Haanja kaheksatuhandelised aardesari on jätkuks Eestimaa kaheksatuhandelised aardesarjale, kus veel aardeta Haanja kõrgeimad tipud saavad ka oma aarded. Kokku kahe seeria peale saavad aarded ligi viiskümmend mäge.
Oma teekonna valikul palun arvestage ka maaomanikega ja vältige loata taluõuel kõndimist.
Seeria ei paku kahjuks alati imelisi vaateid ja erilisi kohti, vaid pakub hoopis geopeiturile tunde, et sai millegi raskega hakkama. Ei ole vahet, kas seda tehti suvel või hoopis talvel, algusest lõpuni matkates või vahepeal sõites. Saavutus on see igal juhul!
Nii Haanja kui ka Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriad saavad olema leitavad aastaringselt. Kes ikka ei soovi suvel läbi ülepea kasvanud maltsa murda ja parve sääski sööta. Siis saavad teha raja läbi neile sobilikumal ajal.
Haanja kaheksatuhandelised aardesari on jätkuks Eestimaa kaheksatuhandelised aardesarjale, kus veel aardeta Haanja kõrgeimad tipud saavad ka oma aarded. Kokku kahe seeria peale saavad aarded ligi viiskümmend mäge.
Oma teekonna valikul palun arvestage ka maaomanikega ja vältige loata taluõuel kõndimist.
Seeria ei paku kahjuks alati imelisi vaateid ja erilisi kohti, vaid pakub hoopis geopeiturile tunde, et sai millegi raskega hakkama. Ei ole vahet, kas seda tehti suvel või hoopis talvel, algusest lõpuni matkates või vahepeal sõites. Saavutus on see igal juhul!
Nii Haanja kui ka Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriad saavad olema leitavad aastaringselt. Kes ikka ei soovi suvel läbi ülepea kasvanud maltsa murda ja parve sääski sööta. Siis saavad teha raja läbi neile sobilikumal ajal.
Aitäh!
Mägede seeria tänane viimane aare. Edasi Muna kohvikus keha kinnitamine. Kohvikus kaarti vaadates tõdesime, et üks tipp jäi võtmata aga see jääb hilisemaks noppimiseks. AItäh seeria eest.
Lähenesin jõrmilt otse teelt, aga, rihvel-rahvel, sedapidi oli silmisurkiv võss. Suvel ilmselt johhaidii. Alla sai palju mugavamalt vasakult poolt rada kasutades. Topsik eeskujulik, tänud peitjale.
Auto jäi tee äärde ja mingit teerada pidi väikse kaarega jõudsime metsaserva. Edasi läbi metsa aardeni. Tänud!
Ei ole võimalik. Selline kena metsake siin. Sisenemine ja väljumine olid teineteisest päris kaugel. Aitäh!
Tänase päeva kõige jõhkram võss. Aitäh!
Oh jah, algul tundus lihtne, aga üle pea märjas võsas käimine oli vist raskeim mägedeaare üldse. Eks teiste raskete puhul on olnud pikem matk või lumes sumpamine, aga sellist läbi märja võsa rassimist ei mäletagi enam.
Ahsajutt, auto juurest neid meetreid eriti polnudki, aga kui linnulennult on nt 50m, siis see ei tähenda, et tee oleks ühtlane sirge aasal keksimine, vaid vaja on ületada 20 mäe-oru kombinatsiooni jms. Selle aarde puhul nii hull polnud, aga saime võsamaitse ja 3.0maitse korralikult suhu. Leid ise tuli kiiresti, aitäh!
13-päevase, pooleldi lastelastega ringi seigeldud Lõuna-Eesti tuuri otsing #100. Pärast sportlaseund GeoOlümpiabaasis tulin 30 tipus Olümpiajärgselt lihaseid lõdvestama. Kes ei sooviks kuni 28 kraadiga läbi üle pea maltsa murda ja parvede viisi sääski toita :-D
Auto jäi suunda NNE 170 meetrit aardest. Sealt oli täitsa hea lage astumine tippu. Leidsin isegi piirikivi. Aga aare polnud paraku tipus, seega sain seal võsas ikkagi ringi tuhnida. Kokku kulus ikka oma paarkümmend minutit kenasti ära. Ja alles nüüd tulevad veel raskemat tippu, vähemalt nii ma ette aimasin. Aitüma Arturile ja Heigole palava suvepäeva katsumuste eest!
Leitud.
Leitud, tänud!
Leitud, logitud, tänan!
Siin sai valitud väheke hõredam koht, kus oma mäkketõusu alustada. Kuumapügalad olid 30 peal, iga juuksekarva otsas higitilk, aga astuda vaid natuke üle 200 meetri. Sel tõusul oli hea vaarikaid suhu toppides vahepeal hinge tõmmata. Eks see alusmets natuke liiga tihe ladusaks astumiseks oli, aga tehtud ta sai. Siin oli taas meid tänase kuupäevaga logi kirjas, nii et kulgesime taas kellelgi sabas, kuigi tundus, et selle tõusu oli ta võtnud mujalt lähenedes. Tänud peitjale aarde eest.
Aitäh aarde eest!
