Seoses teie kavatsusega paigutada geopeituse (geocaching) aarded või peidukohad kõrgepinge elektriliinide mastidele ja muudele elektripaigaldistele ning nende vahetusse lähedusse, teatame järgnevat:
1. Elektripaigaldiste ja nende kaitsevööndite ohutusnõuded
Elering on kehtestanud elektripaigaldiste ning nende kaitsevööndite kasutamiseks ja läheduses tegutsemiseks kohustuslikud ohutusnõuded, mis on välja töötatud standardi EN 50110 alusel ning mille eesmärk on tagada elektripaigaldiste ohutu käik ja avariiohutus. Kõik paigaldise lähedal viibivad isikud peavad olema saanud asjakohase ohutusjuhendamise ja olema teadlikud inimestele ja varale kaasnevatest ohtudest. (https://elering.ee/elektripaigaldise-kaitsevoond)
2. Kaitsevööndite piirangud
Elektripaigaldiste kaitsevöönd on määratud maal ning õhuruumis nii liini telje mõlemas suunas vastavalt pingeklassile (nt 110 kV puhul 25 m; 330 kV puhul 40 m mõlemalt poolt telge). Kaitsevööndi eesmärk on tagada paigaldise ohutus ning inimeste ja vara kaitse võimalike ohtude eest. Kaitsevööndis ei tohi toimuda tegevusi ega tekitada olukordi, mis ohustavad paigaldist, takistavad paigaldisele juurdepääsu või ohutust ega võimalda ohusituatsioonide tekkimist. (https://elering.ee/elektripaigaldise-ohutus)
3. Mastidele ronimine ja tegevused kaitsevööndis
Kõrgepinge õhuliinide mastidele ronimine – sealhulgas geopeituse punktide paigaldamine, peitmine või hooldus – on «kategooriliselt keelatud» ning see tekitab otsest ohtu inimese elule ja tervisele. Elektrivool võib põhjustada surmavat elektrilööki isegi juhtme puudutamata ning kaitsevööndis tegevuste tegemiseks tuleb alati eelnevalt kooskõlastada plaanitavad tegevused Eleringiga. (https://elering.ee/elektripaigaldise-ohutus)
4. Geopeituse tegevuste sobimatus
Arvestades eeltoodut ning elektripaigaldiste ohutusalast riski, ei ole kõrgepinge mastid ega nende kaitsevöönd sobivad ega lubatud geopeituse punktide peidukohtadena. Selline tegevus võib seada ohtu nii geopeituse mängijad kui ka võrguteenuse toimivuse ning nõuab alati eelnevat kooskõlastust ja ohutusnõuete täitmist vastavalt Eleringi juhenditele, mida antud kontekstis ei ole võimalik tagada. (https://elering.ee/elektripaigaldise-ohutus)
5. Järeldus
Kokkuvõttes tuleb sellised geopeituse tegevused, mis hõlmavad kõrgepinge mastide ja elektritaristu kasutamist peidukohtadena, keelduda, sest need on vastuolus Eleringi elektripaigaldise ohutusnõuete ja kaitsevööndi piirangutega ning kujutavad endast olulist ohutegurit.
Soovitame valida geopeituse aarete peidukohtadeks ohutumaid ja sobivamaid avalikku ruumi kuuluvaid objekte, mis ei asu elektripaigaldiste kaitsevööndis ega ohusta inimeste elu ja tervist.
Soovime teavitada, et KõRGEPINGE MASTIDE, ELEKTRILIINIDE, ALJAAMADE JA MUU ELEKTRIPAIGALDISE TARISTU KASUTAMINE GEOPEITUSE AARETE PEEDIKOHATENA ON KEELATUD.
