SPA 8: Konnatüdruk
Kirjeldus
SPA (Sakala PuhkeAla) seeria tutvustab teile Saarjõe õpperada. Rada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Õpperada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügav ja 40-50 m lai.
Konnatüdruk
Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster.
Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23…2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult.
Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid).
Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 °C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel. Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3…5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500…700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad.
Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11…12 cm sügavusse vette 670…4000 muna, mis kleepuvad 15…30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5…16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada …45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70…150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26…33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana.
Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all.
SPA (Sakala PuhkeAla) seeria tutvustab teile Saarjõe õpperada. Rada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Õpperada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügav ja 40-50 m lai.
Konnatüdruk
Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster.
Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23…2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult.
Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid).
Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 °C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel. Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3…5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500…700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad.
Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11…12 cm sügavusse vette 670…4000 muna, mis kleepuvad 15…30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5…16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada …45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70…150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26…33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana.
Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Tänasel matkapäeval tuli kokku 40 aardega ring meil koos lõunapausiga 4h37min ja 13km. Ilm oli lõpuks kevadiselt soe ja mõned märjemad kohad olid ka ilusti lebavate nottide abil ületatavad. Tore oli, et rajal olevad aarded olid eriilmelised, vahvate teostustega, mõned tuttavad varasematest leidudest. Enamus leidudest tulid pigem kiiresti. Rajal ühtegi teist hingelist ei kohanud, ainult liblikad, konnad ja muud mutukad, aga eks oli tegemist ka suvalise kolmapäevaga suhteliselt suvalises kohas ;)
Suured tänud kõikidele peitjatele nähtud vaeva eest!
SPA rada on avaldamisest plaanis olnud aga senimaani pole aega klappima saanud, et lumes ei peaks sumpama ja
tiivulisi peletama. Täna kasutasime mõnusa varakevadise ilma, et 12 km ja 6,5 tundi Saarjõe ümber tiirutada.
Hoolimata kartustest, et mobiili ja satilevi jukerdab, siis GPS oli üsna täpne
(uuemad mobiilid kasutavad korraga mitmeid GPS-süsteeme) ja 5G hoidis probleemideta maa-ameti kaardi ekraanil
Tänud kõigile peitjatele ägedate ideede eest!
- Loomatüdrukud ka ÄMM-a rajalt tuntud headuses
SPA rada oli mul ammu plaanis, aga kuidagi ei ole mitme aasta jooksul leidnud head aega selleks. Oskamata hoomata aega, mis sellele rajale levipuuduse tõttu kuluda võiks, läksime ikkagi proovima. Kokku kulus natuke vähem kui 7 tundi, 13km. Levipuudus otseselt mureks ei olnudki, offline list oli olemas; pigem jäi silma, et aarete nullpunktid on u 10 m nihkes ja isegi rada, mis kaardil märgitud, on tegelikult lappes. Ei tea, kas langenud puude tõttu on aja jooksul uued teerajad tekkinud või mängisid väiksed vene poisid leviga. Raja viimane tüdruk ka nüüd leitud ja nimi kirjas. Aitäh peitjale!
Aitäh peitjale!
Suht kiire leid. Tänud.
Merle oli siin täpselt aasta tagasi uue logiraamatu lisanud ja ruumi veel küllaga. Mul ei jäänudki muud üle kui pliiats teritada ja asi kokku tagasi pakkida. Merlele veelkord tänud hoolduse eest ;)
Tänud aarde eest!
Tänud
Jälgede järgi oli lihtne minna. Tänud peitjale!
Kõik selle raja tüdruku aarded olid nii nunnud! Peale esimest oli juba lihtne ka teised leida.
Leitud, kõik ok. Väga lahedad tüdrukuaarded.
Infoks neile, kes plaanivad kogu raja aarded üles otsida. Meil kulus selleks kokku 4h 45 min. Oli tore, aga võtab pisut aega :)
Selle aardeni liikudes leidsime sellise kukeseene koha, et mine metsa! Kui paar nädalat tagasi Kurtna mr-i läbimise ühe korraga keerasid need seened tuksi, siis siin ähvardas sama lugu. Egas midagi tuleb ju seened ära korjata. Vaatame mis raja läbimisest saab.
Tänud!
Leidsimegi tõelise konna. Küll aga mitte üldse kraavi äärest, kust tundus loogiline olevat. Oli hoopis teise kohta hüpanud. Aitäh aitäh siia juhatamast!!
Logiraamat oli tagakaaneni täis, panin uue raamatu. Omanik saab vana raamatu minu käest.
Leitud
Sumpasime siia tüdrukut ka otsima. Tüdruku leidsime ning panime nime kirja. Pärast seda sumpsime edasi pimedas metsas järgmise aarde suunas. Täname peitjat!
Siin hakkab logiraamat kohe-kohe täis saama. 4-5 kohta on veel. Leitud. Aitäh!
Tänud peitjale!
Loomasarja aarded on tõesti armsalt lahendatud. Aitäh peitjale!
Lõbus lahendus, aitäh!
Tere jälle. Tänud peitjale.
Leitud
Käisime konnatüdrukul külas.
Konnake tervitatud.
Tänan peitmast.
Leitud, tänan!
Leitud, tänan!
Leitud
Kuuskesid jagus, aga õige leidsin suhteliselt kiiresti. Konnatüdrukuga tutvus tehtud ja logitud. Tore aare. Aitäh peitjale!
Tea, kas ma rohukonna ise ära tunneks. Samas üldine välimus on mul teada, keegi on vist teda ka kunagi näpuga näidanud mulle. Samas kõre ehk juttselgkärnkonna kõige suuremat kontserti Eestis olen ma laivis peale sattunud Veskijärvel Läänemaal. Seal laulis mõõtmiste järgi mingi 120 isendit vist, oli ikka kõrvulukustav pulmamüra küll. Ja pimedas oli neid lampidega hea leida.
Eks konnad käivad koos karjatamisega väga hästi, kuid metsakarjatamine ja rannaniitude karjatamine on väga õhukeseks kulunud, sestap konnadel kehv ongi suure rohu sees. Aga loodame, et see on sinusoidi madalseis praegu.
Aitäh aarde eest, pidi pussnoa välja võtma, et rahulikult konnatüdruk ära poolitada. Ära ei söönud praegu, traageldasime pärast kenasti kokku.
Selle päeva leidudest ilmselt kõige rohkem mööda oleva koordinaadiga aare. Kokkuvõttes oli vist veidi üle 10 meetri nullist. Aga see siis logimist ei takistanud. Kui nullis midagi ei leidu, siis tuleb ju otsimisala laiendada.
