Tõrvanina

Leitud ja logitud !

Inimene kohe peab endale kõik keeruliseks tegema. Üritasin eelmisel aastal kahest kohast ja ka nüüd alguses kahest kohast, kust oleks nagu pidanud ligi saama. Loodus on aga muutnud niiskemal ajal kõik ojakesed suurteks kraavideks, millest kuidagi üle ei saa. Kõikjalt jäi nii 200 meetrit puudu. Lõpuks ikkagi mõnus jalutuskäik algusega lõkkeasemest ja kõik sujus hästi. Saab ka hetkel plätudega minna lausa. Tänud peitjale!

Hiiumaa on midagi erilist. Kord aastas katsume jõuda siia matkama. Vahet ei ole, mis raja võtad, ikka on ilus ja rahulik. Meie tänane jalutuskäik Tõrvaninas oli järjekordne kinnitus, et siia tasub tulla...võiks tihemini. Nagu ikka matkadel ja aarete otsimisel on kaasas neljajalgsed assistendid. Enne aaret lendas üle suur merikotkas, aardesse jätsime merikotka poja, kes hetkel meenutab rohkem inetut pardipoega. Äkki läheb ajaga ilusamaks :)

Siia matkasime, aitäh peitjatele meie mängu esimese ja vanima Tõrva- aarde eest :). Logi pikemaks ei venitagi, pildid ütlevad ise rohkem kui 1000 sõna :)

Meie Hiiumaa matkatee jalgsimatka projekti esimene rajalõik Autobaasi lõkkekohast Tõrvanina lõkkekohani. Täitsa huvitav rada oli- vahelduv metsamaastik ja ilus mereäär, õppisime päris mitu uut taimeliiki, külastasime vaatetorni ja läbisime ka paar natuke märjemat rajalõiku. Aare oli ilusti omal kohal ootamas, varsti tal ju tulemas juba 17. sünnipäev. Aitäh aarde eest!

Hommikul andsin noortele valida, et kas teeme täna ühe pikema ja tsiviliseeritud matka või lühema ja metsikuma (Kõvera metsa). Minu üllatuseks valiti pikem ja tsiviliseeritum ja nii me siia Tõrvanina otsima sattusime.

Igavesti toredal hetkel sattusime. Kraavis/ojas õitses kullekupp, meri ja taevas andsid kokku täiesti suvise pildi, meres ujus 5 luike, päikeselaikudes laperdas erinevas suuruses ja värvis liblikaid. Tõeline palsam hingele see jalutuskäik sai.

Rajal olev vaatetorn oli päris vägev, mitmekorruseline maja katuseterrassiga. Seesmised ruumid olid küll üsna nukrailmelised, märjad ja porised, aga penthouse ülivinge. Aarde leidmine läks libedalt.

Aardekarp oli seest väga märg, logiraamat õnneks ainult veidi niiske. Kuivatasin päikese käes ja natuke ka varrukaservaga karbi seest ära, tuulutasin logiraamatut, võtsin prügi ja roostes pastakad kaasa, teritasin pliiatsi nii hästi ära kui sai ja jätsin oma pastaka karpi. Vast võiks olla valmis suvele vastu minema :)

Aitäh peitmast ja siia juhatamast!

Mõnu vaikne matkarada. Aarde juures sadu valvureid, aga me kavaldasime nad üle;) Aitäh!

Leitud, tänud!

Leitud, tänud!

Üks aare päevas pidavat arstid kõik eemale peletama. Tänaseks siis selline üks, kuna tal ligiduses midagi muud polnud, siis tõepoolest selline üksik kiiresse päeva jäigi. Tänud peitjale aarde eest

Startisime ka meie Tõrvanina RMK platsilt. Rada lihtsalt läbitav, oli vaid jalutamise vaev. Peitjale tänud!

Jäime öömajale Tõrvanina RMK platsile ja võtsime sealt ette õhtuse jalgsimatka mööda matkateed. Lahe linnuvaatlustorn oli teel. Found it: 21.Jun.2024 21:59 Tõrvanina. Suur. Veel kuiv. Karbi kõrvad hakkavad väsima. T3 .... Info omanikule edastatud. Nüüd tagasi ja tuttu.

Ööbisin naabruses asuvas RMK telkimiskohas, lõin veidi enne päikesetõusu silmad lahti ja tegin tervistava hommikuse jalutuskäigu aardeni ja tagasi. Teel nautisin päikesetõusu, ilusaid vaateid ja rahulikku ning vaikset metsaalust. Tõeline kvaliteetaeg, aitäh!

Tõrvanina poolt tulles oli igati viisakas rada infotahvlite, sillakese ja linnuvaatlus torniga. Tõsi, pisut pika võitu, eriti peale kõverat metsa.

Tänan peitmast.

Vahva matk ja ilusad vaated linnuvaatetornist. Tegin kiire geohaagi ja leid oleks kiiremgi olnud aga raskusaste pani üle mõtlema ;). Aitäh peitjale!

Tänud, oli tore matk ja leid!