Peale kõhu täis pugimist oli mäkke tõusmine pisut vaevalisem, kui varem..
Tänan peitmast.
Bussipeatusest läbi lume ja pajuvitste tipu poole rammides saabus minu jaoks üllatus alles siin, tänase matka kaheksanda ja kõige põhjapoolsema punkti juures - värsked inimese jalajäljed kahtlaselt nulli lähedal ning kinnituseks lisaks logiraamatust eest leitud tänane kuupäev + lähedaltnurgamehe nimi. Ei paista niimoodi, et siia suvel lihtsam oleks kohale tulla - maastik 3.0 peab paika. Aitäh.
Polnud kõige mugavam lähenemine, muuhulgas hakkas järjest rohkem selgeks saama, et madala matkatossuga liikumiseks on siinkandis veel vara, sest lumi tuleb säärest sisse. See-eest kui üles jõudsin, ei olnud vaja telefoni väljagi võtta, sest aare vaatas otse vastu. Aitäh!
Viskasime pilgu mäele ühelt poolt ja teiselt poolt ja ei tundunud eriti kutsuv. Aga minemata ka ei jätnud ja nii me läbi lume ja kriipivate okste üles ennast suruma hakkasime. Polnudki väga hull, kindlasti on siin muul aastaajal veel hullem. Üles jõudes vaatasime, et teiselt poolt hoopis lagedam ja peale logimist hakkasimegi endale uut rada tegema. Siin oli jälle tunduvalt sügavam lumi ja alla jõudes sattusime veel mingile märjale alale, mis ilusa pehme lumikatte all peidus oli. Kui mõlemad jalad talvesaabastes juba lirtsusid, siis tuli natuke taganeda ja väikse ringiga siiski autoni ragistada. Kokkuvõtteks polnud väga hullu midagi, autos kuivad jalatsid jalga ja päev sai rõõmuga jätkuda. Aitäh!
Kahepäevase geokulgemise esimene päev oli eriti mõnus. Päike säras, sügisvärvid paitasid kõikjal silma ja isegi võsa võis ilusaks pidada. Sääsed olid... tegelikult ma ei teagi kus nad olid. Vähemalt mitte minu juures. Minu juures oli sellel päeval vaid rõõm kulgemisest ja külastatud kohtadest
Tänud aarde eest!
Kõige ilusam riik on Kagu-Eesti! Aga see tõus oli karm... Ka mäenõlvalt korjatud õunad ei pakkunud leevendust.
Aitäh!
No joo-mai-joo küll. Ma ei tea, kas meil oli lähenemisnurk vale või milles asi (mäe otsast allapoole vaadates ei tundunud ka ükski teine suund mõistlikum), aga siia ikka andis läbi võsa murda. Ainus lohutus oli see, et hea, et praegu suvi pole ja see võsa täies lehes pole. Eks ilusatele ja kergesti ligipääsetavatele mägedele pea ka selliseid väljakutseid olema.
Julm võss!
Ilus ilm ja kaunis Eesti.Aitäh!
See oli maastiku poolest üks kole mägi. Rammisin tipu poole pealambi valguses läbi jubeda võsa. 100m läbimiseks tundus kuluvat terve igavik. Nullis ootas mind ees samasugune võsa ja otsimine oli seetõttu keeruline. Tundud, et siin läks otsimisele terve igavik aga lõpuks see aaret peitev kotikene sai siiski leitud. Tagasitee autoni õnnestus leida veidi võsavabam. Ilmselt oleks siin päevavalguses tunduvalt lihtsamini läinud võsavaba tee leidmisega.
Et siis teelähedane aare...aga milline rassimine, et logima pääseda :D. No sellist rammusat noorendiku polnud mina veel näinud - nagu sõnniku peal kasvanud! Isegi kilpjalad olid inimesekõrgused ja vaarikatest andis ikka läbi murda. Oli vast vaatamisväärsus ja katsumus ;). Suur tänu peitjale!
Kaardi pealt tundus hea teelähedane aarde, aga johhaidii kus siin oli alles elurikkust, kohale me siiski end kuidagi rammisime ja ka karbi leidsime üles. Panime nimed kirja ja lisasim trükkplaadi. Isegi mäest alla tulles tuli end kohati läbi elurikkuse rammida. Aitäh peitjale.
See oli esimene jubeda võssiga aare. Kui mulle mingid maastikud läbimiseks ei meeldi, on need just raiesmikud alates teisest suvest: ette ei näe, maha ei näe, ühesõnaga ving ja kiun. Kõik see oli siin ka, aga meeldisid eriti kõrged sõnajalad, milles keskmise pikkusega naisterahvaski end "Nukitsamehe" filmi sisse mõelda saab. Mikk leidis aarde, mina püsisisin vaateulatuses ja olin hirmõnnelik, et pliiats topsis alles oli. Aitäh!
Väike rajake viis aardeni, vaarikad olid üle pea, väga mugav oli neid noppida.
Tänud
Õudus kuubis, parmud, higi, vaarikad, kohutav võss.. Oli vist FTF ka aga kas see oli seda väärt on küsitav. Tänan.