Tupiku

Natuke läks ikka aega kuna koordinaat näitas mujale aga lõpuks sai leitud. Tänud!

Tänud peitjale !

Õhtuks kiskus ilm üsna tuuliseks ja hetkeks tundus, et rabamatk ei pruugi üldse kõige mõnusam mõte olla. Rabasse jõudes oli aga üllatus – tuul jäi justkui selja taha ja ümberringi valitses täielik vaikus. Täiskuu, mis enne pilvede taga peidus oli, tuli täpselt õigel hetkel välja ning valgustas libedat ja kohati veega kaetud matkarada. Sammusime ettevaatlikult mööda laudteed rabasaare poole, kuni jõudsime esimese aardeni. Karbi kaas on küll katki, kuid õnneks oli sisu täiesti kuiv. Panin logi kirja ja liikusime edasi.

Aastavahetuse rabamatk sai ikkagi ära korraldatud ja nii me siia inimeste poolt ammu puutumata kohta veeresime. Ilm oli matkaks väga sobiv. Lastele haarasime kelgud kaasa. Minu maitsele oli laudtee natuke liiga sirge. Hirmus on vaadata selliseid pikki lõputuid sirgeid. Õnneks oli laudtee lume all siiski olemas ja leitav. Aarde juures juhatas minu telefon mu täitsa mööda, aga aare oli palju loogilisemas kohas. Õnneks varemleidnu tuli appi. Aitäh!

Tänud aarde eest.

Varane äratus õnnelikus onnis. Hommikusöök ja kiire pakkimine. Õnn on vahel olla ka täielikult levist väljas. Kui eeltöö tegemata siison vähem aardeid offline kaardil näha. Nii jäigi osa aardeid teel onnist parklani vahele. Levi leidsin alles rajal esimeses vaatetornis. Thank you Trine For cache GC66CBA Logged 22 August 2025 10:25 by kaits747

Käisime siin Tiiduga 9 aastat tagasi. Aaret küll tookord siit ei leidnud, kuid leidsime siit edasi Nigula aarde. Täna otsustasime tehe uue jalutuskäigu raba matkarajal. Siia tekkinud seiklus aare andis käigule veel lisa boonuse. Ilm oli ka mõnus. Päike paistis, pilved sõudsid ka taevalaotuses ringi, kuid vihma meile kaela ei lasknud. Tuul oli üsna tuntav ja putukas seetõttu meid ei tülitanud. Nägime teel palju sisalikke, konni ja ka madu teeraja kõrval. Oli mõnus jalutuskäik. Pidime ka ületama kolm veetakistust, sest rajameistrid oli osanud laudtee osavalt mõnes kohas vee alla ehitada. Lõpus ootas meid kena platform pinkide ja infostendiga. alustasin otsingutega. Omast arust päris põhjaliku ja uuriva pilguga. Paraku aaret ikka ei avastanud. Sain siis sõbralt vihje, et sa istud ju tal praktiliselt peal. Uuesti otsingule. Lõpuks jäi ta näppu. oleks olnud taskulamp kaasas, siis oleks ehk varemgi avastanud peidiku. Igal juhul oli kena peidik ja minu rõõm suur, et leid olemas. Tagasitee tundus isegi lühem oleva, kui siia tulek. Meil oli plaan ka raja alguses RMK puhkekohas väike grillvorst lõkkel soojendada ja pärast rabamatka end toiduga turgutada. Paraku on siin küll viisakas katusealune laua ja pinkidega, kuid lõkke kohta me ei avastanud. Seega sõitsime pikniku pidama Rae järve äärde. Aardele annan FP. Tänan loodusesse kutsumast.

Leidsime,logisime.
No see tuli küll päris raskelt!Pole vaja meeleheitlikult seda nulli otsida ja hullult ülemõelda.Tänud peitjale!

Algul otsisime valedest kohtadest, kuid logide lugemine viis sihile. Mareti silm oli teravam. Tänud peitjale!

Siin rabas olen ma korra juba olnud, aga siis ei tulnud aarete otsimisest midagi välja, kuna seltskond oli vale, nii et nüüd siis aaretejahile. Niisugune mõnus rabavaikus ja kohati vee alla kaduv laudtee, mille probleemsetest kohtadest minnes küll lihtsalt läbi kalpsasin, aga tagasiteel koorisin jalad paljaks. Polnud see vesi enam väga külm midagi ja peaaegu et ära kuivanud botased said oma kuivamise protsessi jätkata, mitte uuesti vette sukelduda. Soosaarele jõudes truult mul sabas sörkinud geokutsa otsustas maha jääda, et äkki siiski aitab ja keerame nüüd otsa ringi. Aga kus sa sellega, aarded oli ju ka vaja üles otsida. Mingi hetk aga hakkas puude tagant hirmus ragin ja mu seni vaikselt kuskile peitu jäänud kutsa haukumine. Ju nad kellegiga seal maid jagasid, aga kellega, seda ma ei näinud. Igatahes oli ta nüüd taas nõus mu juurde tulema, tundus, et ta närvi ajanud tegelane ajas väheke hirmu nahka. Aaret just kohe ei leidnud, aga natuke logisid lugenud, tekkis ettekujutus, millele suuremat tähelepanu osutada ja seal ta oligi. Tänud siia rappa kutsumast ja aaret peitmast.

Tänud aarde eest!
Jõudis kätte aeg tulla avastama seda raba. Ilma vihjeta varemleidnult oleks vist leidmata jäänud, aga - lõpp hea, kõik hea.

