Skärestain

Siin oli mul üsna keerukas leida koht, kust metsa minna, et võimsa rahnuni jõuda. Lõpuks siiski õnnestus. Rada oli vahetevahel veidi ligane, kuid kummikuteta sain kenasti kohale. Selle suure venna väikese venna juures pidi ka päris tähelepanelik olema enne, kui aare end näitas. Oli tore matkake.

18324.

Kahepäevane rattamatk Vormsil. Muu huvitava kõrval leidsime enamuse saare aaretest, ainult kolm kahtlast kus mitteleiulogid ees jätsime otsimata. Aitäh!

Leitud

Tänud

Leitud

Esimene reaktsioon leides oli, et kuidas me küll kohe ei näinud.

Olin valmis raskemaks, aga siin sujus kõik lihtsalt. Suvalises kohas metsa pöörata pole vaja, aarde juurde viis üsna lai rada, millel isegi suunavidad, rattaga sõitmiseks pidasin küll ebasobivaks, selle jätsin tee äärde. Astuda tuli alla 500 sammu, pikemasammulistel veel vähem. Skärestain üle vaadatud, vaatasin ringi ja vihjeobjekt paistis. Mõeldes raskusatmele, pöörasin selle juures pilgu kohe õiges suunas. Jäi veel üle võtta logiraamat ja nimi kirja panna. Aitäh peitjale siia juhatamast ja juurdepääsu rajajatele suur tänu!!

Leitud. Tänud!

Lootsime enne tuppa taandumist kiirelt mõned aarded kirja saada, mistõttu venis iga minut, mis me siin tuulasime. Lõpuks sai vihjele truuks jäädes leiu Muhkel. Ma ikka veel otsiks.

Leidmisele kulus kümmekond minutit, õigel rindel vaatasime kaks korda. Siis aga pahvatus ja leid! Aitäh.

Natuke oli vaja ikka silmi pingutada aga ülemäära kaua aega ei läinud. Aitäh!

Mina jäin selle aarde juures ikka väga pimedaks. Tänud peitjale!

Sellel teekonnal täna oli kummik kohe väga suur sõber. Kohale sai ilusti tema abiga, aga seal enam lihtne polnud. Häbematult kaua kulus aega selle otsimise peale ikka. Koos täieliku nõutusega saabus ka leid, mille üle oli ikka tõeliselt hea meel. Tänud peitjale

Leitud. Aitäh peitjale!

Esimene stain meie jaoks siin Vormsil. Pärast nägime veel palju staine. Siia viis väga eeskujulik rada, arvestades sellega, et kevadel tundub kummik vajalik. Täna puhtalt sandaaliga tehtav. Lõpus kulus otsingule kõvasti aega.. Hiljem paljude aarete puhul sama lugu. Aga ma ju vaatasin sinna varem! Aitäh!

Sõitsime ratastega nii kaugele kui sai ja edasi jalgsi. Sai leitud, aitäh!

Skärestain jäigi mu seekordse Vormsi-tuuri viimaseks leiuks. Ligipääs ei olnud küll raske, aga kuskil sattusin siiski ootamatult ühtlaselt vesise koha peale, mida selle põuaga poleks oodanud. Matkatossuga jäi ikka varvas kuivaks, nii sügav see nüüd ka polnud. Geps hüpitas nulli metsa all ringi, vihje toel sain siiski tõenäolise peidukoha paika. Aarde nägemiseni kulus ikka kah mõni minut, ei mõistnud kohe õigesti vaadata :o) Aitüma.

Lisaks Tjukale oli see Kaupo teine leid Vormsil. Aga tõesti, jällegi koht, kuhu ilma geopeituseta vist eraldi sisse ei põikaks.

Logide järgi tundus võsane matk. Meil olid paksud riided seljas ning oli lihtne astumine. Mõni logi vihjas ka, kust kohast aare paremini silma hakkab ning nii tehes jäi tõesti hästi silma. Jälle üks rändrahn külastatud, mida ilma geopeituseta poleks kunagi teinud.

Näib, et neid suuremaid kive siin saarel jagub ja nii mõnigi neist on aardega tähistatud. Smen aare sai küll äsja arhiveeritud, kuid see siinne ootab geopeitureid endiselt. Saan aru, et mõnel teisel aastaajal on see ala siin päris märg, aga täna tõesti polnud näha veepoegagi. Enne retke panin küll tossud jalga, aga tegelikult oleks võinud ka täitsa plätudega tulla ja oleks edukalt hakkama saanud. See võss oli hullem takistus, aga samuti ei midagi hullu.

Sihtkohas aga ootasid meid kivid nagu lubatud ja aardetops täpselt niisamuti. Aitäh.

Kivi nagu muiste ja aarde manu minek nagu ikka. Veidi vandumist ja peitja kirumist ja siis äkitselt see kivi. Tiirutasime ka ikka mitu ringi, enne kui eelmiste leidjate logi lugesime. Tänu sellele saime nägijaks. Uudistasime veel kivi ja meenutasime sarnaseid aardeleide lõunanaabrite juures ning jõudsime järeldusele, et see siin ikka väga lihtne sutsakas. Hetkel maapind kuiv ja lakk-kingas leitav. Täname taaskord üht nurgatagust tutvustamast, kuhu muidu ükski turist ei satuks.

Mnjaa, see on nüüd küll vist koht, kuhu ükski kohalik kunagi ei tule. Ainult geopeitur viitsib sealt võsast seda kivimürakat otsida, sest karp ju vaja ka leida ;)

Õnneks peatasime auto sellises kohas, kust metsa poole läks aimatav jäljerida. Ei saanudki aru, oli see loomarada või georada, kuid üsna õiges suunas see sinka-vonka läks. Kummikutega oli rägastikus üsna muretu liikuda ja kraaviületuse tegime pikema hüppega. Kui läbi metsa hakkas kivi paistma, siis tuju natuke paranes, kuid aarde otsimisega läks veel jupp aega. Sääsed ja kärbsed ründasid halastamatult ja meie vehklesime seal nagu hullud. Lõpuks vaatas Salme olukorrale natuke teiselt tasandilt ja oligi karp märgatud.

Aitäh!

Mõnus rattasõit Vormsil.

Päeva esimene oli korralik ragistamine. Sukeldusime üsna õigesti ja pääsesime vaid ühe kraavi ületamisega. Lõpus otsisime palavat putru üsna kaua aga siiski logide lugemise ajal õnnestus tagaotsitav tabada. (759) Aitäh!

Tänud aarde eest!

Võidujooks ajaga, üle paksu ja vedela maastiku. Sai roo vahelt rada rajades kivini tuisatud. Natuke nõutust ja laiemalt vaadates otsitav sai ka leitud. Tänud kivi näitamast.

Leidsime nii suure kui ka väikse.Aitäh!

Lahe rahn. Lähenemine oli huvitav. Kohale me jõudsime ja aarde saime kätte kah. Tänan sohu meelitamast! Täitsa põnev oli :)

Mina panin taaskord oma ustavad ja mugavad kummikud jalga, Karl otsustas tossudega tulla. Minul oli väga mõnus seal soisel alal komberdada, Karlil aga märksa keerulisem. Manööverdasime ennast kohale. Imetlesime erineva suurusega kive. Aaret aga ei kusagil. Vaatasime veel ringi ja Karlil tuli kaval idee, kus aare olla võiks, õnneks seal oligi.