Sokivärviaare III

Tänud aarde eest!

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Pilt tagasi. Head lahendamist.

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Hetkel mõistatust lahendada ei saa kuna pilt läks kaduma. Kellel lahendus on olemas, siis logida saab, karp on metsas alles.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Sokk jäi kudumata, aga uue karbi viisin kohale. Sokid võtate ise kaasa :D

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tundub, et see sokk on ära jalutanud. Nüüd läheb uue kudumisega aega.

Kunagi sai see sokisahtel sorteeritud nüüd siis kohapeal. Normaalsuuruses aaret ei paistnud kusagilt. Kuna kirjeldusele vastavat peidukohta rohkem ümbruses ei paistnud siis sai üks objekt igaks juhuks ka kõrgemalt üle vaadatud. Ei midagi.

Mulle isegi meeldis selle Sokivärviaarde mõistatus, mis lahenes tükk aega tagasi.
Võib olla suvi pole kõige parem aasta-aeg selle aarde külastuseks. Mul oli küll tunne, et kogu teekond möödus nõgestes ja võsas. Nullis õige abivahendi otsimine läks kauem kui logi kirja saamine.
Aitäh!

Lahendus sai ruttu leitud. Täna lõpuks said nimed ka logiraamatusse.

Kuna ma seal kandis juba tuterdasin ja õiged sokid olid hommikul jalga pandud, siis tulin ja panin nime kirja. Kohapeal veidi tegemist oli, aga sain hakkama.

Lahenduseni sai jõutud paar õhtut tagasi, täitsa iseseisvalt ja abita. Täitsa tore värk :)

Aitäh, aga sokid läksid nüüd küll pesumasinasse.

Ei saanud ma seda mõistatust ikka päris ise lahendatud, aga kohapeal küll taidlesin täitsa ise. Kusjuures kui täna teise aarde juures kandis lume peale tekkinud koorik ideaalselt, siis siin seda luksust ei olnud. Iga samm tuli välja võidelda ja neid tuli palju, kuna selgemast selgem oli see, et kui ise ma sinna soki juurde ei saa, siis tuleb sokk mingi nipiga alla minu juurde toimetada. Algul proovisin ise abivahendit leiutada, kui see luhtus, siis hakkasin metsa alt sobivat otsima. Müttasin ikka jupi aega ringi enne kui midagi sobivat silma hakkas. Ja nüüd hakkasid jõu ja ilu numbrid. Ega allasaamisega polnudki erilisi probleeme, aga proovi sa teda üles tagasi saada. Lõpuks kui see kõik tehtud oli, kahtlesin ikka juba sügavalt, et kas ma ikka lähen veel selle teise aarde juurde ka, mille plaani olin võtnud või jääb see teiseks korraks. Kui end läbi lume taas olin teerajale toimetanud, seisin vaid hetke ja ikka marssisin edasi, hakka siis siia veel tagasi tulema, oma sammude täis astumiseks on ju palju muidki võimalusi kui ühte ja sama rada pidi kulgemine. Tänud peitjale selle tõelise soki eest.

Välja valitud sokk sai leitud. Tänud peitjale.

Pilti vaadates oli tunne, nagu oleks Suva sokipoes - ühevärvilised, triibulised, mummulised sokid, sukad ja põlvikud. Valisime endale sobivad välja ja panime jalga. Lõpp oli lahedalt teostatud, meile meeldis. Aitäh!

Alles mõned päevad tagasi sain oma sokkidele korraliku inventuuri teha. Muist läks äraviskamisele, olid need juba kulunud. Nüüd saan jälle uhkeid ja värvilisi jalakatteid juurde osta :P

Mis puutub aarde lahendamisse, siis sai natuke pead murtud selle kallal küll, aga üks hetk viskasin ta siiski nurka. Igal mõistatusel oma aeg. Üks hetk see aeg saabus, kui sarnase lahendusega lahenes üsna mitu teist aaret. Katsetasin sama taktikat ka siin ja voila - olemas.

Logima tulemiseks läks muidugi veel oma aeg, sest metsa vältimiseks leidsime alati põhjuseid. Nüüd, kui lumi tuli maha ja metsas on hulga valgem käia ka õhtusel ajal, otsustasime tulla üle vaatama. Igaks juhuks võtsime plaani ka naaberaarde külastamise, kui see maastik peaks meile ja meie olematutele abivahenditele keeruliseks osutuma.

Metsasoki leidsime oluliselt kiiremini kui koordinaadisokid. Tõdesime, et siin saab julgelt ka ilma abivahendita ja üsna pea istusin ma lumest märjal oksal ja viskasin karbi Märtenile alla. Et kuna mina lahendasin ja mina ronisin, siis las tema vähemasti kirjutaks nimed märkmikusse.

