Aare asub antud koordinaatidest 10 m kaugusel, edela suunas (kurss 210).
Asjad on pakitud 5 liitrisesse plast pudelisse, mis omakorda on mässitud musta prügikoti sisse. Aarde nimi tuli sellest, et Kell-Termomeeter-Hygrometer peale oli nii kirjutatud.
Aare asub antud koordinaatidest 10 m kaugusel, edela suunas (kurss 210).
Asjad on pakitud 5 liitrisesse plast pudelisse, mis omakorda on mässitud musta prügikoti sisse. Aarde nimi tuli sellest, et Kell-Termomeeter-Hygrometer peale oli nii kirjutatud.
2006 peidetud aaretest mul enam väga palju leidmata pole aga see keerulise nimega isend on visalt kaardil püsinud. Täna otsustasime teha ühe vigade paranduse ringi Tartus ja see oli neist esimene, kus varem hapu näoga lahkunud olin. Nüüd unustasin isegi telefoni autosse aga koht ju varasemast tuttav. Salme tuli, nägi ja leidis kohe. Praegu üsna ideaalsed olud ka, suvel siin ukerdamist ei taha kohe meenutadagi.
Logiraamat oli niiskevõitu aga päikese käes soojadel kividel saime mõne minutiga ilusad krabisevad paberid.
Aitäh vanakese eest!
Tegime siin veidi põhjalikumalt tutvust nii müüride kui nende lähedusse jäävate objektidega. Oleks osanud kohe õiges kohas vajalikus suunas vaadata, oleks läinud märksa kiiremini. Aga mis seal ikka, ilm oli ilus, päike paistis ja lõpuks kõik hästi. Aitäh!
Tänud aarde eest!
Järjekordselt üks niisugune lihtne mõistatus, mis oli kahe silma vahele jäänud. Mõned päevad tagasi võtsin lahti ja voila, niisama lihtne ongi või. Eks siis tuleb selle vanakese juures ju ära käia. Kusjuures nende Kärkna kloostri varemete juurde polnud kunagi sattunud. Polnud kohe kuulnudki, et säherdune klooster siin kunagi olnud on. Natuke ikka hiilisin ringi ka, et mis ja kus siis ka oli, aga ega suurt aru ei saanud, midagi nagu oli, aga rohkem nagu polnud. Aare jäi küll lihtsalt näppu. Nüüd oli küll hea, et talv siiani niisugune lumevaene on olnud. Ja samas see ka, et ma siia ikka võsavaesel ajal juhtusin. Mingid roheluse jäägid proovisid mind nüüdki jalust niita, aga nad ebaõnnestusid. Igatahes oli tänasel päeval ka aardejahiga algust tehtud. Päevaplaan suht tihe, aga mõnda kohta peaks ikka jõudma küll. Esimene siis külastatud.
Tänud peitjale aarde eest
Tulime päikseloojanguvinas siia veel aaret otsima. Umbkaudne asukoht oli kirjelduse järgi lihtne paika panna, leidmisau kuulus Üllarile. Tuleb välja, et siinne klooster oli ikka maru suur ja võimas, väike lugu ka pildiga sellest: https://forte.delfi.ee/artikkel/80999503/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-eesti-kunagise-suurima-kindluskloostri-lugu
Aare jäi meile veidi kõrvale sõites kodutee peale. Koordinaadid olid mul juba eelnevalt välja vaadatud, nii et lootsime selle hämaras kiirelt üles leida. Koha peal sai veidi otsitud, suht õigetelt koordinaatidelt, aga julgusest õigesse kohta vaadata jäi mul puudu. Lõpuks tuli Üllar ja aitas veidi jõu ja nõuga. Tänud peitjale.
Vot oli see alles elamus!!
