Sillapea V

Täna viis teekond siit mul veel leidmata sillapeast üsna ligidalt mööda, nii et väikene jõnks sisse, abivahend kaenlasse ja siis alles kohale jõudes sai vaatama hakatud, et mis taga nüüd siis peale hakata. Kusjuures õnneliku juhuse läbi asusin võimalikke peidukohti läbi kammima absoluutselt õigest kohast, nii et kohe väga libedalt läks.
Tänud peitjale nende sillapeade eest, nüüd ka viimane veel elus olev logitud

Peale hommikust Kaitseliidu orienteerumisvõistlust oli taas aeg aardejahile minna. Abivahend appi ja väike võimlemine ning käes ta oligi. Tänud peitjale!

Leitud!
Meil on peres julgeid ka ????????

Mind huvitas kohapeal muu, kui mingi paganama aare. Vaata kui lahe jää siin on. Trampida ja visata oli lõbus. Ah jaa, aare ka. Kuna see karp ei otsustanud ennast kuskilt näidata, siis otsustasin juba alla uurima minna. Üks ilus jääkiht oli all ning kohe, kui mingi survega peale läksin, kukkus kõik kõlinal alla. Nagu mitusada taldrikut oleks maha visatud. Kõla oli imeline, kuni kuulsin juba teispoolsusest karjeid. Hüüdsin vastu, et olen elus. Karp sai leitud ning nimed kirja pandud. Muidugi pidime ühe grupipildi ka juurde tegema. Lahkudes ei tohtinud unustada veel jääd lõhkuda :D
Lõbus oli, aitäh peitjale!

Veel enne kui ma silla alla jõudsin, kuulsin nurga tagant, kuidas Kuum Kartul ragistab jääkirmet lõhkuda ja itsitab omaette. Eks talle tuli peatselt ka kaaslasi, kes samuti purunevatest jääplaatidest rõõmu tunda oskasid. Veidi aega oligi see sillaalune natuke nagu need meelelahutusasutuste toad, kus kalli raha eest asju saab lõhkuda.

Mingil hetkel leiti aega ka aardekonteinerit otsima asuda, aga see oli siin endiselt kuidagi teisejärguline asi - jää oli ikka põhiline. Mingil hetkel läksin jõge vaatama ja siis kostis ilge pauk ja klirin, millele järgnes Kuuma Kartuli naer. Kuum Kartul oli silla tugijala konstruktsioonide vahele roninud ja seal pikas rennis oleva jääkaane (kogemata! või kogemata?) ära lõhkunud, mis ühes tükis augu põhja kukkus ja tegi silla all kokku kukkudes sellist häält, et kõik paariks sekundiks vait ehmatasid.

Nojah - ega konteineril ka pikka pidu ei olnud - eks ta lihtsalt pidi lõpuks silma jääma. Logisime ja siis võtsid täiskasvanud lastel käest kinni, ütlesid, et ei - me ei võta neid jääplaate autosse ja koju mälestuseks kaasa, ükskõik kui ainulaadsed ja erilised ja ägedad nad ka poleks, ning läksime edasi.

Aitäh peitmast! Aastaaeg ja ilmastikutingimused tegid selle koha igati meeldejäävaks ja eriliseks. Seltskond ka - tuletas meelde, et kui käia ringi avatud silmade ja meeltega, leiab kõikjalt palju toredat, rõõmuvalmistavat ja stressi maandavat.

Aitäh aarde eest!

Aardega liiga lihtne, nii et peamiseks tegevuseks sai igasugused lollused jääga.

Tänud aarde eest!

Kuna maastik osutus liiga kergeks, siis siin pigem tegeleti muuga, kui aarde otsinguga. Vahva kambaga koos logitud. Aitäh!

Veidike ronimist ja sai logida Kagu-Eesti auto + jalgrattareisi teine aare.

Abivahend oli kenasti olemas ja kõigepealt sai aaret raskemalt maastikult otsitud, kuni see kergemalt silma jäi. Kuiv ja korras, aitäh aardepeitjale!

Eelmise päeva venitused aitasid kindlasti kaasa üksi aaret otsides. TFTC!

Hahaaa, mul tugev mees ????. Leitud! Väga lahe!

Paar aastat tagasi jätsime selle koha üle vaatamata, sest pidasime ennatlikult maastik 4 üle jõu käivaks. Seekord polnud isegi ühtegi abikat kaasas, kuid varem leidja andis lootust, et tiimitööna saame kahepeale ka maastik 4 alistatud. Ja nii läkski, et õiges kohas õiged liigutused ja saimegi selle aarde leitud-logitud. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Tänud peitjale!

