Varsaallikad asuvad Tallinnas Kosel paekalda jalamil Särgava allee lähedal. Suurvee ajal kümnekonnast allikast väljapulbitsev vesi koondub vulisevaks ojaks, mis Pirita purjespordikeskuse juures Tallinna lahte suubub.
Jutuvestja Illika Lõhmus pajatab vana loo sellest, kuidas talumehe väärt hobusel oli kord sündinud varss, kelle sündimise paigast oli välja purskunud kuldne selgeveeline allikas. Varsaoja aga sai paika, kustkaudu mära oma varsa koju viis.
Ajaloolane Ott Sandrak ütleb, et allikad olid põlised hobuste jootmise kohad. Varsaallika tänavast veidi kaugemal on vana maja, kus oli keskaegne Varsaallika talu. Väo mõisale kuulunud talus peeti Tallinna tööhoovi hobuste varssu.
Ajaloolase Robert Nermani andmetel oli siinsetel krundiomanikel tavaks koguneda Lasnamäe kaldale ühiseid probleeme arutama. Kogunemispaik asus piirkonnas, kus Varsaallika oja oli aja jooksul maapinda mõlemalt poolt sügavalt uuristanud, moodustades omapärase saare. Enne 1940. aastat asus sellel kõrge lipumast ning suur dolomiidist lillevaas. Võidupühal põles saarel suurem lõke.
1917. aastal läks Varsaallika krundiomanike kokkutulekul jutt taganevate Vene vägede rüüstamisele ning sellele, et võiks taotleda Eestile autonoomiat. Konstantin Päts, kes oli jutuajamist vaikselt kuulanud, väljendas oma seisukohta : “Ei mingit autonoomiat! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks!” Tõenäoliselt oli siin esimene kord, kui avalikult räägiti vabast ja iseseisvast Eesti Vabariigist.
Praegu on looduskaitse all olevate allikate ümbrus hooldamata, tähist vääriva saare keskelt leiab vaid lipumasti vundamendi.
Varsaallikad asuvad Tallinnas Kosel paekalda jalamil Särgava allee lähedal. Suurvee ajal kümnekonnast allikast väljapulbitsev vesi koondub vulisevaks ojaks, mis Pirita purjespordikeskuse juures Tallinna lahte suubub.
Jutuvestja Illika Lõhmus pajatab vana loo sellest, kuidas talumehe väärt hobusel oli kord sündinud varss, kelle sündimise paigast oli välja purskunud kuldne selgeveeline allikas. Varsaoja aga sai paika, kustkaudu mära oma varsa koju viis.
Ajaloolane Ott Sandrak ütleb, et allikad olid põlised hobuste jootmise kohad. Varsaallika tänavast veidi kaugemal on vana maja, kus oli keskaegne Varsaallika talu. Väo mõisale kuulunud talus peeti Tallinna tööhoovi hobuste varssu.
Ajaloolase Robert Nermani andmetel oli siinsetel krundiomanikel tavaks koguneda Lasnamäe kaldale ühiseid probleeme arutama. Kogunemispaik asus piirkonnas, kus Varsaallika oja oli aja jooksul maapinda mõlemalt poolt sügavalt uuristanud, moodustades omapärase saare. Enne 1940. aastat asus sellel kõrge lipumast ning suur dolomiidist lillevaas. Võidupühal põles saarel suurem lõke.
1917. aastal läks Varsaallika krundiomanike kokkutulekul jutt taganevate Vene vägede rüüstamisele ning sellele, et võiks taotleda Eestile autonoomiat. Konstantin Päts, kes oli jutuajamist vaikselt kuulanud, väljendas oma seisukohta : “Ei mingit autonoomiat! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks!” Tõenäoliselt oli siin esimene kord, kui avalikult räägiti vabast ja iseseisvast Eesti Vabariigist.
Praegu on looduskaitse all olevate allikate ümbrus hooldamata, tähist vääriva saare keskelt leiab vaid lipumasti vundamendi.
Natuke mudane, kuid lõpuks leitud. õnneks lähedal on vett millega end pesta :)
leitud, korralik seiklus oli seda otsida:)
Läks aega, et leida see õige tasand, kuid mingi hetk ma teda märkasin. Topsi väljatõmbamisel tervitasin kohalikke valvureid :) Aitäh!
Tänud aarde eest!
Taastatud uues kohas. Linnud tahtsid vana koha omale võtta pesa jaoks. Nüüd ei pea enam abivahendeid kasutama ega ronima. Toredaid leide!
Aare on kadunud.
