Vitipalu salaonni

Kiire leid, aitäh!

Kiire leid, aitäh!

Uhkes üksinduses sain hüpata võssa, kuniks teised autos ootasid. Väga äge Baba Yaga onnike, kanajalad veel puudu. Piilusin sisse ja võin vanduda, et kuulsin hiirt? nurgas krõbistamas, sel hetkel hakkas metsahulgusel minul korra kõhe :D Aare sai kiirelt leitud, kõik oli hästi. Võtsin kass-merineitsi, asemele panin mingi Stranger Thingsi kuju. Väikseim K mängis terve õhtu sellega rõõmsalt.
Aitäh ägeda onni tutvustamise eest !

käisin hiljuti Vitipalu matkarajal aga see salaonn jäi nägemata. aitäh juhatamast!

Tänud aarde eest!

Miks minna otse, kui saab ringiga. Vaatasin, et reljeefivarjutusega põhikaardi järgi läheks onni poole ka Viti järve äärest miski rada ja suundusime sealt poolt ning saime veidi seiklust juurde. Kohale jõudes oli üllatus suur, väga vinge varjatud aare onni näol. Aare avaldus ka kiirelt. Hiljem lahkusime ilmselt õiget rada pidi otse matkarajale tagasi. Aga ka see rada oli põhirajalt päris hästi camotud, kui ei teaks siis lähebki otse mööda sellest. Ka onn oli ümbrusesse sulanduv ja hakkab alles väga lähedalt silma. Üritasin kodus ka ise matkaonnist rohkem infot leida aga tõesti ei kaartidel ega mujalt väga silma ei hakanud. Äitäh kohta tutvustamast ja peitmast! :)

Veel üks super ilus kevadpäev matkamiseks. Proovisime eelmiste logide järgi leida üles teerada otse onnini, aga tegime kuidagimoodi päris suure ringi ja liginesime tagantpoolt üle mägede. Nii et selle asemel, et otse minna, saime mõnusa matka onnini. Onn ise on kenasti puude taga peidus ja niisama sinna igaüks minna ei oskakski. Aare tuli kenasti välja, vihjet lugesin alles siis kui Annika oli aardele juba näpuga näidanud. Tänud aarde ja selle koha tutvustamise eest.

Onnini ragistatud ja tagasi inimese moodi astutud. Aitäh peitjale. Väga imelik onn tõesti..

leitud see aare ongi. Läksime ka pool sekundit varem teele kui oleks pidanud. Aga trenni saigi tehtud. Ei tea kas Elvas kellegil raha üle jäänud, et see siia ehitatud on... Aitäh peitjale!

Paistab tõesti alakasutatud, aga ikka tsivilisatsiooni jääke vedeles onni ümber küll. Vedasin natuke minema, ehk meelitab vähem karusid ligi. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.

Siinkandis on ikka jalutatud, aga antud onn oli uudis. Sinililli oli rohkem kui sääski, nii et net positive.

Siinsed kaks vanemat aaret on ikka silma jäänud ja ligudusest mööda kulgedes on saanud mõelda, et noh, eks järgmine kord. Aga kuna nüüd see kolmas aare ka siia samale rajale potsatas, siis ei lükanud seda jalutuskäiku enam kuhugi, veeresime kohale, parkisime auto ja rajale. Kusjuures selle aarde puhul oleks tulnud kohe kindlasti neid varasemaid logisid lugeda, aga kes seda tava aarde puhul ikka teeb. Seega läksime ka meie selle viimase otsa onnini läbi kes teab mille, igatahes oli natuke turnimist ja natuke võsas sahistamist, mis ünneks veel raagus mis raagus ning tagasi matkarajale ikka valge inimese kombel mööda teed nagu eelnevadki onnikülastajad. Onn nägi tõepoolest tutikas välja. Igatahes nüüd peab ya oma salajase staatuse küll minetama, sest muudkui kogub tuntust, eriti geopeiturite hulgas.
Tänud peitjale siia salaonni juurde kutsumast ja aaret peitmast.

Saime meiegi siin mööda radu ekseldud, et tagasiteel avastada lai tee, mis otse nulli toob. Korralik onn tõesti, ainult keegi oli ukse lahti unustanud ja tuba oli tihkelt sääski täis. Sulgesime ukse ja jätsime nad omapäi toimetama sinna, et siis järgmised teavad, millega riskivad. Aitäh peitjale!

