Suuremõisa näsi

Saksad sõitsid saaniga ühest aardest teiseni. Tundus, et konteineri katus on sündmuskohalt lahkunud, mis raskendas olulliselt avamist, aga kaasasolnud tööriistadega õnnestus siiski asi lahti meelitada

tänan!

Kahepäevane rattamatk Vormsil. Muu huvitava kõrval leidsime enamuse saare aaretest, ainult kolm kahtlast kus mitteleiulogid ees jätsime otsimata. Aitäh!

Päeva teine tore jalutuskäik tehtud. Rada viis nulli. Auto jätsime teede ristumiskohta, lähemale ei hakanud trügima

Tänud aarde eest!

Pasilaiul tekkis küll korraks väike mõttepaus, aga plaan jäi siiski jõusse - võtsime suuna siia. Telo näitas linnulennult ~3,8 km. Pilvises ja hallis oli sihtkoht häguselt tuvastatav, nii panime suuna järgmise laiukesele ning hakkasime lihtsalt astuma. Reipal sammul ja lõbusalt jutustades vähenes vahemaa, Hundu vaatas lootusrikkalt lähenevat väikest maalappi ning otsustasime selle üle vaadata, no kindlasti mahub siia ju mõni totsik peitu :D.

Vaene kutsu sai ka vahepeal samasuguse kahtlase kogemuse nagu meil õnnestus enne Pasilaidu saada, õnneks tark koer lippas peale peatumist tagasi kuivale pinnale, maha jäi siiski pragunenud jääkiht ja märjad augud. Seda enam tegi nüüd taas meie sihtkohani jõudes maapinna nägemine Hundu rõõmsaks. Logimise hetkel viskas rahulolevalt kõhuli ning tema pilk oli konteineriga toimetavat vaadates väga selgelt ilmekas: küll te, inimesed, olete ikka imelikud ;).

Kuni teised kordamööda salaja kadaka taga kommi söömas käisid, lõbutsesime Hunduga kõvas lumehanges ja oligi aeg taas mööda merd astuma hakata. Nüüd oli vahepeal tekkinud pinnatuisk küljelt ning tahtis vägisi pähesikutatud kapuutsi vahelt näpistada. ~2,8 km reipal sammul läks ruttu ja jäämatk sai selleks korraks tehtud, kokku ~13,5 km.

Tore seltskond (eelkõige Hundu muidugi;)) ja soodsad tingimused - oli väga vahva talvematk Rumpo kandis :D

Aitäh peitjale ja kaaslastele.

Matkama see aare meid meelitas tõesti. Ainult et auto jätsime Rumposse ja tulime suure kaarega, viimase osa lõunast mööda jääd. Mulle meeldis vähe otsem tulek, teised uurisid, kas vahepeale ka uut aaret peita saab. Vastu võtsid meid vetruvad adruvallid. Õnneks seal all vett ei peitunud. Aare leidus kiiresti. Logimisega läks rohkem aega, aga kokkuvõttes võttis see ring kõvasti vähem aega, kui ma arvanud olin. Nüüd jäi veel 2, midagi kilomeetrit parklasse. Aitäh!

Tulime Suuremõisa valdustesse üle jää Pasilaiult kerges lumesajus. Poolel teel oli mõnda aega vaevu aimatav Suuremõisa metsamassiiv, Rumpo kriips kumas kenasti üle jäävälja. Leituga läks omajagu aega, et külmaga paisunut lahti saada. Tänud peitjale.

Aitäh! Vahva vigur oli. Muidu poleks siia sattunudki, aga tasus ilusa ümbruse pärast ikka tulla.

Tänud

Vahetasin lõpus katkise minigripi välja. Kõik muu oli heas korras.

"Näsi" on mulle senitundmata väljend. Kas tegemist lühendiga "näsiniinest" või tähenduses "kariloomade poolt näsitud maa" või hoopis mingi vormiga rootsikeelsest sõnast "näsa" ("nina")? Pigem viimane neist siis? Peaasi, et mitte näsiniine näsimine :o| Igatahes murunäsijaid endid polnud täna näha, aga nende näsimise jälgi võis mere poole liikudes juba märgata küll. Jalutuskäik meeldis, vaade lõpus samuti. Konteiner pisut jonnis vastu, vähekese sättimise peale siiski avanes kahjustusteta. Sisuga oli kõik parimas korras. Aitäh!

Eelmisel õhtul läksin rind kummis üksinda suksude territooriumile ja ajasin nendega juttu. Seepeale hakkasid suksud kiiresti mu poole jooksma, nii et tegin grimassi, viskasin end külili ja rullisin end elektrikarjuse (jah, vool oli sees, kontrollisin järele) alt läbi nõgestesse. Suksud tegid höhöö, näitasid keelt ja irvitasid.

Vahtisin öö läbi youtube'ist videoid ,,How to negotiate with cows" ja sain mitu head soovitust. Järgmisel päeval võtsin esmalt Kaupo söödaks kaasa ja Kaupo võttis söödaks leivakoti kaasa, mida suksudele visata. Selgus, et suksukesed olid aga jupp-jupp maad eemal ja ei viitsinud enam isegi keelt näidata. Logisin aarde ja sai see näsi ka läbi näritud.

Leitud. Tänan!

