Ükssilm

Vahel leiab veel praegugi ja isegi Tallinna õmbrusest mõistatusi, mida pole proovinudki lahendada, aga siinne ei kuulu niisuguste hulka. Ikka proovisin midagi näha, kuigi teadsin, et ikka hulga aega tagasi olid niisugused pildid populaardes, et mis seal peal tegelikult on. No ei näinud siis ega näinud nüüd. Aga nüüd õpetati, et kuidas nägijaks saada ja nägijaks ma saingi. Nii tore. Esiti ei osanud kogu selle saadud infoga midagi peale hakata, aga vihje aitas ja nii need koordinaadid välja koorusidki.
Täna käisin Raplas sündmusesutsul ja kuna sealne kant on minu jaoks juba aardevaba, tuli väheke kõrvale põigata. Väikene jalutuskäik ja saigi otsima hakata. Leides oli hea meel, et lund veel siinkandis pole, siis vist oleks kevadet jäänud ootama. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest

Lõpus olen juba korra käinud aga tookord jäin pimedaks,täna esimesest kohast kuhu vaatasin oligi aare.Ei tea mida ma siin eelmine kord tegin.Aitäh!

Raske oli. Aga lõpuks sain ikka numbrid dešifreeritud.
Kohapeal pidin esimesel korral tõdema, et ei õnnestu midagi näha ega leida. Panin selle lume süüks, mida veidi veel siin-seal maas oli.

Täna valmistusime pikemaks turnimiseks. Võtsime natuke nosimistki kaasa, et saaks mõttepauside ajal kõhtu täita, sest olime juba mõnda aega ringi seigelnud.
Ütleme nii, et meie piknik võttis seekord rohkem aega kui kardetud otsimisprotsess. Tore on olla hea kõrvakuulmisega, sest just nimelt kõrvadega sai see karp seekord leitud, mitte silmade või kätega :D
Aitäh!

Mitte mõmmigi ei näinud piltidelt. Ei ole selliseid silmi mul järelikult. Võtsin arvuti appi ja tänu sellele sain loetava tulemuse. See juhtus paar aastat tagasi aga geokogemust oli vähe, ei osanud edasi midagi teha.

Nüüd võtsin tulemuse uuesti ette ning kohe oli pilt selgem. Teise katsega jäi kontroll rahule ja täna oli aega välitöödele minna. Parasjagu mõtlesin, kus on kõige mugavam koera kaelarihma sättida, kui miski reetis aarde asukoha. Aitäh!

Selliste piltide jaoks minul nägemisoskust pole. Kuigi ma üritasin ja täitsa mitu korda. Vaatasin pilukil ja pärani silmadega, ajasin silmad kõõrdi nii ninale kokku kui väljaspoole, uurisin lähedalt ja kaugelt erinevate nurkade all. Tulemust ei mingit. Kuid ükskord tuli see aare jutuks Helgega, kellel on imeline nägemise võime olemas. Ja nii me moodustasimegi tiimi, kus üks näeb ja teine teab ja hakkasidki need koordinaadid tulema. Kuna see lahendamine toimus ajal, kui oli suur talv ja paks lumi, siis jätsime aarde otsimise mõneks kevadiseks päevaks. Täna oligi väike jalutamise soov ja käisime vaatasime koha üle. Leidsime tänu kaasas olnud koerale, kelle kaelarihma hakkasin sättima ja tuli välja, et tegime seda peaaegu aarde peal. Aardekarp tsipa niiske seest, aga muidu täitsa hästi talvitunud. Aitäh peitjale ja Helgele ülilaheda tiimitöö eest!

Leitud, logitud, tänan!

Ma mäletan, et selle aarde lahendamiseks õppisin stereopiltide vaatamise ära. Otsisin internetist korraliku õpetuse ja saingi nägijaks. Mikk käis logimas, seal polnud vaja silmi segaseks ajada. Aitäh!

Laur hoiatas, et ta siin varem vähemalt tunni otsinud ja ta ei mäleta üldse kus aare on. Läks aga nii hästi, et nulli jõudes leidsin silmapilkselt aarde. :D

Tänan!

Juba mingi 4jas kord kui seda aaret otsin. Lõpuks ometi tehtud, tänud :)

Kokkulepitud õhtune Saue vallutamise geotuur andis motivatsiooni juurde taas ka seda mõistatust pureda. Sarnaseid toredaid pilte on varem lahendatud küll, aga siin jäi üks silm vist puudu, nägijaks sain, aga ainult sellest ei piisanud. Kambas peitub jõud ja nii see lahendus lõpuks tuli.

