eesti Rooslepa
rootsi Roslep
rannarootsi Rolop
N 59 10,151 / E 23 31,610
Roosta puhkeküla teeotsast mööda sõites näitab teeviit Tuksi poole. Kahe ristmiku lähedal, Tuksi teest vasakul on Rooslepa kalmistu ja kabelivaremed.
Rooslepa kabelit on esmakordselt mainitud 1627. aastal. Praeguse kabeli kohal asus 1600. aastaist pärit puukabel, mis 19. sajandil lammutati ja mille palke kasutati Sutlepa kabeli ehitusel. Kivihoone valmis 1834. aastal. Kohalike mäletamist mööda tõmmanud Vene piirivalvurid 1970. aastail kabeli otsaseina traktoriga maha. Varemed ja surnuaed korrastati 1990.-1991. aastal. 1830. aastaist pärit Rooslepa kivikabel oli Noarootsi Katariina kiriku abikirikuna kasutusel, kuni rannarootslased Eestist viimase sõja ajal lahkusid.
Kohalikud on varemeis kabelit omal jõul taastanud ja seal on peetud ka suviseid jumalateenistusi.
Oktoobri lõpus aastal 2005 oli kabel veel varemeis, püsti oli vaid kolm seina. Nüüd on paarisaja istekohaga kabel taastatud, üles on laotud ka kellatorn. Tagasihoidliku sisekujundusega kabelis hakkab silma altari ja kantsli omapärane ühendus — kantsel asub otse altari kohal.
Kabeli projekti koostas arhitekt Katrin Etverk, sisekujunduse tegi Tiiu Lõhmus. Ehitaja oli Resteh Haapsalust. Mööbli valmistas Parila Klaas. Sepised tegi Saamo Heldema Taebla valla Koela külast. Orel tuli kingituseks Rootsist Kalmarist. Oreli häälestasid ja seadsid töökorda oreliasjatundja Toomas Mäeväli ja Niguliste kiriku oreli hooldaja Tiit Kiik.
Rootsi kuninga kultuurifond toetas kabeli taastamist 300 000 Rootsi krooniga. Aasta hiljem lisandus teist niisama palju ja mullu veel 75 000. Kokku teeb see 1,2 miljonit Eesti krooni. Noarootsi vald sai kabeli taastamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 4 miljonit krooni euroraha. Vallavalitsus ise lisas 200 000 kr, peale selle eraannetused. Rootsi kultuuri toetava Gustav VI Adolfi fond kannab praeguse kuninga Carl XVI Gustafi vanaisa nime. Tema isa aga külastas 1932. aastal kroonprintsina Eestis käies ka Rooslepa kabelit.
Rooslepa kalmistul asub mõisnik Taube perekonna matusepaik ning eestirootslasest luuletaja Mats Ekmani (1865–1934) ja II maailmasõjas hukkunud Riguldi elanike mälestuskivi, rannajoonel on suur lõhestunud kivi ja 18-haruline pihlakas. Rohkesti on säilinud väga huvitavaid hauasambaid.
Roosta puhkekülas on ka toitlustus ja majutus. Kindlasti tasuks teha lisaringe (Hara, Dirhami, Paslepa, Pürksi jne).
Aardeomanikuna palun Teil aardeleiu registreerida ka rahvusvahelisel lehel
Geopeitus on rahvusvaheline mäng, mis viib sind tihtipeale senikäimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse ja tutvustab sulle nii mõndagi uut. Geopeitus paneb sind nägema asju, mida sa varem ei näinud või mille olemasolust sa teadlikki polnud.
Seotud lingid:
eesti Rooslepa
rootsi Roslep
rannarootsi Rolop
N 59 10,151 / E 23 31,610
Roosta puhkeküla teeotsast mööda sõites näitab teeviit Tuksi poole. Kahe ristmiku lähedal, Tuksi teest vasakul on Rooslepa kalmistu ja kabelivaremed.
Rooslepa kabelit on esmakordselt mainitud 1627. aastal. Praeguse kabeli kohal asus 1600. aastaist pärit puukabel, mis 19. sajandil lammutati ja mille palke kasutati Sutlepa kabeli ehitusel. Kivihoone valmis 1834. aastal. Kohalike mäletamist mööda tõmmanud Vene piirivalvurid 1970. aastail kabeli otsaseina traktoriga maha. Varemed ja surnuaed korrastati 1990.-1991. aastal. 1830. aastaist pärit Rooslepa kivikabel oli Noarootsi Katariina kiriku abikirikuna kasutusel, kuni rannarootslased Eestist viimase sõja ajal lahkusid.
Kohalikud on varemeis kabelit omal jõul taastanud ja seal on peetud ka suviseid jumalateenistusi.
