja midagi lahedat meisterdatud! Välitöö sai kiiresti tehtud, kuid mobiili vaates jäi vajalik info kadunuks ja otsustasime soojemas kohas rohkem süveneda. Arvuti taha lahenes mõistatud koheselt. Täna panime siis nimed ka kirja. Tänud!
Wow.. ülilahe teostus. Peab tunnistama, et see läbi geotuuri meie kõige huvitavam leid 😊 Kindlasti väärivad tähelepanu ka selle kõrval mõned teised aarded.. aga selle teostus oli tõesti muljet väärt.
Meie viimane aare siis selleks õhtuks. Saime logitud, leitud. Aitäh, armas peitja!
Korralik asi valmis meisterdatud :) Väljas oli küll vastikult palju miinuskraade, kuid asjad kõik õnneks toimisid, no oma esijäsemed alustuseks. Saime asja suht kärmelt selgeks ja lahendus tuli täitsa sujuvalt, ei olnud kordagi tarvis vägisõnu kasutada. Meeldis väga, peitjaile tänud!
Väga äge!
Meie täname 💞
Oo kui lahe värk siin. Piitsutasime kõik piitsad läbi. Iga katse oli tulemuslkk ja samuti iga katsega õppisime targemad olema.
Tänud aarde eest.
Kuna Geokaru oli selle aarde juures juba avaldumise päeval piitsaga sahmimas käinud, siis suundusime Krissuga kahekesi vaatama, et mis meid siis ees ootab. Sellise infohankimismoodusega olen varemalt kokku puutunud, aga esialgu ei saanudki aru, et mida me nüüd siis teeme, kas otsime logiraamatut või infot või hoopiski midagi muud. Kuid ülesande edenedes jäi veel miskit silma ja siis juba täitsa teades, millega ja miks me toimetame, sai asi selgeks, kuidas lõpuks ka logimiseni jõuda. Igatahes väga tore aare., kuigi esiti kirjeldust lugedes tabas täielik nõutus, aga eks siis tuli teha, mida varemgi on tehtud, et eks nullis vaatab, mis saab.
Tänud peitjale toreda mõistatuse ja vahva aarde eest.
Täna keerasime Ritaga autonina Soomaalt Pärnu poole – ikka selleks, et sealsed aarded ette võtta. Ega need aarded iseenesest kaardil kollaseks muutu, eks ole. Ikka ise tuleb kohale minna, otsida, leida ja lõpuks logiraamatusse oma nimed kenasti kirja panna. Üks tänastest leidudest oligi just seesama siinne aare. Kohapeal selgus, et see peidukas oli tõeline kärbsekuningriik ..kärbsepiitsasid oli terve sületäis ja igaühte oli vaja õiges suunas viibutada, enne kui üldse lootus tekkis. Tundus juba, et pean ise ka kärbseks hakkama, et aru saada, mis järjekorras neid liigutada 🙂
Aitäh aardemeistrile!
Nii tore kui sõrants utsitab aardeid jahtima, sel korral suund Pärnu poole. Mõni on lihtsalt nii usin ja on aega mõistatustega tegeleda. Minule sobib autojuhi amet hästi ja nii koostöös saidki logid kirja. Tänud meistrile.
Sarnast lahendust oleme kohanud varasemalt mitmes kohas. Aga taas oli tore nokitsemine logiraamatuni pääsemiseks. FP.
Tükkaega sai ka niisama mängitud, väga lahe, aitäh :)
Sõbrad eile soovitasid, tulimegi siit läbi. Ei pidanud pettuma, lustisime ikka täiega. Aitäh kvaliteetaarde eest!
Väga lahe aare. Esimese poolega on tõesti fun seda kahekesi teha. Teise poole jaoks oli väikest müksu vaja, sest vajalik info jäi esimesel pilgul väikesele telefoniekraanil kahe silma vahele. Aga teisel katsel konteiner avanes ja saime ennast premeerida lähedases toidukohas. Tänud ja soovitused/FP-d aardele juurde.
Pimeduses otsustasime tulla veel neid värskeid aardeid vaatama. Tulek tasus ära, väga lahe komplekt ootas ees ja kõik oli minu loogika kohaselt arusaadav 😊 Sildid ja punnid külge, tänud!
Tõesti mega äge aare. Aitäh!
Peale 50 kingitust tulime teiste soovitusel Rehepappi piitsutama ja oiii kuidas ma soovitan sokid jalast!
Aasta aarde kandidaat💪🏆🎖️💥✨
Tublid peitjad❤️
Koos pundiga leitud. Üksinda lahendamine on ka täiesti võimalik, kuid koos palju lõbusam. TTF kell 20:14
Aitäh!
Tegime väikse kambaka mis ostus õigeks otsuseks. Ei ole mina veel nii kõva miis kärpse laiaks jööljaks. Aga kambaga tegime kõigile kärbestele üks null välja arvatud sellele 1 kärpsele ,et ta saaks teisi kärbseid hoiatada. Tänan ägeda teostuse eest.
Tulime koos “50” juurest Rehepappi kaema ja koos selle mõistatuse ka lahendasime.
Imelik, aga saime veel 23.12 kl 20:14 TTT - le küüned taha. Aitäh!
Ttf 20:14 väga äge ,lõpuks oli vaja veidi mõistust kasutada.
Tänud aarde eest!