Kui üks kiuslik põder oli täna kambaga uuesti üle vaadatud, jätkasime ükssilma otsinguid. Lõpp oli tuttav koht juba. Aarde leidis Silver enne kui teised üldse otsimagi jõudsid hakata.

Aitäh peitjale.

Tänu ühele arhiveeritud aardele oli teada, et kuidas lahenduskäik käib. Natuke oli segadust, et neid numbreid nii palju oli, kuid polnud viga, õige asi joonistus lõpuks ikka välja. Kambaga oli hea seegi täpp minema pühkida.

Merle avastas, et meil kõigil on Saue kandis hunnik leidmata aardeid ja pakkus välja, et me võiks neile kambaka teha. Kiirelt tuli kohe mõte et võiks seda teha siis reede õhtul. Maandaks vähe möödunud töönädala pingeid mõnusas seltskonnas aardeid otsides. Ilmaprognoos osutus küll üsna niruks, kuid teineteist toetades, julgesime siiski välja tulla. Sellest sai minu selle õhtu esimene aare. Mõistatust olin juba ammu proovinud pusida, kuid kuidagi ei suutnud nägijaks saada. Nüüd paar päeva enne väljasõitu, sain kolmanda silma abil lõpuks nägijaks. Edasine oli juba mõnus kulgemine koordinaatide välja meelitamiseni. Lõppu jõudes juhtusin olema just õiges kohas ja aare jäi silma hetkega. Natuke kahju isegi, et ei ise ega teised kauem otsida ei saanud. Vahest võib jopata ka.

Tänud.

Jälle üks nendest aaretest mis on pikalt oma mihklipäeva oodanud. Selliseid pilte oli mul kunagi 90ndatel kodus mitme raamatu jagu. Kui ise triki selgeks said, siis oli hea teistele nägu teha et kuidas te siis kll ei saa aru hehehe. Selle mõistatusega oli aga risti vastupidi. Näed kll aga aru ei saa midagi :D Lõpuks ei jäänudki muud üle kui tuli vähe kõvemini müksata et "nägijaks" saada. Objektil endal läx üllatavalt lihtsalt. Ei jõudnud veel otsima hakatagi kui Silver juba karbi välja sikutas. Tänud peitjale

No nüüd olen ma küll kuri enda peale. Kuida ma sain nüüd olla nii pime eelmine kord. Täna läksime kohale, poiss ei saanud veel kivide otsas ronima hakata, kui mulle aare ennest ilmutas. Nu igati hea aare. Suured tänud aarde eest.

Sain küll sõbralt soovituse, et ära parem mine seda aaret otsima, kuna lumega on raske. Samas rääkisin omanikuga, kes arvas, et äkki ikka on leitav. Selle kahe info põhjal ja oma positiivse meelstause juures läksime poisiga pimedas kohale. Ah et nii paju katuseid kohe ja lumi on ka üpris paks. Hakkasime siis asja uurima ja puurima, aga ükskõik kui palju me poleerisime, jäime ikka pika ninaga. Eks siis teinekord jälle tagasi.

Kuidagi õnnestus mul mingil hetkel õigeid asju näha ja lõpu asukoha teada saada. Nüüd käisime lõpus ja panime nimed kirja. Aitäh!

Olid need alles pildid.. neis oli ju lausa mitu pilti sees. Ühel hetkel kerkisid ette mäestikud, teisel aga numbrid. Numbritega oli aga raskusi, kuna nähtu üleskirjutamisel peab ju korraks pilgu eemale keerama ja siis kaotab kogu nähtu hetkega oma ruumilisuse. No läks aega ja jagus mõistatamist ning lõpuks jäi ikkagi miskit pisut nihkesse. Geokontrolli ma roheliseks ei saanud. Koht aga tundus loogiline ja kohapeal kontrollides osutus täpsus piisavaks, et vihjele vastavat pisut eemal silmata. Juhuse tahtel oli esimene koht kuhu vaatasin just see õige ja aare sai ootamatult lihtsalt leitud. Tänan.

Sai kõõritatud, nii, et paha hakkas , aga Leitud, logitud ja korras!

