Vällämäe lõunatipp

Aitäh!

Vällamäe aaretest lõunapoolseim. Nimi-aarde juures sai 12-ndal käidud, põhjapoolse juures 4 aasta tagasi. Teeraja pealt väik e ronimine aarde poole. Tänud peitjale!

Tegime mõnusa geopäeva mägedes. Aitäh!

Leitud

Imeline kuldne sügisilm matkarajal jalutamiseks. Aarde leidsime kergesti, hiljem minirabas ka üksikuid jõhvikaid. Suur aitäh!

Jälle märksõnadeks - jälgi rada. Tänane kolmas. Eesmärgid kõiguvad korralikult. Mõtlen. Kaugem eesmärk kokku 6. Aga et raskemad tõusud olid esimesteks, siis vahepeal mõtlesin, et sobib ka 4 :) Mina tänan

Mõnusalt soe, kevadele kohaselt jälgisin tärkavat loodust ja nautisin ses päevas igat hetke. Aitäh!

Tulime sõbraga teist korda siia küngastele kõndima. Esimesel korral kümme ja täna jälle. Sai tore päev. Topsikud on kõik eranditult eeskujulikud. Otsija vaatevinklist poleks nagu põhjust arhiveerida. Suured tänud.

Suusatamise asemel sai valitud jalutuskäik juba tuttavatel radadel. Aitäh.

Leitud. Aitäh!

Kena georada viis õigelt rajalt aardeni. Aitäh!

13-päevase, pooleldi lastelastega seigeldud Lõuna-Eesti tuuri leid #114. Ei tulnud Kunnimäelt 400 meetrit otsejoones, vaid ilmselt ligi kolm korda pikemat teed, mis oli kiirem ja murevabam. Vähemalt jäid silmad pähe, ei torkinud neid võsas välja. Ja ongi matka viimane pale tundi ja kümmet minutit. Siitki sain kerge vaevaga boonusaarde koordinaadi, nii et ühe mäe kirjeldusest võib boonuse otsimise ehk eemaldada. Uudistasin veel metsamaja ja puhkepaika, jätsin hinnadki meelde. Nüüd tagasi päästva autoni, kus on palju vähem sääski (-: Tänan Arturit ja Heigot mõnusa õhtumatka eest! Aare kombes.

15670.

Teine päev konverentsi kõrvalt tipuaardeid noppida. Tänan peitjat.

Leitud.

Teine tipp vallutatud ja ka boonuseks info kogutud. Aitäh!

Kui kaks varasemat mäe vallutust sai tehtud põlvini lumes siis seekord valisin teise ilma. Tänase retke esimene leid.

Tänane viimane tipp. Teekond Kunnimäelt siia oli tänase päeva kõige keerulisem. Kõigepealt sügava lumega raiesmik oksahunnikutega. Raiesmiku teises servas avastasin järjekordselt kellegi suured sulanud jäljed päris õiges suunas minemas. Jäljepõhjad kandsid ja lõpuks jõudsin Vällamäe metsamaja juurde. Tõeline kergendus. Edasi mööda radasid ja lumevaba metsaalust aardeni ja oligi tänane ring tehtud. Kõik aarded olid väga heas korras. Mulle väga meeldis, et ei pidanud kaevama või redelit ehitama. Tänan!

Vällamäe lõunatipp kui selline ei öelnud mulle alguses midagi. Kui aare kiirelt leitud ja järgmise aardeni rammisime, siis nägin korraga palju tuttavaid kohti, mida õndsalt Kaupolegi tutvustasin: ,,Selle kurvi taga asuvas hütis olen kõvasti pidu pannud.", ,,Selle puu juures tagurdasin sõbranna auto täiesti lumme kinni.", ,,Selles kohas arvestasin võõra autoga sõites auto võimeid valesti ja oleksin napilt kraavi sõitnud." - võtab kohe heldima see heietamine.

