SP ehk "Sindi pargid" seeria viib geohoolikud Tori valla keskuslinna, kus ühtedel andmetel on 23, teistel 25 ja kolmandatel 32 parki. Neist kaks, Kiriku ja ja Sõpruse park on looduskaitse all. Ametlikult laiuvad Sindi pargid kokku 47 hektaril.
Wöhrmanni pargis asub kunagise kangrute linnakese kõige ägedam tänav - Johann Christoph Wöhrmanni nimeline puiestee, mille jõepoolset serva palistavad kunagise kalevivabriku tööliste elamud. Siinses puistus pesitsevad jääkosklad, kes Pärnu jões ujumistrennis käivad.
Wöhrmannist ka. Ilma selle meheta poleks ehk tänasel kujul Sindit. 1833. aastal omandas Riia I Gildi kaupmees Johann Christoph Wöhrmann Sindi kroonumõisa päritava rendiõiguse sinna Kalevivabriku rajamiseks. Wöhrmanni eelmine kalevivabrik praeguse Poola alal Sieradzi linnas oli Poola Novembriülestõusu ajal (1830–1831) maha põlenud, misjärel ta otsustas oma vabriku Liivimaale tuua. Asukoha valikut soodustas ka Taali ja Tõstamaa mõisnik Johann Erich Staël von Holstein, kes ise tegeles lambakasvatusega ja oli selleks välja pakkunud, tema enda valduste kõrval, Tori kihelkonnas asuva soodsa asendiga Zintenhofi kroonumõisa.
Vabriku ehitamist alustati 1833 ning kalevit halati seal tootma 1834. 1840-ndatel suurenes vabriku toodangu maht, kuna kasutusele võeti mehaanilised ketrusmasinad ning täiustati vanutamist ja viimistlust. Sindi vabrik oli toona juhtivaid kalevitööstusi terves Vene impeeriumis
Pane tagasi nii, et jääks nähtamatuks.
Seotud lingid:
SP ehk "Sindi pargid" seeria viib geohoolikud Tori valla keskuslinna, kus ühtedel andmetel on 23, teistel 25 ja kolmandatel 32 parki. Neist kaks, Kiriku ja ja Sõpruse park on looduskaitse all. Ametlikult laiuvad Sindi pargid kokku 47 hektaril.
Wöhrmanni pargis asub kunagise kangrute linnakese kõige ägedam tänav - Johann Christoph Wöhrmanni nimeline puiestee, mille jõepoolset serva palistavad kunagise kalevivabriku tööliste elamud. Siinses puistus pesitsevad jääkosklad, kes Pärnu jões ujumistrennis käivad.
Wöhrmannist ka. Ilma selle meheta poleks ehk tänasel kujul Sindit. 1833. aastal omandas Riia I Gildi kaupmees Johann Christoph Wöhrmann Sindi kroonumõisa päritava rendiõiguse sinna Kalevivabriku rajamiseks. Wöhrmanni eelmine kalevivabrik praeguse Poola alal Sieradzi linnas oli Poola Novembriülestõusu ajal (1830–1831) maha põlenud, misjärel ta otsustas oma vabriku Liivimaale tuua. Asukoha valikut soodustas ka Taali ja Tõstamaa mõisnik Johann Erich Staël von Holstein, kes ise tegeles lambakasvatusega ja oli selleks välja pakkunud, tema enda valduste kõrval, Tori kihelkonnas asuva soodsa asendiga Zintenhofi kroonumõisa.
Vabriku ehitamist alustati 1833 ning kalevit halati seal tootma 1834. 1840-ndatel suurenes vabriku toodangu maht, kuna kasutusele võeti mehaanilised ketrusmasinad ning täiustati vanutamist ja viimistlust. Sindi vabrik oli toona juhtivaid kalevitööstusi terves Vene impeeriumis
Pane tagasi nii, et jääks nähtamatuks.