Algas kõik sellest, et sai Silla 3me juures logitud käimas. Seal läks kõik sujuvalt lõpuks ja hoog oli sees. No kui juba sai tuldud striiki tegema ja aardeid logima pimedas kahtlastes kohtades siis lähme teeme tolle kahtlase aarde ka ära. Jõudsime kohale - vaateks vaid põld ja silt, mis kloostri varemetest jutustab. Taevas särab täis kuu ja põldu katab udu. Kell on pool 9 õhtul. Mis seal ikka - otsustasime otserännaku kasuks ja hakkasime üle põllu nulli minema. No mine m...., nii kui hullem võsa ületatud kraavis jõudsime järgmisesse võpsikusse, mis meenutas täpselt Alice imedemaal metsa - surnud ja sünge ja pime, ainult kuuvalgus valgustamas taevast. Kas ma üldse täna koju jõuan?
Jõudsime varemeteni, seal ootas meid rist ja udu ja võsa. Aaret ei kusagil. Otsi ja otsi, logid ka kinnitavad, et aare enam pole ammu selle koha peal ja sellel kujul nagu ta varem oli. Anett oli ka juba stressis ja hakkas numbreid otsima, kellele helistada. GP lehelt sai Kallo numbri ja kell 9 sai kõne peale tehtud. Õnneks kolleeg aitas hädast välja ja tõmbas ala palju kitsamaks, nii kõne ajal juba sain mina õigele kohale näpud taha ja kõlas üle kloostri varemete: "LEIDSIN!!". Seda hüüet teab vist iga geopeitur, mis ülimalt õnnelikuks alati teeb. Edasi läks sujuvalt ja tagasi autoni läksime ka normaalsemat rada pidi. Läheduses oli isegi üks talu, kus tuli sees põles.
Mina igaljuhul tänan vahva vanakoolika eest ja kuigi kogemus polnud kõige meeldivam, siis meeldejääv on igaljuhul ja seetõttu minu poolt ka FP! Ja tänan ka Kallott, kes hilisel kellaajal oli nõus hädast välja aitama. Edasistele otsijatele vihjeks: 10 meetrit müürist see aare enam küll pole.
Aitäh!
Kunagi juba käisime siin otsimas, aga siis jäime leiuta, kuna lumi oli maas. Seekord oli lumi sulanud, seetõttu läks ka õnneks ja leid tuli kiirelt. Aitäh.
Tänud!
Aitäh aarde eest!
No jah, kui selle õige nurga leiad siis aare tõesti pisut paistab..
Tänan peitmast.
No siin oli kõike liiga palju- palavust, võsa, silma tilkuvat higi ja lammutamistunnustega vanu müüre. Andsin alla, sest vaatlemisega midagi ei märganud ja kaevama ei hakanud.
Väga põnev koht ja noh juba aarde nime pärast pidin teekonna koju siit läbi väänama. Aitäh!
Lähedalt mööda sõites teatas autos olnud mugu, et tema nooruspõlves olla neis varemetes jaanitulesid peetud....no see oli ammmmuuuuu. Keerasime uudistama, avasin Geopeituse lehe, ja oh tore, siin ju aare! Maas olnud tiba-lumi oli end kenasti leiukoha ümber sättinud, nii et konteineri kättesaamist ei takistanud.
Pärast jalutasime mööda rajakest üle sillakese kevadiselt rabistava Amme äärde, ja siis natuke eemal teist rada pidi tema ühtimiskohta rahulikult kulgeva Emajõega. Ilus päikeseline üllatusi täis pühapäevahommik. Siia tuleks tagasigi. Aitäh!
Tänud aarde eest.
Vahvaid kohti avastada on mõmus.
Tänud peitjale!
Jälle üks huvitav koht, millest varem midagi ei teadnud. Tänan.
Ei olnudki siin käinud, olgugi et pole kaugele minna. Kõigepealt sai aare välja kougitud - õige nurga pealt jääb anomaalia üsna hästi silma. Siis sai mindud ka veski kohta uudistama. Ära sai nähtud, aga kuna kohe kõrval maja ees lesis üks valvur, siis ei hakanud tema kannatust proovile panema ja lasin varvast. Aitäh peitjale!
eitud. Aitäh!