Pühapäeval kodus herneid korjates tuli tahtmine rappa minna ja ühtlasi ergutada endas geopeituri vaimu. Andsin oma mõttest Pärnumaa geohoolikute grupis teada ja Merle oli kohe valmis kaasa tulema. Nigula raba küll juba varasemast tuttav ja see tupiku koht ka, aaregi oli juba seal olemas, aga sel ajal, kui siin viimati käisin, ei teadnud ma geopeitusest midagi. Esialgu otsisime sealt kuhu geps meid juhatas, aga mind tõmbas taas nullist veidi maad eemale, n.ö loogilisse paika. Kui siis Merle logisid lugedes hea märksõna ütles, oli selge, kust otsida ning nii see aare leitud-logitud saigi. Aitäh peitjale!

Este kutsus geojahile Nigilasse ja ma ei lasknud 2x öelda. Kevadine mitteleid Tupikus tahtis vigade parandust. Aega läks ikka omajagu, kuni mahaistusin ja vanu logisid lugema hakkasin. Piirkond läks üsna ahtaks ja Estel oligi otsitav näpus. Aitäh peitjale!

Gps käis ringiratast ja levi polnud, ei jäänud koos kahe mittepeituriga koos seal tuulutades midagi.

Vägev laudtee oli, mõned lõigud tuli paljajalu käia , kuna laudtee käis vee alla.Vägevad laukad ümberringi

Null näitas veidi mööda. Õnneks Margiti terav silm tabas õiget kohta. Tänud!

Peale aardeta raba külastamist oli mõistlik aaretega raba ka külastada, mis siis, et teele asudes oli kell juba 16 ning aardeni kohale jõudes ilmselgelt aeg lambi valgust kasutama hakata.
Aare oli ilusti olemas, kuid karbil auk sees ja kaas ka kannatada saanud.

Tänan peitmast.

Kuna päevad on praegu nõnda lühikesed, otsustasime otsida pigem vähem, aga elamusrikkamaid aardeid. Parklasse jõudes oli kell juba poole kolme ringis, ehk poolteist tundi pimedani. Teel kohtasime veel ühte seltskonda, aga üldiselt oli vaikne ja rahulik astumine. Vahepeal tuiskas, siis jälle tõmbas veidi selgemaks. Vaated olid kenad. Aare ennast kaua ei peitnud, kuigi põlve sai ikkagi niiskeks. Aitäh!

Nigula rappa polnud minu jalg veel astunud, seega tuli see põige ära teha. Ilm oli kaunis päikeseline, aga sama kaunis tuuline ka. Rabavaated lummavad, aga vette ei kippunud. Rabasaar oli mõnus kontrast eelnenud maastikule, hämar ja sünge. Otsimine edenes hästi, sest ühe koha peal polnud aare ennast kõige paremini maskeerinud.

Leitud

Meie oma seniste georetkede käigus siia rabasse veel jõudnud ei olnudki. Kuna aga nüüd oli just siin avaldunud üks üsna värske seiklusaare, siis peale suurepärast õhtut ja ööd Vango Imedemaa saunamajas alustasimegi oma hommikut just siit. Ilm oli mõnusalt talvine, tuul ehk isegi veidi liiga lõikavalt jaine, aga saime hakkama ja jäime ellu. Peale lagedat raba oli metsavahel juba täitsa hea soe olla. Aare tuli välja loogilisest kohast ning meie jaoks ei olnud see koht üldsegi mitte tupik, kuna liikusime siit edasi järgmise aarde juurde ja siis mööda matkarada algusesse tagasi. Täname aarde eest!

Puud segasid gepsu, aga geopeituri instinkt aitas ✌️

Tegin hoolduse, aare korras.

Tänud peitjale!

Tänud

Mis saab olla parem, kui üks raba-aare, aga muidugi kaks tükki ja samas rabas. Kuidagimoodi olen jõudnud ära oodata, et siia rappa ka teine kutsuv täpike juurde tekkis. Nii saigi päeva eesmärgiks kaks ühes projekt. Oma astumist aarde poole alustasin laupäeva varahommikul, kui õhk oli alles mõnusalt karge, kuskil 18 kraadi kandis. Ja tagasi parklasse jõudsin juba lõõskava päikesega, mis küttis ilma kuumaks, ca 27°. Eriti raja lõpus, seal kus aare asub, jooksis silme ees eelmine Nigula raba külastus 8 aastat tagasi, kui siin asuv matkatee ringi moodustas ning kohati väga-väga kehvas seisus oli. Seekord lõppes tee tupikuga. Tänan peitjat andmast põhjust siia uuesti tulla. Oli väga mõnus astumine veel südasuvises kuumuses koos kõigi Eestimaa suve lõhnade ja suminatega.

Seekord otsustasime selle pika matka ette võtta, polnud me siin ainsad jalutajad.
Tänud aarde eest

Käisin siin talvel esimest korda ja siis jäi aare leidmata, kuna oli juba üsna hämar, aga see eest oli vaade rabas loojangu ajal lummav. Täna tulin siia taas tagasi, et alustatu lõpuni viia. Ja aare sai kenasti leitud. Tundub, et siin Salupeaksi saarel tegutsevad geo-hiired, kes on ka üritanud logiraamatule juurde pääseda, konteineri kaas pisut näritud.

Tänud aarde ja põneva koha tutvustuse eest!

Leitud. Aitäh!

Leitud, tänud!