Tundmatu
Kirjeldus
Ühel ilusal kevadpäeval sattusin venna sünnipäeval külalistega geopeitusest rääkima ning venna kauaaegne sõber ja koolivend teatas, et temagi on ühe geopeituse aarde leidnud. Ohoo, põnev, kuskohas siis? Ah tead, kusagil seal metsas, jalutasin mööda mingit sihti ja siis kusagil kraavide juures seal puu küljes oli ja seletas mingi väga ähmase ja laialivalguva ala, kus see aare olnud. Veel põnevam, seakandis ju pole ühtegi aaret metsas, et kuidas siis nii kindel saad olla, et see aare on? No oli ju, logiraamat ja pastakad ja münte ja igasugust nodi sees. Ning sinna see jutt jäi. Ükspäev, kui aega üle jäi, siis vedasin grolli metsa jalutama, mis ta seal diivanil ikka aeleb, kui väljas kevad ja ilus ilm. Ning ega geopeitur niisama jaluta - kui avaldatud aardeid nina all ei ole, siis tuleb vaadata, äkki leiab mõne avaldamata. Mõned tunnid hiljem oli karp näpus, vangutasin pead ja mõtlesin, et paras kaasa võtta, mis ta siin metsas ikka niisama puu küljes ripub. Samas jällegi, keegi on selle sinna teinud, vaeva näinud ja siis millegipärast ei ole avaldamiseni jõudnud. Sisaldas selleks hetkeks loetamatuks muutunud logiraamatut, komplekti kunagisi tutikaid patareisid pakendis, pastakaid, markerit, teibirulli, veel mingeid vidinaid ja peotäis kroonimünte. Müntidel kõige värskem daatum 2006, mille järgi paigutakski aarde peitmisperioodi 2006-2007 aasta kanti.
Aare tundmatu, peitja tundmatu, esmaleidjad ka tundmatud, aga kümme aastat on ta seal püsinud. Peale pisukest järelemõtlemist ei suutnud mina teda üle õla prügikasti saata, tegin pisikese korrastuskuuri, tõin maapinnale lähemale ja uue karbi ümber.
Koht ise minu arvates suht mõttetu rapik, mis on samas selle perioodi aaretele iseloomulik.
Kui keegi tunneb enda paigaldatud karbi ära, siis oled teretulnud adopteerima, seniks on omanikuta hulgus. Proovin jõudumööda ise oma leidlast niikaua korras hoida.
Miki.
28 mai 2017 tõi selguse Kallo ning tundmatu ei olegi enam tundmatu:
Aarde peitjad olid Indrek ja Indrek ning seda 01.11.2006.a. Aarde nimi oli/on KP 3 - Gaasitrass I. Raskusaste on 3 ning: asub kahe kraavi vahel väikeses eraldi puude grupis kilekott kinnitatud makaivari teibiga ümber puu. Ületada tuleb vett täis kraav.
Tegemist on 4x4 rahva ehk siis maasturiinimeste 4x4 GPS Challenge nimelise aareteseeria ühe aardega.
Idee sarnane geopeitusega, aga punktid on siis lihtsalt sellistes asukohtades, mida on huvitav külastada maasturiga. Tavaliselt pehmed, vee all, raskesti ligipääsetavad kohad, et ikka oleks challenget.
Seotud lingid:
Ühel ilusal kevadpäeval sattusin venna sünnipäeval külalistega geopeitusest rääkima ning venna kauaaegne sõber ja koolivend teatas, et temagi on ühe geopeituse aarde leidnud. Ohoo, põnev, kuskohas siis? Ah tead, kusagil seal metsas, jalutasin mööda mingit sihti ja siis kusagil kraavide juures seal puu küljes oli ja seletas mingi väga ähmase ja laialivalguva ala, kus see aare olnud. Veel põnevam, seakandis ju pole ühtegi aaret metsas, et kuidas siis nii kindel saad olla, et see aare on? No oli ju, logiraamat ja pastakad ja münte ja igasugust nodi sees. Ning sinna see jutt jäi. Ükspäev, kui aega üle jäi, siis vedasin grolli metsa jalutama, mis ta seal diivanil ikka aeleb, kui väljas kevad ja ilus ilm. Ning ega geopeitur niisama jaluta - kui avaldatud aardeid nina all ei ole, siis tuleb vaadata, äkki leiab mõne avaldamata. Mõned tunnid hiljem oli karp näpus, vangutasin pead ja mõtlesin, et paras kaasa võtta, mis ta siin metsas ikka niisama puu küljes ripub. Samas jällegi, keegi on selle sinna teinud, vaeva näinud ja siis millegipärast ei ole avaldamiseni jõudnud. Sisaldas selleks hetkeks loetamatuks muutunud logiraamatut, komplekti kunagisi tutikaid patareisid pakendis, pastakaid, markerit, teibirulli, veel mingeid vidinaid ja peotäis kroonimünte. Müntidel kõige värskem daatum 2006, mille järgi paigutakski aarde peitmisperioodi 2006-2007 aasta kanti.