Talvel tulime siia esimest korda. Kohe oli näha, et lumega pole siin midagi teha. Täna oli kerge, kohe oli näha kus aare võiks olla. Prantslastele peaks aarde nimi tuttav olema. Aitäh!
Uskumatu, me polnud kuulnudki sellisest kohast.
Tänud siia kutsumast.
Tänasel ööhakul oli ilm täpselt selline -2 kraadi, et kannataks ka minul autoga kruusateele sõita. Nii ma siis ajaviiteks siia otsustasin taaskord tulla. Lootus, et lumi on ära sulanud, kadus kohale jõudes kiirelt - siin jagus seda lund ikka korralikult. Õnneks oli õige kivi üsna paljaks sulanud ning sai selle korral ka aare üles leitud.
Tänud!
Anni oli kunagi siin otsimas käinud, kuid leiuta jäänud. Praegu aga oli hoopis teine aastaaeg, mis nullile lähenedes pani aga muretsema, et ega see praegugi hoopis kättesaamatu pole. Mina olin omadega täitsa möödas kui talisman Mari peidukoha paljastas. Nimi kirjas ja veidi udimist, saime aarde tagasi peitu, et koduteed jätkata. Aitäh! EVEJ
Küll oli seekord hea siin ilma suure looduseta. Leid tuli Mari-Liisi poolt, sest talle vist meeldib kangutada ebaloomulikult suuri kive. Aitäh!
Mõtlesin lõuna ajal natuke jalga sirutada ja ringi sõita. No sõitsin siia. Esimene nõme asi - tee siia oli märg kiilasjää ja lamellidega oli libe. Esimene hea asi - nelivedu ja sportauto :P
Kohale jõudes hakkasin muidugi mõtlema, et märga lund on ka jube palju siin. Mõne aja toksisin varbaga lund ühest kohast teise ja otsustasin, et siia tuleb ikka ilma paksu lumeta tagasi tulla :D
Ehk siis järgmise korrani.
Täpselt ei saanud mõistatusest aru aga igatahes sai nimi kirja, tänud :)
Tegelikult saab varsti 19a sellest päevast, kus külastasin seda paika koos Meelisega, suurema seltskonnaga ja valges kleidis. Tegelikult leiab sellest päevast isegi väikese mälestuse kui silda hoolikalt poleerida.
Pärast seda oleme vahel ikka sügisel või kevadel seda paika vaatamas käinud ja ma siiani ei väsi imestamast, kui juhuslik oli valik, siin oma pulmapäeval käia. Aga eks see päev oligi üsnagi juhuslik, kuigi siiski tore oma juhuslikkuses.
Aaret vaatasin kunagi oma geopeiturikarjääri algul ja siis tundus jube keeruline. Mõned aastad hiljem ei olnud enam niii keeruline ja kord oleme isegi õige koha lähedalt otsinud. Täna jäi üks koht silma, kuhu noorgeopeituri saatsin asja uurima. Sinna tormas neid 3 ja topsi nad mulle ulatasid. Seega selle aardetäpi aastatepikkune vahtimine on nüüd läbi.
Aitäh aarde eest!
Seda aaret sai külastatud mõni aeg tagasi. Ei saanud aru, mida ma siis nüüd eelmine kord siin tegin, et ei leidnud. Nüüd läks asi ludinal ja asi saigi tehtud. Tänud tänud.
Õige asukoha üles leidmine raskust ei pakkunud, ka aare ilmutas end kergesti. Aarde sisu ei asu enam siiski 5 liitrises plastpudelis. Aitäh! :)
Koht, kust otsida, sai varem paika pandud. Vähekene otsimist ja tuligi aare nähtavale, aitäh!