Raja algus oli paljutõotav - kuiv ja mõnus astumine, veidi aja pärast läks aina märjemaks kuni jõudsime meiegi ojani, millest viis sild üle vaid kaardil, aga mitte looduses. Tuli siis leida veidigi kitsam koht, kust kannataks läbi minna ehk üle hüpata. Üks jalg mudas, see siiski õnnestus. Edasi oli kõik jälle ilus. Aare logitud, tuli ju ka samast tagasi üle tulla, aga vähemalt ei olnud peale seda enam vaja eriti kuivemaid kohti otsida - kõik sobis. Teiselt poolt aarde juurde minek oleks olnud võibolla parem mõte, aga mis seal enam... Aitäh peitjale!

Uurisime kaarti üht- ja teistpidi, et ehk saab natuke väiksema jalavaevaga. Leidsimegi tee mis viis umbes kilomeetri peale. Kaardil ka sobivas kohas purre, niiet hakka aga astuma. Jõudsime vanale matkarajale ja kõik oli ok kuni hetkeni kui jõudsime kohani kus peaks olema purre. Purdest oli ainult hall mälestus järgi ja oja oli pehme, porine ja liiga sügav, et sealt läbi minekut katsetada. Eks siis peab teine kord parema raja valima.

Leitud, logitud, tänan!

Hiiumaa pikim teekond. Lihtsalt leitav.
Teel siia sai mööda tuldud objektist, mida ehitati. Loodaks, et teevad midagi ilusat.
Tänud

Leitud,logitud,tänan

Hea drive-in aare

Leitud. Aitäh!

Leitud koos Nilsiga. Tänan!

Leitud

Kui kõik eelkäijate soovitused olid kuulda võetud, oli peidukohani jõudmine 'walk in the woods'. Meeldiv metsaalune ja kaunis rand jalutuskäigu alguses - juunikuu türkiissinise merega oleks seda piltide pealt võinud Bali pähe võtta (kui männid palmipuudeks mõelda).

Paraku toda Kärdla-Tõrvanina matkarada enam sellisel kujul ei eksisteeri. Tõrvanina poolt tulles on aardeni jõudmine lihtne, küll aga Kärdlast tulles, kus vanal heal ajal oli laudtee, on nüüd üks suur mudamülgas. Sain päris palju akrobaatikat rakendada, et enam-vähem kuiva jalaga pääseda. Üle jõe minev sild on samuti mäda ja sinna on natuke keerulisem peale saada. Samuti on säärase suure tuulega mööda vana rada päris kõhe ja küllap ka ohtlik tulla, sest peenikesed männid kõiguvad ja praksuvad seal päris hoolega. Endal oli küll väike hirm, et kohe midagi ette murdub, sest ümbrus oli langenud puid täis.

Igastahes kohale ma jõudsin ja aare oli õnneks lihtsasti leitav. Tagasi ma enam seda teedpidi ei läinud ja kes vähegi toda aaret jahtima läheb, siis soovitan soojalt Tõrvanina poolt tulla või kuivemat ilma oodata.

See siin oli aastalõpu tuuri kõige pikem matk. Kokku tuli vist umbes 6-7 km. Oli väga mõnus astumine. Geokoer sai tutvust teha ühe kohaliku Mukiga ja meie saime kõik üheskoos testida oma purde ületamise oskusi, mis üllatavalt olid väga head. Saime kõik kuiva jalaga üle veetõkke ja kogu ületamisprotsess jättis endast minu sisse tunde, et kui sedasi saab kuiva jalaga aasta viimasel päeval s*tast olukorrast välja tuldud, siis ehk saadab samalaadne õnn meid ka järgmisel aastal :) Lõpus oli aarde kõrvale end teed jooma sättinud üks matkaja aga meie katsusime teda mitte segada ja tema meid - panime nimed vargsi kirja ja alustasime teed tagasi autosse :) Suurimad tänud sellist mõnusat matka pakkumast.

Aardenimi loob kujutluspildi musta ninaga tegelaskujust, kes reaalsuses ei haaku absoluutselt leidmiseks tegelikult ette võetava teekonnaga :o) Kusjuures kaardi pealt paistab loogilisi lähenemisviise kaks või kolm, kuid vähemalt praegu on arvatavasti mõistlik läheneda kirjelduses nimetatud parkla poolt (vaata pilti). Ei oska kommenteerida, kui hästi on matkarada läbitav teistest suundadest, kuid võin kinnitada, et RMK Tõrvanina telkimisalalt nulli kulgeb kuiv metsarada, kus pole renoveerida mitte kõige vähematki. Eeldan, et tormimurd ja "Varese metsaparandusobjekt" kehtib pigem lõunapoolse lõigu kohta, mis üle jõe peaks viima. Ise jõudsin õhtuhämaruses napilt aarde leida ning kaugemale ei astunud, seega ei tea täpsemalt ütelda. Aga aitäh, väga mõnus rada siin.

Nullis pingutasin vihje tõlgendamisega kõvasti üle. Maastik 4 saavutatud, sügasin kukalt, pühkisin käsivartelt sipelgad maha, lõpetasin pulli ja panin nime kirja :o) Mereäärses roostikus juba ammu irvitati minu üle: "Kää-kää-kää-kää!" Kui parklast teed alustades käis seal lihtsalt kerge baila-baila, siis tagasi jõudes oli juba täielik baila-baila-baila-me. Sõitsin 120 meetrit eemale järgmisse taskusse ja lasksin Hiiumaa ööl rahulikult laubale laskuda.

Aitäh!