Elektripaigaldiste ümbrus (seega ka kõrgepinge õhuliinide ja mastide lähiümbrus ning kaitsevöönd) võib olla eluohtlik, sest kõrgepinge elektriliinid ja -taristu kannavad suurt elektrienergiat ning nende läheduses viibimine ja igasugune tegevus võib põhjustada elektrilöögi, raske vigastuse või surmaohu. Mastidele ronimine on kategooriliselt keelatud ja eluohtlik. (https://elering.ee/elektripaigaldise-ohutus)
Lisaks on kõrgepinge alade ja elektripaigaldiste ümber kehtestatud kaitsevööndid, mille ulatus on:
- 110 kV liinidel kuni 25 meetrit mõlemale poole liini telge,
* 330 kV liinidel kuni 40 meetrit mõlemale poole liini telge
ning elektrijaamade, alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd piirdub minimaalselt 2 meetri kaugusega. (https://elering.ee/elektripaigaldise-kaitsevoond)
Eleringi ohutusinfo kohaselt on igasugune tegevus elektripaigaldise kaitsevööndis (nagu geopeituse aarete paigutamine, märgistamine, esemete peitmine või nt geopeituse ürituste korraldamine) lubatud ainult Eleringi eelneval kooskõlastusel ning vastavalt ohutusnõuetele. Kaitsevööndis tegutsemiseks tuleb esitada taotlus ning saada luba, mida mängu korraldajad või üksikisikud ilma kooskõlastuseta ei oma. (https://elering.ee/elektripaigaldise-ohutus)
Seetõttu palume tungivalt järgida alljärgnevaid põhimõtteid:
- Ärge paigutage geopeituse aardeid kõrgepinge mastide, õhuliinide, alajaamade või muu elektritaristu territooriumile ega kaitsevööndisse.
- Kui kavandate aarde või geopeituse punkti paigutamist alale, mille läheduses on elektripaigaldisi, kooskõlastage see Eleringiga eelnevalt, et hinnata ohte ja saada luba.
- Kõik tegevused elektripaigaldise kaitsevööndis nõuavad Eleringi poolt heakskiidetud ohutusnõuete järgimist ning vastavaid luba- ja ohutusdokumente.
- Mastidele ronimine või elektripaigaldiste tarbeks mõeldud rajatistega kontakt on eluohtlik – seda ei tohi teha mitte mingil tingimusel. (https://elering.ee/elektripaigaldise-ohutus)
Elektripaigaldiste ja nende ümbruse ohutus on ülimalt oluline nii teie enda kui ka teiste inimeste tervise ja elude kaitsmiseks. Kõik tegevused elektripaigaldiste läheduses tuleb alati planeerida vastutustundlikult ning ohutusnõudeid järgides.
Kui Teil on küsimusi või vajate lisainfot ohutusnõuete ja kaitsevööndite kohta, palume tutvuda Eleringi ametliku ohutusinfoga või võtta otse ühendust Eleringiga.
Geopeituse aardeid ei tohi Eestis lihtsalt niisama peita soodesse, rabadesse või kaitsealadele ilma vastavate lubade ja tingimusteta — eriti kui tegemist on kaitstava looduse, looduskaitsealade või tundlike elupaikadega.
🧭 1. Geopeituse üldised reeglid
Rahvusvahelised geocaching-reeglid (nt Geocaching.com) nõuavad, et aarde paigutamisel peab olema omaalgatuslikult vajalik luba või õigus peita aare selles kohas — eelkõige maaomaniku või halduri poolelt. Samuti ei tohi peitmine kutsuda otsijaid piiratud või keelatud aladele, kus juurdepääs on õiguslikult piiratud. (Geocaching)
🌲 2. Eesti looduses liikumise ja looduskaitse alused
⚖️ Vabadus liikumiseks
Eestis kehtib nn liikumise vabadus (freedom to roam), mis lubab looduslikule maastikule minna jalgsi, rattaga vms — kui see ei ole selgelt keelatud või piiratud seadusega. (rmk.ee)
🚫 3. Kaitsealad ja tundlikud alad
🛑 Keskkonnaseadused
Paljud rabade, soode või muu tundliku looduse alad on kas looduskaitse all (nt looduskaitseala, rahvuspark, kaitseala) või on spetsiifilised piirangud liikumisele (rühma-ajalikud liikumiskeelud, kaitsealuste liikide elupaigad jms). Sellistes kohtades:
- Liikumine võib olla piiratud või keelatud.