Aare tundmatu, peitja tundmatu, esmaleidjad ka tundmatud, aga kümme aastat on ta seal püsinud. Peale pisukest järelemõtlemist ei suutnud mina teda üle õla prügikasti saata, tegin pisikese korrastuskuuri, tõin maapinnale lähemale ja uue karbi ümber.
Koht ise minu arvates suht mõttetu rapik, mis on samas selle perioodi aaretele iseloomulik.
Kui keegi tunneb enda paigaldatud karbi ära, siis oled teretulnud adopteerima, seniks on omanikuta hulgus. Proovin jõudumööda ise oma leidlast niikaua korras hoida.
Miki.
28 mai 2017 tõi selguse Kallo ning tundmatu ei olegi enam tundmatu:
Aarde peitjad olid Indrek ja Indrek ning seda 01.11.2006.a. Aarde nimi oli/on KP 3 - Gaasitrass I. Raskusaste on 3 ning: asub kahe kraavi vahel väikeses eraldi puude grupis kilekott kinnitatud makaivari teibiga ümber puu. Ületada tuleb vett täis kraav.
Tegemist on 4x4 rahva ehk siis maasturiinimeste 4x4 GPS Challenge nimelise aareteseeria ühe aardega.
Idee sarnane geopeitusega, aga punktid on siis lihtsalt sellistes asukohtades, mida on huvitav külastada maasturiga. Tavaliselt pehmed, vee all, raskesti ligipääsetavad kohad, et ikka oleks challenget.
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
leidsime
Läbi metsa on isegi lihtsam, kuigi kaks kraavi tuleb ikkagi ületada. Metsas on lihtsam leida "silda".
Sai üht vanakoolikat otsimas käidud, teisel katsel. Sügisel oli veidi vesine matkasaapa jaoks. Täna tassisin kummikuid niisama kaasa. Hetkel harvester tööd teinud, aarde paik ohus ei paista. Külmaga hea mugav ligineda :)
Aitäh!
Kummikutega saab asi täitsa tehtud. Aitäh peitjale!
Sääsepesa
Oma pika elukogemuse jooksul olen sarnast vaatepilti varemgi näinud ning tean kindlalt, et seal on kellelgi maha pudenenud Nestle'i hommikusöök nimega Cocoa Puffs. Kassidele see sugugi ei maitse, mis selgitab nende kohkunud pilku eelmise logi pildil. Mis loom? Kass muidugi, kaks koguni!
tuli vaeva näha! ent väga naudin selliseid aardeid, mille nimel vaja võpsikus möllata ja üle kraavide ronida, nii et suur aitäh:)
Väga põneva looga aare! Ja tee aardenigi oli põnev. Logisid me lugenud polnud, nii et hakkasime aga tatsama. Saime paar sammu teha, kui meie ees laius kohalik tundmatu ookean. Otsustasime, et üks katsetab ühelt poolt kallast ja teine teiselt poolt. Minu valitud vasakpoolne kallas viis kraavini, kust enam-vähem üle sai ja siis järgmise kraavini, kust enam niisama kergesti üle ei saanud. Mõnikümmend meetrit eemal paistis siiski üks moodustis, mis universumis X kvalifitseeruks purdeks. Koperdasin sealt kuiva jalaga üle ja pääsesin logima. Abiks ikka. Aitäh, aare heas korras!
IKEA külastuse järel mõtlesin, et vaatan, mis läheduses on. Ah 200m teest? No vaatame. Parklast läks aarde poole päris kena lai metsatee, astusin seda mööda aga rahulikult ja lugesin ise aarde kirjeldust. Samal ajal muutus metsatee vaikselt kraaviks nagu ka aarde kirjelduses öeldud oli :) No aga ega enam tagasi ju ka ei lähe? Õnneks oli pori selline ... koostööaldis. Sai küll mööda seda astuda. Ja võpsikus väga kaua topsi leidmiseks ei kulunud. Otsingute käigus oleks peaaegu südamerabanduse saanud, kui ehmatasin 2 lindu puu otsast lendu. Ei tea muidugi kumb osapooltest rohkem ehmus.
Aitäh aarde eest!
Täna oli siin täitsa ok rada. Jalgealune kohati ragises veidi, aga siiski kandis ilusti.
Tänud peitjale!
See aare oli pikalt ootel olnud, sest ei tihanud väga siia metsa ronida. Nüüd otsustasime üle kaeda. Metsa all hakkasid peagi jäljed paistma ja tundus, et olid eelmiste logijate omad. Igatahes aardeni need viisidki. Täitsa tore lahendus ning saime kuiva jalaga käidud. Talvel täitsa hea minna.