Ei ole just tihti külastatav aare, peale siin viimati juunikuus loginud ykskõiki on ainult 1. augustil üks logi raamatus. Ei asunud päris nullis aga ehk mõni järgmine parandab selle vea. Õnneks kodus teekonda planeerides heitsin pilgu raskusastmetele ja vastav abivahend sai autosse. Kuna laekusin juba hämaras, siis oli ka pealamp juba vajalik.

Koostöö sujus kenasti ja raamatus nimi kirjas.
Tänud

Väike sirutus tänan

Võttis natuke aega aga ülesse leidsin

Mina jäin lastega autosse ja Tõnu läks aaret otsima. Oleme siin ka varem käinud, kuid siis ei hakanud turnima. Nüüd oli vajalik abivahend kaasas ning peagi oligi aare leitud ja nimi logiraamatus kirjas. Täname!

Leitud.

Eks elus on erinevaid hetki. On neid hetki, kus mõttes naelutad endale seina peale ,,Ronimisässa" diplomit ja on neid hetki, kus tead, et aare on sinust meetri kaugusel. Ainult et kuidagi ei saa sinna meetri kaugusele. Siin oli vähemalt Kaups abiks, kes kõrvalt motiveeris, et ,,Ma sain sinna küll ise". Abiks ikka, eks. Päris mitu korda üritasin, aga kui kõige paremini treenitumad lihased pole mitte kõhulihased, vaid need, mis igasuguseid juuranüansse omandavad, siis tuli kuidagi teisiti aardele läheneda. Mu isiklik multifunktsionaalne redel tõstis mu maast lahti ja aitas kõrgemale jõuda. Edasi sibasin aardeni, panin nimed kirja ja vudisin tagasi. Etteruttavalt olgu öeldud, et ei ühegi sillakaga ei läinud kergelt.

See aare oli mul "listis" juba mingi kord eelnevalt aga selleni paraku ei jõudnud.

Seekord tahtsime jõuda hetk enne pimedat aga ikka jäime hämarasse.

Hakkajale inimesele on see abivahendita tehtav.

Tänud!

Siin sain kaasas olnud abivahendit natukene uuel viisil kasutada. Aitäh!

Selle silla alune oli tõesti, nagu tunk ütles, geopeiturite jaoks tehtud. Kristjan aitas üles ja alla tulin gravitatsiooni abil. Samuti oli seal putukate paradiis - üks uhkem kui teine. Aitäh!

Lõpuks olin ka siin sobivate vahenditega, tänud.

Leitud. Aitäh!

Suurima järgarvuga Sillapea oli ühtlasi viimane kättesaadav aare antud seerias, mis mul veel otsimata. Stiilipuhast joont on hoitud lõpuni - juhatame geopeituri idülliliselt ilusate maastikuvaadetega paika ning siis näitame sama kohta koledamast vaatenurgast :P Jaa - peab nentima - siinne vaatenurk on omamoodi ootamatu ja huvitav, justkui spetsiaalselt meiesuguste jaoks tehtud :D Väga lahe leid igatahes, aitäh näitamast! Aaret otsisin esialgu vale külje pealt, sest Maa-ameti kaart suunas justkui sinna. Pingutus konteineri kätte saamiseks oli kokkuvõttes aga hoopis väiksem kui äsja külastatud II ja III juures.

Aarde raskuastme tõttu valisime kohe kõige kõrgema leveli. Sealt aaret ei leidnud ja tulime madalamale tagasi. Raskuselt 3,5 aarde kohe ka leidsime.

Sõitsime aarde poole ja nägin küll raskusastet, et see pole selline "lähen-otse-töölt-teksades-ja-abivahendita"-aare, aga kuna Tiit tahab ainult põnevaid aardeid otsida, siis gepsutasin ta ülima südamerahuga selle aardeni :) Tiit käis igaks juhuks korraks veel "sillapeal" vaatamas, et kurat seda teab kui täpselt seda aarde nime võtma peab :D Panime siis enam-vähem nulli paika ja hakkasime mõtlema, kuidas sinnani jõuda. Pärast väikest vaidlust, kes kellele pätti teeb ja kes selle kivi paigast nihutada jõuab, tõi Tiit kastanid tulest välja ja tõmbas ennast karbini ajal, mil ma ei jõudnud ringigi pöörata. Tiit üritas mind ka veel üles tõmmata, aga kuna kogu olukord tegi niivõrd palju nalja, siis ise kõht kõveras olles on suht raske üles tõmmata kedagi, kellel on kõht kõveras :) Aitäh!