Rehviladu

Olles ühe mitteleiu ära vormistanud, tulime seda rehviladu revideerima. Otsisime mis me otsisime, aga aarde võrra rikkamaks ei saanud mitte. No ei tea, siin vist ka tundub logide järgi, et variante kaks, kas leitakse lihtsalt või käiakse kaks korda. Eks tuleb siis teine kord vahest ka millalgi siia tulla, ehk õnnestub. Või siis mitte, variante taas kaks.

Aitäh aarde eest!

Mingi hetk sai siin talvel või oli see eelmine kevad käidud. Pime oli ja üldse kole ja hämar ja veel vabandusi. Otsima ei hakanudki :) Täna peale tööpäeva, kui väljas veel veidi valgust sai kiirelt leitud. Tänud

Kottpimedas andis ikka turnida, aga see paik oli nii äge, et polnud üldse muret. Tagasiminek oli vähe keerulisem, aga saime kenasti hakkama. Aitäh!

Leitud

Lastel sai geopeitumisest siiber, seega viisime nad koju ja tulime siia, kuna see tundus lasteta lihtsam. Õnneks läks kohapeal väga lihtsalt - leidsime kohe õige ava, sealt järgmise õige ava ja sealt aarde. Nimed said kirja õigesse kohta, emotsioonid võtsime kaasa :)

Seekord sai suure töö ära teha Margot. Mina imetlesin niikaua rehve ja üritasin mujalt leida. Tänud!

Saab ka ilma abivahendiga.

Tulin uuesti tagasi abivahendiga. Leitud tänu sõber Helenile. Tänud talle ja oli ka eile tore kohtumine . Tänud ????????????

Muidu nagu igati korralik aare, ainult koordinaadid tunduvad paigast olevat...

Minul oli see aare ignooris ja see mind üldse ei häirinud. Kui aga tekkis võimalus siia Carolysiga koos tulla, siis haarasin sellest kinni. Koht polnud üldse nii ebameeldiv kui ma arvanud olin. Eelmise päeva trennist olid mul jalad jube valusad ja see ei teinud seal turnimist üldse mitte lihtsamaks. Vaatasime ja mõtlesime natuke ning siis läks Carolys aardele järgi. Panime märgi maha mõlemasse raamatusse ja saimegi lahkuda. Nüüd aare ignoorist väljas ja värvitud. Aitäh!

Peale esimest külastust teadsin, et siia ma naaseksin pigem kellegagi koos. Peidukohti tundus omajagu ja kaks silmapaari on ikka kaks silmapaari. Annil tekkis ka õige mõte ja peale mõningast otsimist õnnestus vahvas karbis normaalne aare leida. Anni täitis logiraamatut ja mina emotsioonide oma. (888) Aitäh! EVEJ

Ise poleks siia tulnud, aga kui ärgitati tulema, siis ikka. Polnudki nii hull kui ette kujutasin. Marisel käis lae alla lendamine kergelt ja nii see otsimine otsa saigi. Tagasi parklas jätkus juttu kauemaks, et valvuripapi tuli uurima,mis täpselt teoksil. Ta oli juba pidanud ülemusele ette kandma miks parklas autod seisavad. Vabandas meid välja, et devotski tulid lilli korjama ja juttu ajama, ikkagi koroonaaeg ja 2+2 :) Tänud seltskonnale, oli tore!

Hoo, mis koht! Nõuka-aegsetest sõjaväejäänukitest on rehviladu mu vaieldamatu lemmik nüüd kõigist seninähtutest, kuidagi nii hästi sobis kokku seal see sisu ja vorm ning üllatuslikult ka kogu ümbruse suht prügivaba olek :). Teostus samuti aardel tore ja peidukas mõistlikku väljakutset pakkuv - so minu poolt preemiaks soovitan /lahe_teostus peitjatele ja seltsi eest suur aitäh kaaslastele :)

See siin on jälle selline koht, kuhu kohe kindlasti üksi minna ei taha. Seega ajasime pundi kokku ja tegime rehvilaole kambaka, mille tulemusel sai logi ka kirja. Tänan.

Tänud peitjale! Oli huvitav siin kandis jalutada.