Seotud lingid:
Käsi sai topitud kõikjale, ka ristihambul sinna kuhu väga ei oleks tahtnud. Kahjuks jäid seekord pihku vaid ämblikuvõrgud ja sipelgad. :(
Kuu ei säranud ja aare oli topitud... No miks ometi, kui nii ahvatlev kuusk seal kõrval. Aitäh!
Siina jõudes oli juba täitsa pime ja aaret ka ei suutnud leida.
Skoorimine Sindi vahel, tegi hea tuju ja hea,et midagi olin jätnud veel leidmata! Tänan tore geokuhi oli ka peal ja oli päris julge peahooldajaga siin suures linnas patseerida! Soovitan seda alleed öösel külastada see on maagiline!
Aare on olemas, ehkki loodus oli vahepeal enda maskeraadi korraldanud.
Kontrollisin, aare omal kohal.
Ei jäänud silma. Kaotasin kõrvaklapi suurem aeg kulus selle otsimisele. Aga jah ei olud mul õnne selles kohas.
Tram sosistas, et aare on lahkunud oma pesast. Oli tõesti. Taastasin siis.
Ööbisin mõnusal Sindi paisu äärsel puhkealal. Hommikuseks virgutuseks vaatasin jällegi mõne Sindi pargi üle. Tulemus 50/50.
Sellega siin sain hakkama, korra olen tegelikult ka mitteleidnud.
Võttis ikka aega, algul leidsin vist vana koha
Läks ikka aega, aga leidsime. Aitäh!
Jalutasin mööda ja nägin juba eemalt et maskeeringut ei olnud mingisugust ja aare paistis kaugele. Uude logiraamatusse olid juba mõned sissekanded tekkinud ja karta on et viimane leidja oli kiirelt skoorides liikunud. Natuke hooldasin, jätsin kiletatud juhendi, pliiatsi, topsile GC/GP kirjad ja lahkudes tegin konteinerile korralikuma maskeeringu. Nüüd aardega kõik tip-top korras
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Uus konteiner.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kadunud, kuu aega püsiski.
Õhtune jalutuskäik Sindis. 8-st 4 ehk parke või sellenimelisi võsse sai tunduvalt rohkem nähtud kui aardeid. Praguliste puude allee, loodame siis, et ikka peidab end kuskil mitte kadunud, kuna esimene aare siis põhjalik ei olnud.
Kuna aardeobjekt on maha võetud, ja aare koos sellega kadunud, panin uue aarde veidi eemale uude peidukasse: koordinaadid muudetud (58.40608 24.65134).
Tõesti väga äge tänav. Omaaegset arhitektuuri ja tema eripärasid on alati põnev uudistada. Aitäh siia juhatamast!
Mõnus leid hämaras.Aitäh peitjale!
Tänud aarde eest!
Koduteel väike kõrvalepõige. Tänud
Pimedas sai tegutsetud! Pimedas on ilus vaadata valgustatud osa. Kujutan ette, et talvel oleks eriti ilus. Tänase päeva lõpetasime selle aardega. Suundusime poodi ja hakkasime mahutusega ühendust võtma (Pärnus). Omanik katkestas kõne, midagi ütlemata ja saatis sms: Täna ei saa majutust. Rohkem kontakti ei saanud. Õnneks saime kiiresti uue ööbimiskoha. Esimene kord aastate jooksul, kui midagi sellist juhtunud. Seiklus mis jääb meelde.
Leitud ja tänud
Aitäh aarde eest!
Leitud. Aitäh!
Tänan peitmast.
Leitud
Vaatasin mitmetesse peidukatesse, enne kui õige ette jäi. Väga kena allee. Aitäh siia juhatamast.
Väga kihvt koht! Sel päeval nähtutest vast kõige sümpaatsemgi. Pistsin sõrmed sinna ja tänna ning ühest kohast jäi miskit ka näppu. Aitäh peitjale!
Variante oli siin palju, lõpuks tuli ühest neist ka topsik välja. Aitäh peitjale.