Võrus käime sageli, aga poolteise aasta jooksul pole kõiki tippe ära suutnud vallutada. Täna oli plaan otsida 2 tundi ja jõuda tagasi koju, et minna kontserdile. Teadsin küll, et Haanjas sügav lumi ja see ei kanna, aga nii rasket rada ka ei osanud oodata. Kui tavalise pikema matka puhul loen iga 100m tagant distantsi aardeni, siis siin võinuks teha seda 10m kaupa. Üks asi oli kummiku servani lumi, teine aga jääkiht, mis igal sammul säärt lõigata tahtis. Oli paras sumpamine, lõpu poole õnneks leidsime ka paremaid radu. Kilomeetri ajad olid 35min, 40min, 25min. Oli raske, aga enam ei kahetse et hea trenn sai tehtud.

Leidsin, tänud! Vahva leid.

Tänud aarde eest!

Leitud! Tänud peitjale:)

Leitud, logitud, tänan!

Vällamäe vallutamisest on mul olemas üks ammune karm mälestus. Täna seda kordama ei hakanud, vaid piirdusin selle väikse tipuga. Aitäh!

Kunnimäelt otse siiapoole liikudes tuli alistada mõned orud ja künkad ning hakkaski metsamajake paistma. Oja saime ületatud purde abil ja olimegi õue peal, kus üks paarike ringi toimetas. Lõke põles ja asjatati maja juures. Meie ilmumine eikuskilt metsast oli vist natuke üllatav neile. Liikusime üle õue edasi oma eesmärgi poole ja paarkümmend meetrit enne aaret märkasime veel kahte kirjut jopet metsa all liikumas. Tundus, et äkki ka geopeiturid, sest kes küll muidu sellises radadeta rapikus ringi luusiks. Kuid logiraamatus ühtegi märget polnud ja liikusid nad aardetäpikesest kaugemale. Meie panime nimed kirja ja ohkasime väsimusest. Algselt plaanitud paarist jalutamise aardest oli saanud peaaegu paaritunnine matkaring ja see polnud veel sellega lõppenud ...

leitud, tänan!

Rudolf väisas üle mitme aja taas kodumaad ja selle tähistamiseks sai plaani võetud väike georing pluss metsaonni külastus. Kuna valget aega pole praegu ülearu, valisime külastamiseks Haanja mägede seeria.

Sulavihmase Tartuga võrreldes oli siinkandis ikka veel täitsa ilus talv, kuigi lumi kippus siingi sulale. Parkisime Vällamäe matkaraja parklasse ja esimese pundi aarete jaoks kasutasime kaardile märgitud matkaradu. Kuna tulin tavaliste metsajooksutossudega, sai kohe ka esimese aarde juures sokid kenasti niiskeks, mis päeva jooksul aina süvenes. Teine märkimist vääriv osa olid aarete ümbriskotid: kui need on märjaks saanud ja siis ära külmunud, on nende avamine parajalt keeruline. Saime siiski kõigil juhtudel kahjustusi põhjustamata hakkama. Aitäh mõnusa matkapäeva eest!

Novot. Kirjuta siia nüüd siis 6 kuud hiljem midagi head :) Kõige parem on vist see, et sai leitud ja ei pea enam tulema :D Kuigi tegelt ega selle ühe vihmase päevaga marupalju neid ju ära võetud ei saanud. Niiet oma kümmekond siit vaid võetud, nelikümmend veel. Aga arvestades, kui suured need distantsid ikkagi on, siis tundub, et peab miskise jalgrattamatka järgmiseks planeerima. aitäh aarde eest.

Eelmine päev oli olnud ilus nagu värviline sügis! Ja sinna lõppu seltskond, unenäolises kohas ööbimiskoht, kunigliku maitse ja valikuga söögid.... ja loomulikult joogid.
Hommik algas minu jaoks pilkases pimeduses, millele minutid ja tunnid tõid vaid kvantide kaupa valgust juurde. Õnneks tõid päevavalguse just matkakaaslased, kes tasapisi minu hommikuüksindust lõhkuma hakkasid.
Päev oli justkui negatiiv eelmisest päevast. No mitte päris negatiiv aga selline veidi ülevalgustatud. Terve päeva oli kõikjal udu aga Haanja piirkonna ilu on nii vägev, et kogu seda võimsust ja hiilgust tajud isegi siis kui silme ees on lihtsalt hall mass.
Aitäh kõigile! Mulle see pühapäev meeldis !!!!