* Geopeituse aarde paigaldamiseks võib olla nõutav luba Keskkonnaametilt või vastavalt ala kaitse-eeskirjale. (loodusveeb.ee)
Mõned kaitsealad, eriti rangemad looduskaitsealad või eraldi määratletud liikumiskeelualad, võivad üldse välja lülitada igasuguse tegevuse väljaspool ette nähtud radu — sinna aaret peita ilma loata ei tohi. (loodusveeb.ee)
🐾 4. Tundlike elupaikade (rabad, sood) eripära
Rabad ja sood on Eestis sageli üsna habras keskkond, ning nendel liikudes võib kergesti põhjustada keskkonnakahju (rändlusrajad, turbasammaldused jms). Seetõttu:
- Loodusliku elupaiga häirimine võib olla seadusega keelatud.
* Kaitse-eeskirjad võivad seal liikumise ära keelata või nõuda spetsiaalset visitluba. (loodusveeb.ee)
Seega ei ole automaatset õigust sinna aardeid peita vaid sellepärast, et liikumisvabadus võib jalgsi liikumise kohta üldiselt kehtida.
📌 5. Kokkuvõte – mida tuleb teha
Kui soovid geopeituse aarde Eestis panna soodesse, rabadesse või mis tahes kaitsealale / looduskaitseala serva:
- Kontrolli konkreetse koha staatust:
* kas see on kaitseala (looduskaitseala / rahvuspark / Natura 2000)?
* millised liikumiskeelud või kaitse-eeskirjad seal kehtivad?
Seda saab vaadata Eesti Maa-ameti või Keskkonnaameti aluskaartidel ja kaitsealade kaardil. (loodusveeb.ee) - Hangi luba vastavalt vajadusele:
* kui see on eraomaniku maa → omaniku kirjalik luba;
* kui see on avalik haldusala (riigi/vald) → haldurilt luba (nt Keskkonnaamet);
* kui see on looduskaitseala → Keskkonnaameti/ala halduri luba vastavalt kaitse-eeskirjale. (keskkonnaamet.ee) - Veendu, et peitmine ei kahjusta loodust:
Paigutamine ei tohi viia rabade või soode häirimiseni (nt kergliikluse rajad välja liikuda, tundlikke turbaalasid mööda trampida jne). - Märgi piirangud geocache’i kirjeldusele:
Kui aarde asukoht on piiratud liikumisega, kirjuta see ka kirjeldusele ja anna otsijatele teada piirangutest. (dspace.emu.ee)
📝 Kokkuvõtte
📍 Ei tohi – ilma vastava loata või kui see häirib looduskaitse reegleid.
✅ Võid – kui oled kontrollinud ala staatust, saanud loa maaomanikult/halduri/ Keskkonnaametilt ning olnud kindel, et see ei kahjusta loodust ega riku seadusi.
Kas nüüd algab Eestis suurem aarete arhiveerimine?
Siin on ilmselt silmas peetud seda, et geopeituse aarete peitmine on tegevus, mis võib ohustada loodusväärtuste seisundit ning jätta looduskeskkonda püsivaid jälgi. Ametlikus käsitluses võib sellist tegevust pidada kaitsealale külastustaristu rajamiseks, mis eeldab Keskkonnaameti eelnevat nõusolekut.
Lisaks võib geopeituse aarete peitmine mõnel juhul kvalifitseeruda ka rahvaürituse korraldamisena. See tähendab, et juhul, kui aaret soovib korraga külastada suurem arv inimesi, kui konkreetse looduskaitseala kaitse-eeskirjas lubatud, on sellise tegevuse jaoks vajalik küsida kaitseala valitseja või korraldaja nõusolekut.
Mõnel juhul peavad eksperdid kavandatud tegevuse võimalikke mõjusid ka eraldi hindama. Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada keskkonna taluvusvõimet, põhjustada pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Geopeituse puhul on teoreetiliselt kõik need loetletud keskkonnamõjud võimalikud.
Siin on selgitus, kellele kuuluvad liiklusmärgid Eestis ja kas neid võib kasutada aarde peidupaikadena (nt geopeituse, aardejahtide vms puhul):
✅ 1) Kellele kuuluvad liiklusmärgid?