Meie õnneks saime siin rahulikult matkata ja veistega ei kohtunud. Aitäh kohta tutvustamast!

Leitud

Auto jätsime viimasele ristmikule ja sealt juba matkasime edasi. Teel olid mõned suured lombid, kuid tee kõrvalt pääses kuiva jalaga läbi. Karjamaa oli õnneks kuiv, kuid näha oli, et märjemal aastaajal seal päris vesised olud. Umbes poolel teel poolsaare tipu poole kohtusime veisekarjaga. Uudishimulikult tulid nad meid vaatama, esialgu õnneks üsna aupaklikult. Mõnda aega liikusid paralleelselt meiega kaasa ja jäid siis puude vahale meile järgi vaatama. Meie jalutasime rahulikult edasi ja kui olime nulli jõudnud, siis muidugi märkasime ka aaret. Väga mõnus teostus ja aardega kõik parimas korras. Tagasiteel oli veisekari taas positsioonil ja nüüd olid nad vist jõudnud natuke strateegiat arutada, sest võtsid koha sisse keset teerada ja ei mõelnudkui eest ära liikuda. Vahtisime nende hiiglaslike loomadega natuke tõtt ja ühel hetkel siiski nad spurtisid eemale. Meie saime teekonda jätkata, kuid veised liikusid meiega koos kuni karjaaiani. Päris huvitav kogemus oli.

Aitäh vahva aarde ja meeldejääva matka eest!

Ratas jäi karjuse juurde, sest edasi oleks see üsna piinarikas olnud. Poolsaare tipus oli mitu paati kalureid. Aitäh!

Autoga päris recommended parkingusse ei jõudnud aga ega palju puudu ka ei jäänud. Jalutuskäik möödus sujuvalt, said hakkama nii need, kel jalas kummikud kui tossusõbrad. Laur riputas jope oksa külge ja käis ruttu ära. Aitäh! EVEJ

Täna on nii mõnus ilm. Vaikne, päike ja täielik rahu. Lausa teraapiline. Koht on imeilus. Aare väga heas korras. Aitäh!

Vihma hakkas tibutama, mille peale lõin oma punase vihmavarju lahti ja jalutasin nigu seeneke kohale. Logimist vaatas eemalt üks kivistunud olekuga lehmake ja ei pilgutanud silmagi oma uhkes üksinduses, kuigi üritasime tähelepanu püüda. Tänan peitmast.

Trügisime masinaga teede hargnemispaika ja ma panin sealt jalgsi ajama. Täitsa mõnus kulgemine, idülliline maastik ja kena teostusega lõpp. Tänud aarde eest!

Parme oli täna ka, aga õnneks vähe. Aardeni viiv matk oli väga mõnus. Tänan juhatamast!

Lahe hipide seltskond liikus peale mind siia telefon käes justkui navigeerides ja ma olin üsna kindel, et nad suundusid logima, kuid veebis pole sellest jälgegi. Ilmselt olin eksiteel. Tore leid. Ise sõitsin nii lähedale, kui võimalik. Rattaga ikka. Aitüma!

Rohke vihmasadu ei võimaldanud soovitatud parkimiskohta eesmärgipäraselt kasutada ja mutta kinnijäämise vältimiseks jätsin auto kaugemale ristmikule. Jautuskäigul polnud viga, aga loomad tulid kambakesi ja müdinal mind uudistama, pidin neid ikka tõsiselt veenma, et nad mind rahule jätaks ja lõpetaks mul tee blokeerimise.

Aare korras, tuul oli vali, kuid logimist ei seganud.

Logitud ja korras. Ulme miiniväli

Tänase päeva teine matk. Madalapõhjalise autoga hetkel kahjuks parklani välja ei vedanud aga seda toredam oli mööda öisest külmetamisest sulavat metsaalust matkata. Mereäärde jõudes tundus korraks, et matkasaapaga kuivajalaga aardeni ei pääsegi aga õnneks leidus ikka paar kuivemat mätast mida pidi suurtest lompidest mööda andis laveerida. Aarde juures tervitas meid korralik tuul, mis muutis logimise tiba ekstreemseks aga õnneks ei miskit ületamatut. Nimed kirja ja autopoole tagasi, kus ootasid juba kodust kaasa haaratud wrapid ja kosutav soe kohv :) Suurimad tänud mõnusat matkaelamust pakkumast :)

3514 Found it: 03.Nov.2019 11:10 Suuremõisa näsi. /Sõitsime soovitatud parkimiskohani ja tänasime taevast, et on sügis ja peaaegu talv. Keegi vast ei taha sealt meist mööduda kui me matkame lodu peal plirts-plärts. Auto jäi kõvale pinnasele keset hiiglaslike lompide keskele. Soovitaks praegu auto siiski ristmik varem ära parkida, et ei peaks 2-300m tagurdama. Lähenemine niisiis oli väga märg. Loomad meid ei seganud enam. Jalad olid pooltel märjad. Tuju hea ja ülev. Aare kuiv ja korras. Täname!

Enne praamile minekut jäi parasjagu aega, et geotuuri lõpetuseks veel karjamaal üks jalutuskäik teha. Neljajalgsed magasid õnneks kaugemal, mitte aarde all. Logi kirjas, tänud!

Leitud