Oktoobri lõpus aastal 2005 oli kabel veel varemeis, püsti oli vaid kolm seina. Nüüd on paarisaja istekohaga kabel taastatud, üles on laotud ka kellatorn. Tagasihoidliku sisekujundusega kabelis hakkab silma altari ja kantsli omapärane ühendus — kantsel asub otse altari kohal.
Kabeli projekti koostas arhitekt Katrin Etverk, sisekujunduse tegi Tiiu Lõhmus. Ehitaja oli Resteh Haapsalust. Mööbli valmistas Parila Klaas. Sepised tegi Saamo Heldema Taebla valla Koela külast. Orel tuli kingituseks Rootsist Kalmarist. Oreli häälestasid ja seadsid töökorda oreliasjatundja Toomas Mäeväli ja Niguliste kiriku oreli hooldaja Tiit Kiik.
Rootsi kuninga kultuurifond toetas kabeli taastamist 300 000 Rootsi krooniga. Aasta hiljem lisandus teist niisama palju ja mullu veel 75 000. Kokku teeb see 1,2 miljonit Eesti krooni. Noarootsi vald sai kabeli taastamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 4 miljonit krooni euroraha. Vallavalitsus ise lisas 200 000 kr, peale selle eraannetused. Rootsi kultuuri toetava Gustav VI Adolfi fond kannab praeguse kuninga Carl XVI Gustafi vanaisa nime. Tema isa aga külastas 1932. aastal kroonprintsina Eestis käies ka Rooslepa kabelit.
Rooslepa kalmistul asub mõisnik Taube perekonna matusepaik ning eestirootslasest luuletaja Mats Ekmani (1865–1934) ja II maailmasõjas hukkunud Riguldi elanike mälestuskivi, rannajoonel on suur lõhestunud kivi ja 18-haruline pihlakas. Rohkesti on säilinud väga huvitavaid hauasambaid.
Roosta puhkekülas on ka toitlustus ja majutus. Kindlasti tasuks teha lisaringe (Hara, Dirhami, Paslepa, Pürksi jne).
Aardeomanikuna palun Teil aardeleiu registreerida ka rahvusvahelisel lehel
Geopeitus on rahvusvaheline mäng, mis viib sind tihtipeale senikäimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse ja tutvustab sulle nii mõndagi uut. Geopeitus paneb sind nägema asju, mida sa varem ei näinud või mille olemasolust sa teadlikki polnud.
Seotud lingid:
Väikene seljasirutus ning nimi kirjas. Peitjale tänud!
Väga tore aare, käisime päeval ilma sellest teadmata mööda :). Isa kotkasilm märkas kui seda otsima tulime ja väga toredad mänguasjad sees. Aitäh peitjale!
Leitud.
leitud
Leitud😀
Tänud aarde eest!
Kõik oli korras. For cache GCZD6D
Logged 19 August 2025 13:11 by kaits747
Aare leitud kohast, mis aarde jaoks superhästi sobis. Peitjale 100 puntki superhästi valitud koha eest!
Kabel tahtis üllatusest oimetuks lüüa. Mõni külakirik on ka väiksem. Aitäh peitamast ja vaatama kutsumast!
Eemaldasin aardest pulgakommi, sest vastavalt reeglitele toitu aaretesse ei jääta. Asemele polnud kahjuks seekord midagi panna.
Leitud
Kui tore, et kõik varemed ei jää varemeteks. Tubli tegu, et nõnda võimas kabel on taastatud. Aare kenasti oma kodus, suurim tänu!
Leidsin! Hea peidukoht on sellel aardel. Kõik asjad olid seal alles mis aarde juurde kuuluvad.
Leitud,logitud
Leitud
Peale Roostal toimunud orienteerumisvõistlusi astusime ka siit alt läbi. Tänud aarde eest!
Leitud
Vaatamata pühapäevale polnud kabeli ümbruses ühtegi elavat hinge. Mis võimaldas täiesti märkamatult logida. Aitäh peitjale.
Leitud loogilisest kohast ja logitud. Sama põnev oli väravast sisse astudes pahemat kätt jääva suure ja aiaga eraldatud matmisplatsi värava leidmine. Huvitav peatus. Aitäh peitmast!
Leitud!
Leitud
Vihjet lugedes esimene mõte oli, et mis mädanud putkas see nüüd on? Aga tegelikult kohapeal selgus, et kõik ilus ja viisakas. Aitäh!
Mõnus lihtne aare ja imeilusa ilmaga täpselt sobiv jalasirutuspaik.
Leitud. Aitäh!
Huvitav, et see aare oli nõnda kaua logimata jäänud. Nüüd viga parandatud. Aitäh!
Tore koht, aitäh!
Minu esimene aare
Väga lihtne! Aitäh
Nii hea lihtne leid. Kätte sai ka suuremate probleemideta. Tänud!
Lihtne oli leida
Loogiline koht ja kiire leid