Pühapäeva pühendasime kahele uuele aardele (ja ühele vanale). Maastik tundus esialgu hirmus olevat aga siksakitades jõudsime lõpuks künka otsas oleva salapärase majani, mida tõesti kaartidel pole. Sai uuritud seest ja väljast, lõpuks ka nimi kirja pandud. Tagasiteeks oli rajake olemas, pärast selgus, et oleks pidanud veel 10 meetrit viivitama metsa keeramisega. Tänud kutsumast!

Täitsa mõnus sinililledega ääristatud rajake oli. Vaatasime siiski ka võsa üle, sest mis metsaskäik see ainult mööda rada jalutades on. Onn on tõesti hästi peidus, üsna lähedalt alles märkasime. Katus on tal väga uhke aga mis rituaale siin korraldatakse, jäi tõesti mõistatuseks. Sel ajal kui Salme näitas mulle ehituslikke detaile arvasin mina, et võiks siis aarde ka juba ära logida. Kiirelt leitud esimesest uuritud kohast. Aitäh metsa kutsumast!

See aare sattus ilusti õigel ajal õigesse kohta. Vaatasin kaarti, et mida vanaema juurest tagasi sõites ära noppida võiks ja - ohhoo - alles tekkinud kaunikene vaatas vastu. Umbes aasta tagasi sai see matkarada siin esimest korda läbi jalutatud ka, seega koht oli juba tuttav. Majake samas ei olnud. Tõesti asub mittekusagil ja põhimõtteliselt mitte kellegi jaoks, kui seda kaartidel ei ole. Nime sain kirja mõned tunnid pärast esimest. Aitäh juhatamast!

Leitud

Meelitasin oma tusasevõitu poja kodust välja lootusega FTF-ida. No tegelt pärastlõunal selleks enam suuremat lootust muidugi polnud, aga meelitamiseks sobis ikka.

Parkla leidmisega tegime apsu. Tegelikult on see matkarada tuttav kant, aga noorsugu ütles parklani jõudes, et "ei, sinna on veel 300m". Läksime siis edasi ja tõesti oli tee ääres väike platsike, kus sai hädapärast auto seisma jätta. Aga soovitatud parkla oli siiski see, kust ma noormehe soovitusel uhkelt mööda põrutasin. Onnini jäi linnulennult ainult 150m. Üritasime siiski mingit rada leida, alguses oli see päris lai, aga kui onn paistma hakkas, kippus ära kaduma. Paras mäest laskumine tuli ka ette võtta. Aga kohale me saime, onni üle vaatasime, logiraamatusse mahtusime (aga ees oli hinnanguliselt 5-6 nime juba olemas) ja rahule jäime.

Aitäh peitmast!

04.04 ja neljandad leidjad. Koertel oli juba pikast sõidust saba sorgu vajunud. Siin saime seda parandada. Parklas oli korralik laulupidu, kuid siiski mahtusime ära. Sai mõni "loomarada" liiga vara salaonni poole pööratud ning saime korralikult kohale jõudmise eest võidelda. Auring ümber objekti, sisse piilutud, aare leitud - seega kõik vajalik tehtud. Tagasi läksime juba palju tsiviliseeritumalt. Aitäh EVEJ.

Kuna üks sõit oli nagunii vaja teha, siis mõtlesin ka siit läbi tulla. Ega ma esimest kohta sajaprotsendiliselt ei lootnudki, aga välistada seda ka ei saanud, on ju maakonnaaardeid teinekord paar-kolm päeva lastud seista enne esmavõtmist. Onni juurde erilist rada ei olnud, aga võis aru saada, et seda kaudu kuhugi käiakse. Ilma kindla eesmärgita igaljuhul selles suunas minema küll keegi ei hakka. Onn ise tundus uuena, ei tea paraku millal see tegelikult valmis on meisterdatud. Tundus varasemalt kasutamiseta, võibolla on põhjus selles, et puudub grillikoht, kus enne ööbimajäämist tšillida. Ettearvatult olid nimed logiraamatus juba ees, kolmas koht seekord.

Aare avaldatud.