Siin oli tükk tegemist, et kuhu auto jätta selle suure lumega, sest välja toodud parkimiskoht oli suure hange all :D Õnneks liiklust väga polnud ja saime enam-vähem-suht-koht tee äärde masina jätta. Õnneks aardeleid oli selle võrra lihtsam, kuigi maastik siin suvisel ajal vist väga vesine. Aitäh!
Pühapäev on matkapäev. Tegime lastega tiiru metsas ja logisime aarde. Aitäh!
Veidi mudane ja märg, kuid aare siiski logitud.
Tänud aarde eest.
Kuna Mail oli see aare ammu logitud ja ainult minult oli täna tavakat vaja, siis tulime kolmekesi siia ja tegime Freddiga väikse jalutuse. Muidugi leidis Freddi üles koha, kus vesi ja see vesi oli tal mõnusalt kõhuni ning ta hüppas sinna sisse. Tegelikkuses oli see mudamülgas, kus Freddi mõnuga ringi jooksis ja pärast mõnus porikäkk oli. Pärast seda otsisime üles lähima koerte ujumiskoha ning Freddi sai ennast veidi puhtamaks supelda. Aitäh!
Ma oma "maasturiga" sinna trügima ei hakanud. Jalastusin parklas ja kulgesin vaikselt karbini. Paar kraaviületust õnnestusid ja saingi logida. Tänud peitjatele ja Mikile vanakese ülesputitamise eest!
See aare oli mu jaoks küll täielik üllatus. Kõigepealt muidugi see, et autoga sai 200 m kaugusele ja siis see, et need 200 meetrit olid suht lihtsalt läbitavad. Ainuke jama oli siis kui olin juba peaaegu kohal, muutusin hooletuks ja prantsatasin kahe jalaga korraga läbi jää. Õnneks oli vesi madal. Tänud peitjale
Maastik oli täna kerge, lumi tõotas otsingu raskeks teha. Kauaks siiski ei jäänud aare varju. Aitäh
Olen seda külastust ikka päris kaua edasi lükanud. Lootus oli, et maapind on natuke tahkem kui kevadel ja suvel. Eks natuke ilmselt oligi, aga lihtsalt me siiski ei pääsenud. Kui auto juurest näitas aardeni linnulennult umbes 200m, siis meie teekond oli kindlasti kaks korda pikem. Nüüd siis see mülgas ka nähtud. Aitäh!
Leitud. Korralik mülgas
Oli see ikka mudamülgas. Põdrad olid lustinud selles poris, eks nad
kulli mängisid. Otsisin vähe kuivemaid pindasid, kuid oma kitsa lühikese seelikuga ei saanud väga pikki hüppeid teha, nii et tuli ikka enamjaolt mööda mülkaid sammuda. Õnneks olin kummikud jalga pannud.
Tänud peitjale ja hooldajale.
Leitud
Aardele on pandud silt: T40-ga huvitav
Geopeituse vanasõna ütleb, et lihtsad asjad tuleb ise keeruliseks teha. Mul oli kindel plaan, et käin ära ja pärast saan panna sildi "drive-in". Kahjuks või õnneks asi nii kaugele ei läinud. Samas saan proovijatele soovitada head ümberpööramiskohta ~100m enne aaret. Tõsi, ümberpööramiseks läks vaja high-lifti ning vintsi aga peale pikka rassimist õnnestus siiski eluga pääseda.
Edukast geopäevast oli puudu veel vaid tavaline aare ja siit sai see, peale pisukest keerutamist, leitud. Tänan.
Minu kaardil näitas see koordinaat valele poole rada ja mitmeid meetreid mööda. Kahjuks polnud geocachingus ka vihjepilti üleval. Õnneks oli vähemalt õigel pool kraavi ja laiemalt ringi vaadates tuli ka aare nähtavale.
üldiselt meeldib mulle looduskauneid kohti avastada, nii ka seekord - oli väga meeleolukas. võtsin sokid jalast ja jalutasin kõige otsemat teed, kummikutest poleks abi olnud, kohati oli vesi üle põlve ... ilmselt oleks saanud ka "kuivema jalaga" aga vesi rööbastes ja kraavides ju mõnus soe ja mudane, nõgeseid ka piisavalt :o) Tänud peitjale.
Sõitsin kuni soolakuni, edasi ei julgenud. Soolaku juures ümber pöörates läks vintsi abi ka vaja. Tänan aadrde eest!
Kartsin juba, et Indy saab siin liiga vähe jalutamist aga see natuke maad autost aardeni osutus päris koormavaks takistusribaks, isegi praeguse kuivaga :D. Viisakas teostus aardel, offroad’ijad ikka on osanud kunagi hästi selle totsiku siin peitu panna ;)