Otsisime julgelt üle poole tunni, leidsime mitu kahtlast paika, küsisime abi, aga aare jäi siiski leidmata. Vähemalt sai Kättemaksukontori maja leitud ja see leid pakkus õhtu suurima elamuse.
Tükk aega tuhlasin, aga midagi tarka silma ei jäänud. Ei aaret ennast ega isegi vahepealset peidukohta, kust abivahendit leida. Suutsin ainult ühe paari päikseprille leida - asi seegi. Logides on mainitud, et koordinaadid mööda, aga keegi neist mainijatest pole vaevunud juhatama, mis suunas:). Kui kunagi sinnakanti veel satun, saab uuesti proovida, senikaua mossitan sinise näoga. Koht ise on huvitav ja aaret igal juhul väärt.
Huvitav koht. Tänud tutvustamast!
Tallinna tripil mida sai läbitud raske matkakotiga siis sai siit läbi astutud.
Koordinaadid tahaksid korrigeerimist
Tänan peitjat!
Proovisime otse, aga ringiga tundus lihtsam. Aitäh.
Ei osanud esiti kuidagi nullile lähenenda. Proovisime ka ringiga minna, aga see oli veel hullem. Tulime algusesse tagasi ja otsisime parima lähenemisviisi. Teiselpool sügavikku näitas aare end kiirelt kätte ja kohapealse abivahendiga sai asi lahendatud. Aitäh peitjale!
Ronisin igale poole, kuhu vähegi õnnestus, aga aare jäi leidmata.
Mirjamil oli kohe geokarjääri esimene aare see siin, minu tulemise ajaks on peidukas muutunud. Igatahes vihjele omaselt kohast sain topsi kätte, aga nullist oli aare ikka peaaegu paarkümmend meetrit eemal. Koordinaadid vajaks kohe kindlasti korrigeerimist. Aga mina tänan aarde eest.
Siin olen kunagi ammu mitteleiuga lahkunud. Nüüd pärast pikemat tiirutamist õnnestus lõpuks leida. Minu arust vajaksid koordinaadid mõnevõrra korrigeerimist. Aitäh!
Tulime abivahendiga tagasi ja kohe esimene koht. Tänud ????????????
Leitud
Oli see vast raske ja pikk otsing. Teise korraga leitud. Rohkem ei räägi, muidu reedan veel midagi. Aitäh!
See oli ikka paras seiklus, aga lõpp hea, kõik hea.Tänud peitjale!
iin läks kohe algul lõbusaks. Oskasime ojaületatamiskoha valikul tekitada sellest 2-sest maastikust midagi 3 ja 4 vahepealset. Saatanlikult libe ja järsk. Olgu mainitud, mitte et see kõigile niisamagi selge poleks, aga ikkagi, et lahkusime ilusti 2-st maastikku mööda, vahest pool palli vaid ilmastikuoludest tingituna. Otsimisega läks ikka natuke rohkem aega, kui viisakas oleks, aga tegelikult mulle lahendus meeldis. Tänud peitjale
Lähen kohale ja hakkan logisid lugema. Hakkan aru saama kust otsida. Otsin seda abivahendit. Ei leia. Suhtlen veel Maiga, et kas talle tuleb midagi meelde. Ja ennäe imet, ma näen aaret. Mai ei saanudki mind aidata. Tagasi autosse. Oma abivahend kaasa. Aare käes. Pastakas ei tahtnud hästi kirjutada selle peale, aga sain hakkama. Aare omale kohale. Läks seekord veidi rohkem peitu. Autosse. Logi GC lehele kirja ja nüüd järgmise aarde jahile. Aitäh!
Leidsime. Tänud peitjale
Jah, otsime, mis otsisime, aga üles leidsime. Tänud peitjale aarde eest.
No siin oli nii palju elamusi, et kõike ei jõua kirja pannagi. Abivahend oli ilusti kännus ootamas ja panime ta sinna tagasi. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aare nüüdsest kümmekond meetrit eemal. 4a oli kännu sees, aga sealt kukkus tihti välja ja lõpuks oligi kadunud. Nüüd panin sinna, kus algselt oli peidetud. Maastiku raskusaste jäi samaks. Leia vaid abivahend.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Millalgi käin läbi. GC- mitu mitteleidu.
Mul on nüüd tossud märjad ja sopased
Leidsin. Otsides libisesin mäest alla aga leitud see sai.
Jaht tormituule ja vihmasajuga. Peidukoht iseenesest oli lihtne isegi ilma vihjeta.
Seda aaret piilusin korraks eelmisel aastal aga jäi seisma sest iial ei olnud piisavalt õiget riietust, et aardeni jõuda. Täna võtsin aega ja käisin ära. Ei olnudki nii hull ronimine kui kaugelt tundus ;)