Aitüma sokimeistrile! Tundus lahendamatu sokk, aga polnud hullu midagi. Need teised, palju väiksema raskusastmega, on hoopis omaette pähklid, mida me pole siiani suutnud läbi närida. Siin saame aga uhked olla!

Mirjam võttis endale südameasjaks saada selgeks selle soki värv. Oli see vast tõesti paras sokikas. Raskusastmetest ei lasknud me end üldse heidutada ja siis tulimegi välitöödele karges külmas. Teekond kulges mööda üsna tsiviliseeritud rada. Kohati oli õhkkond üpris creepy võrreldes eilse bogüfoobia aardega. Olustiku mõttes oleks see olnud isegi sobivam koht. Midagi krigises ümbruses küll. Kahekesi oli aardeni ligipääs lihtsam. Ma siis taaskord pätitegija rollis ja Mirjam ronijana. Uhke sokk oli. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Seekord ei hakanud otse riskima ja läksime ikka mööda rada. Null oli meil kuidagi suts eemal, niiet kohe ei õnnestunud aaret märgata. Aga no kui õigesse suunda vaadata, siis on juba võimatu seda mitte näha :D Väga tore asi :) Tänud!

Väga toreda teostusega aare, aitäh!

See jäi täna viimaseks aardeks. Sobis päeva lõpetuseks ideaalselt. Meeldis meile kõigile ja tõi naeratuse suule!

Täname peitjat!

Sokkide äraarvamine on nagu ilma ennustamine. Vahest läheb ikka täppi. Meil ei õnnestunud kohe üldse. Peitjat kohates tekkis võimalus oma muret kurta. Saime mõne näpunäite kuidas sokid välja võiks näha. Oh juudas mida ma ennem teinud olin olnud. Täna saabus päev kui olime lähiümbruses mõnda aaret otsimas ja tulime ka siit läbi. Ei osanud oodata, et peab turnima aga õnneks ei olnud linnariietega võimatu tegevus. Vaatasime soki üle ja panime nimed kirja. Aitäh aarde eest!

Nüüd me siis teame mis värvi sokid on. Aitäh!

Mingi aeg sain teada selle lahendamise kohta ja kodus ei läinudki kaua aega et rohelist tuld saada. Kohapeal oli juba abivahend valmis pandud ja ronisin ära. Aitäh!

Väga raskelt ei tulnud selle lahendus.
Täna põikasin läbi. Veidi oli vaja nuputada, kuidas kätte saada
Tänud

Piltidega ja sokkidega ma õnneks päris eilane pole :o) Seetõttu geokontolli niigi ülekoormatud punasele kaalukausile ühtki lisaks ei loopinud. Tegelikult rohelisele poolele ka mitte, vaid pärast pisukest nahistamist panin kohe koordinaadid kirja. Kuna olen Mariheni mahhineerimisel varem ühe 3.0 reitinguga Läti silla küljes turninud, siis siinset maastiku raskusastet ausalt öeldes täitsa kartsin. Õnneks täitsa tehtav veel, isegi sokid jäid terveks :o) Aitäh.

Pintsak jäi allapoole, kui sokke taga ajasin. Aitäh!

Leitud, tänan aarde eest!

Leitud, tänan!

Hmm. Selle lahendamisega oli mul nii, et kui see mõistatus oleks kana, siis minu jaoks oli muna enne seda kana. Aga enne seda kui need kanad ja munad mu peas sukkis ja sokkis ringi jooksma hakkasid, pidin ma kuid, võimalik et ka terve aasta, pealt vaatama õnnetu Wingmäni ponnistusi selle aarde lahendamisel. Aga siis tuli muna (kujundlikus mõttes) ja Wingmänil läks pirn pea kohal mõttemullis põlema.
Aitäh!

Oi-oi. Ikka ja jälle võtsin ette, julgelt üle 100 kontrolli, mitte midagi. See oli ikka paras sokk, nagu kõik need sokivärvikad. Möödus aasta. Kui nägin kõrvalt ühte aretust, siis järsku tahtsin seda aaret uuesti näha. No selge, parem ei ütle rohkem midagi. Selle ajaga sai nii mõnigi paar sokke ära kulutatud. Ühtegi sokki nullist kaasa ei võtnud. Aitäh!

Tänud peitjale

Parkisin tuttavasse parklasse ning asusin jälle sammuma. Seekord abivahendiga. Kellaaeg oli juba õhtus ning minust möödus kogu teekonnal vaid üks rattur. Abivahendiga aarde kätte saamine problemaatiline ei olnud. (740) Aitäh! EVEJ