📌 Omandus ja vastutus
- Liiklusmärgid kui liikluskorraldusvahendid kuuluvad üldjuhul tee omanikule / haldajale, mitte üksikisikule.
‣ Liikluskorraldusvahendite paigaldamise, asukoha ja hoolduse eest vastutab tee omanik või isik, kes on tee haldamise eest vastutav (nt riik või kohalik omavalitsus). See sätestub Liiklusseaduse kohaselt: kohustus tagada liikluskorraldus ja vastavad vahendid on tee omaniku/hooldaja -kohustus. Liiklusmärgid ei tohi olla kahjustatud, varjatud ega ilma loata ümber paigutatud. Riigi Teataja
📌 Märgid avalikel teedel
- Avalikel teedel (riigi- ja kohalikel maanteedel, tänavatel) kuuluvad liiklusmärgid tee omanikele (nt riik kohaliku omavalitsuse kaudu) ning neid paigaldab ja haldab vastav amet (nt Transpordiamet või kohalik omavalitsus).
* Märgid on osa liikluskorraldusvahenditest, ja nende paigaldamine/muutmine nõuab vastavat ametlikku volitust. Riigi Teataja
✅ 2) Kas liiklusmärke tohib kasutada aarde peidupaikadena?
❌ Ei — liiklusmärkide kasutamine sisseehitatud peidupaikadena on keelatud.
- Liiklusmärke ei tohi peita, kahjustada, eemaldada või paigutada ümber ilma volituseta. Seda nõuet reguleerib Liiklusseadus: “Liikluskorraldusvahendeid ei tohi kahjustada ega varjata liikleja vaateväljast ning neid ei tohi paigaldada, eemaldada ega liigutada ilma loata.” Riigi Teataja
👉 See tähendab, et märkide taha või külge aarde (nt geopeituse) peitmine, mis vähendab nähtavust või tekitab segadust liiklejate jaoks, on vastuolus seadusega.
📌 Teekaitsevööndi reeglid
Lisaks Liiklusseadusele kehtivad Teeseaduse alusel tee ja tee kaitsevööndi kasutamise nõuded, mis reguleerivad, mida teel ja selle alal lubatakse paigaldada:
- Tee kaitsevööndisse või teele ei tohi paigaldada ega jätta objekte ilma tee omaniku loata, sh liiklusvälist infot või muid markeerimisi (nt reklaamid, talgute vahendid jmt), mis võiksid segada liiklust või varjata olemasolevaid liiklusvahendeid. ERR
* “Liiklusvälise teabevahendi” paigaldamiseks tee kaitsevööndisse on lubatud ainult tee omaniku loal ning vastates täpsetele nõuetele (nt ei tohi eksitada liiklejat ega takistada nähtavust). Riigi Teataja
👉 Seda saab tõlgendada nii, et ka aarde peitmine tee kaitsevööndis või liiklusmärgi läheduses (sh see, mis võiks olla tajutav liiklejale või objektist kadunud märgi osana) nõuab vastava loa olemasolu.
📌 Kokkuvõte lihtsas keeles
KüsimusVastus
Kellele kuuluvad liiklusmärgid?
Tee omanikule / haldajale (riik või kohalik omavalitsus)
Kas ma tohin liiklusmärgi taha/alla aare peita?
Ei – ilma loata ei tohi märkide asukohta muuta ega varjata
Kas tohin tee ja selle kaitsevööndit kasutada “privaatseks” aarde peitmiseks?
Ei – selleks on vaja tee omaniku loata
👉 Liiklusmärgid ja nende lähedus on avalik liiklussüsteem, mille eesmärk on ohutus ja selgus. Nende kasutamine mängudeks või peidupaikadeks ilma vastava loa ja kooskõlastuseta ei ole lubatud ja võib rikkuda seadust.
Võiks olla ikka selge info, kas varem peidetud reeglitele mittevastavad aarded peaks ära korjama? Ja kas üldse jääb järele kohti, kuhu lubatakse peita ilma kooskõlastusteta? Kui jah, siis millised on need kohad? Kas virtuaalsed punktid on lubatud neis kohtades a la "loe numbrit elektrikapilt"?