Siia olen tegelikult juba ammu tahtnud tulla, tegelesin aktiivselt logide lugemisega, aga kuidagi ei leidnud seda miskit, et oleks sattunud. Täna, kui olin hommikuse rattaringiga Norra sirge ära loginud, mõtlesin, et - nüüd. Vaatan vähemalt üle. Ratas käekõrval, kärutasin kohale. Koht lõi oma olemusega tummaks. Kaalusin, kas hakkan niiviisi üksi siin kolama, aga läksin ikka. Kohe esimesest aknast ennast sisse libistades sain aru, et jope läheb pessu. Püksid ka. Aga kondasin ikka edasi, vahepeal kuulatasin igasuguseid kahtlasi krõbinaid....Ühel hetkel sain aru, kuhu see aarde teekond nagu minema peaks, võtsin hoogu ja ....hea et selili rehvidesse ei kukkunud. Ohutuli vilkus ikka korralikult. Mõtlesin, et ok, vist mitte, peab ikka kellegagi koos tulema. Läksin koju ära, uurisin vihjet, kas olen oma mõtetega õigel teel, olin küll.

Õhtul kirjutasin Siimule, et tahaks ta ühte kohta kaasa võtta, kas ta viitsib. Viitsis. Ja nii me eksprompt tagasi jõudsimegi, mina ikka rattaga, Siim bussi ja tõuksiga.
Kui kodust väljusin, sain aru, et ma olen riietunud nagu murdvaras :D
Ja kätte me selle aardepoisi saime. Riided olid mõlemal valged pärast seda. Logisime mõlemasse raamatusse. Aitäh kohta tutvustamast ja aaret peitmast, no tõesti, ilma geopeituseta siia ei satuks. Ja veel kaks korda ühe päeva jooksul.

leitud

Siin sai käidud kaks korda. Eelmine kord tabasime aarde asukoha ära, aga kätte ei saanud. Igal juhul üks meeldejääv aare. Kuidas selliseid kohti küll leitakse?

leitud

Leitud ja logitud.
Tänud

Ükspäev just vaatasin, et tavaline aare täitsa mõistlikul kaugusel - peaks ära logima. Aga kirjeldusi lugedes läks tuhin üle. Kallegiga kaasa tolkneda on ikka palju lihtsam, eriti kui pool eeltööd oli juba tehtud. Minu hooleks jäi viimased kümme meetrit aardekirstuni ja nimed raamatusse joonistada. Emotsioonide raamatu jätsime enda poolt puhtaks kuigi koht ise päris huvitav. Mitte küll kena, aga pani mõtlema, mis siin piirkonnas ja tolles hoones varem olnud on, kes ja miks on viitsinud kõik need rehvid siia tassida, mille jaoks konteiner algselt mõeldud oli jne.

Leitud

Aardele lähenedes ristusid teed Jussikesega. Koostöö oli edukas ning logid said kirja. Väga huvitav teostus :) Aitäh!

Leitud koos Kadriga. Kuna Kadri teostas viimase etapi, siis jäi minule ära roomamisriiete toomine autost (või osaline lahtiriietumine), sest seljas olnud T-särki ei tahtnud rikkuda. Päris hea teostus, kuigi asukoht on trööstitu(õudne) ja rohkem selliseid kohti ei tahaks näha.

Leitud. Esimene kord unustasin pead tõsta. Ja logiraamat oli lahedalt pakitud.

Leitud, aitäh!

Leitud ja logitud.

Veetsime pool tundi otsides aga tulutult :(
Tuleb teinekord, ilma põnnideta tagasi tulla, siis saab rahulikumalt otsida.

Päris huvitav kant ja hoone. Loodusel polnud ka viga:olematu tänava nurmkanad, jänesed, tulbid, vaated ja palju sammalt. Ägeda hoone uksest ma sineneda ei osanud, läksin siis aknast ja suutsin kohe betoonaknalaua ära lõhkuda. Rohkem midagi ega kedagi ära ei lõhkunud õnneks, kuigi oht oli. Algul lõi nii suur rehvivalik silme eest kirjuks ja läksin hoopis välist arhidektuuri uurima. Nullist leidsin toreda puu. Ainuke viga oli et see kasvas katusel. Pärast mitmeid katsetusi hulludel maastikel olingi metsas kus kasvasid ka korstnad. Lõpuks tuli ka mõistus koju ja peale raskeid õppusi oli tegelik aardeleid teadagi juba suht lihtne ülesanne. Tore koht ja konteiner. Emotsioonivihik sai ka tublisti täiendust - aitäh, seda oli tõesti vaja. Kokkuvõttes väga äge koht ja aare. Soovitan.