Jõllitasin neid pilte päris mitmed korrad ja sain ka numbrid. Osad numbrid olid ebaselged ja nii see lahendus jäi pooleli. Ega ei olnud ka mingit soovi seda edasi lahendada. Ega kõigega ei pea ka ise hakkama saama ja pinnisin töökaaslaselt lahenduse ning lõpu välja. Täna käisin siis kohapeal ja ega kui ei lähe siis ei lähe lõpuni välja. Lõpus läks ikka aega enne kui nimi kirja sai. Minu gps näitas nulli natuke eemale. Aitäh.

Põhjus, miks aare just siia on peidetud, meeldis mulle väga ja lugesin huviga kõike, mis selle kohta on kirjutatud :). Leid ise andis ennast meelitada, inspekteerisime hoolega kõiki valesid uurdeid enne, kui täpselt nullis karbi karbi välja võtsime, aitäh.

Esimesel korral kõplasime kogu piironna läbi. Kuna väljas olid miinuskraadid, siis ei leidnud midagi.

Seekord meenutas tegevus taas eelmist külastust, õnneks aga oli efektiivne.

Silmamoondamine oli juba kunagi ammu ära tehtud. Nüüd olime siin teist korda aardeotsingul. Möödunud korral oli lumi ja jää see, mille süüks mitteleiu ajasime. Seekord oleks äärepealt kuivanud lehed selles süüdi jäänud... Kaevetööde käigus õõnestus siiski aarde asukoht tuvastada. Peab mainima, et väga täpne värk ;)

Täname!

Selle mõistatuse lahendamist olen alustanud kümneid kordi. Kui kunagi lapsepõlves sellised pildid tulid, oskasin neid vaadata ja nãgin alati, mis pildil. Siin oli aga kõik teisiti. Korduvalt lükkasin mõistatuse kinni ja mingi aeg panin isegi ignosse koos kolme punkti ja meistermullitajaga :)

Siis aga vaatasin korra veel ja kuidagi jäi silma üks kommentaar, millest sain tõuke osaliseks. Edasi lahenes mõistatus lihtsalt . . . pildid hakkasid rãäkima ja nende keele mõistmiseks oli ju peitja vihjegi pannud.

Ma ei uskunud ise ka, lahendatud, päriselt. Geokontroll roheline . . . juhhuuu.

Nüüd jäi üle minna maastikule, mis samamoodi kohapeal nutma ajas. Nii palju võimalikke kohti. Tuuseldasin c pool tundi niisama ja siis laadisin gpx, et parem kaart kui googel näitaks nulli hirmus täpselt. Ja sellest piisas. Null käes, õnnestus ka seda kõige õigemat kohta vaadata.

Nii ta siis läks mul, see ükssilma otsimine. Ainult 2,5 aastat ja käes ta oligi. Aitäh :)

No sai siin mõistatusega silmi punnitatud ja ikka natuke abi küsitud. Ega lõpuski ruttu ei läinud, oli teine loodusega nii ühte sulandunud.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Nägin ka vihjet alles nüüd, aga peitmiseks sobiva koha tundsin kaugelt ära. :) Aitäh.

Peale koordinaatide kättesaamist vaatasid silmad veel pool päeva kõõrdi. Ei sobi mulle need jõllitamised, kuigi mõistatus oli omal moel väga lahe ja sain päris palju uut teada. Kohapeal oli hea, et Tarps kaasas oli, kes karbi välja võtta oskas. Ise tuuseldasin täitsa vales kohas, vihjet nägin alles nüüd. Aitäh!

Leitud, tänan!

Ilmselgelt pole Ükssilmadel selliste mõistatusega midagist peale hakata. Mõnel Kakssilmalgi on sellistest piltidest raske aru saada. Mul endal on aga vastav treening ammu tehtud, seega seekord oli ainult õige fookuskauguse seadistamise vaev.

Aarde juures läks selles mõttes huvitavalt, et mina kimasin gepsuga ees ning ütlesin Liisile, et näe kuskil siin selle puu küljes peab olema. Minu jutt aga ei klappinud kuidagi aarde suurusega. Siis lugesime vihjet, pöörasime oma pilgud teise suunda ja mõtlesime, et siia meie ülejäänud osa päevast kulubki. Kuni mina kuklakratsimist harrastasin, haaras Liisi õigest kohast kinni ja saimegi nimed kirja panna.

Aare oli peaaegu normaalses seisus. Sees oli väheke niiskust, selle üritasin enam-vähem ära kuivatada.

Me täname!