Ma oleksin tiba paindlikum
Kas ma tohin liiklusmärgi taha/alla aare peita?
Ei – ilma loata ei tohi märkide asukohta muuta ega varjata
Jah - kui märkide asukohta pole muudetud ega varjatud
Kui GC reegelid lugeda, siis on maaomaniku luba vajalik iga aarde puhul sõltumata sellest kas peidukoht kuidagi kahjustab objekti või mitte. Uued reeglitäpsustused muudavad nüüd peitmise keerulisemaks kuna tuleb küsida maaomaniku kooskõlastust ja kui see künnis ületada, siis poel etada kas selle loa üldse saab. Seega kindlasti palju armastatud peidukohad kaovad pildilt ja paljud ei hakka kooskõlastuste nõude tõttu enam üldse vaevuma aarde peitmist ette võtma. Soode-rabade puhul Keskkonnaamet vaevalt, et hakkab kooskõlastuste jaoks eraldi inimest palkama ja neil on peidusoovi korral lihtsam vastata eitavalt, sama juhtub ilmselt linnade tänavate teekaistevööndite puhul kus linnavalitsusesed eriti suuremate linnade puhul hakkavad nüüd saama ohtralt kooskõlastussoove. Üks hiljutine kartiuliaare on peidetud küll lahedasse kohta aga jääb kahjuks pommikahtlust äratavasse teekaitsevööndisse, kurb kui see aare peaks arhiivi minema.
Küsimus on veel, mis vormis peavad need kooskõlastused olema ja kellele need on vaja esitada? Kas aarde avaldamise lehel on olemas selline koht, et "sisesta dokument", lae üles pdf jpg vms.? Kes hakkab kontrollima (näit. väljastanud ametnikule helistama vms.), kas kooskõlastus on ehtne, et pole näiteks võltsitud? Kui omale (või pereliikme) maale peita, kas siis peab dokumentaalselt tõestama, et olen maaomanik?
Ma vaatan, et ülevaataja ise on ka alles pannud riigimaale aarde, suure põhimaantee äärde. Kas ülevaataja võiks tuua selgust meile, kuidas seda luba küsida ja milline see "aksepteeritav" luba näeb välja ja mis vormingus ning kus ülevaataja seda soovib näha. Toogu näitena oma saadud luba nende hiljutiste aarete jaoks.
Palun mitte postitada kontrollimata/korrigeerimata AI teksti reeglite pähe.
Näiteks:
"Liiklusmärke ei tohi peita, kahjustada, eemaldada või paigutada ümber ilma volituseta.
Kas keegi tõesti meist tahab liiklusmärke peitma või ümber paigutama hakata? Ma tõesti kahtlen selles.
Geocaching omab üldisi peitmisreegleid. Samas on ka kirjas, et ...
- As community volunteer reviewers become aware of geocache placement policies for a certain location, they may add them to the Regional Geocaching Policies Wiki
ja
Eesti konkreetselt: https://gcwiki.atlassian.net/wiki/spaces/GEO/pages/529830/Estonia
Saan aru, et seda Eesti osa on just ülevalpool olevaga infoga täiendatud. Samas see "policy" peaks olema Eesti geopeituse kogukonna poolt koostatud (arvestavana kohalikke olusid) ja geocaching.com poolt "teatavaks võetud", mitte vastupidi.
Soome võiks siinkohal eeskujuks olla: https://gcwiki.atlassian.net/wiki/spaces/GEO/pages/532830/Finland+land+Islands
Alatses kasvõi igameheõigusest - kui sul on õigus sinna minna, siis on õigus (reeglite piires) ka sinna peita
Minu varasem sarkastiline postitus oligi ajendatud sellest, et mõistlikult ja vastutustundlikult paigutatud geopeituse aare looduskaitsealal ei ole käsitletav külastustaristu rajamisena ega võrreldav ulatuslike ja püsivate rajatistega, nagu veekogud või tuumarajatised jms
Raske on näha, kuidas mõistlikult paigutatud geopeituse aarded võiksid ohustada inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara.