Geopeituse reeglid ja keelatud peidukohad

Näitan tulemusi 16-28 / 28
nomad29. detsember 2025 kell 15:31

Keerame ikka eestlastele omaselt vinti 10 korda üle, et tublimana näidata. Nende reeglite valguses võiks rahulikult vähemalt 50% aaretest ära kästa koristada

pohatu nuva30. detsember 2025 kell 09:54

Tänan!

Postituse ajastus pole juhuslik ning on ajendatud teemadest mis sündmustel ikka ja jälle korduvad. Mängijatel on mured

Sisulised ning argumenteeritud vastused on alati teretulnud.

Eesmärk: Juhtida tähelepanu, et mängul lisaks kirjutatud reeglitele on ka kirjutamata reeglid nagu seadused, määrused jne. Seaduste mittetundmine ei vabasta kedagi vastutusest. Nii GP kui GC leht pakuvad platvormi, kus oma loomingut avaldada.

Ajas muutuvad peidukohad, peitjad ning mängijad. Seadusi luuakse juurde ja vanemaid täpsustatakse kui ilmnevad uued asjaolud. Geopeituse reegleid on 25a jooksul vähemalt 10 korda uuendatud. Kohaneme

Eestis on hetkel 10205 aardepostitust, neist aktiivseid 5600. Selle numbri sees on kõik avaldatud, avaldamata, aktiivsed ja arhiveeritud sisestused. Tõenäoliselt oleks number palju suurem kui groundspeak poleks alustanud digiprügi vähendamist aastad tagasi.

 

Jätkame sisulist arutelu?

 

Aarete peitmisel ei ole pretsedente. Sarnase aarde varasem peitmine ei ole uue aarde avaldamisel õigustuseks. Kui sa leiad, et aare on peidetud juhiseid rikkudes, võid sellest teada anda. Siiski võib olla ka võimalus, et aare on peidetud enne juhiste muutmist ning on ajalooline aare.

zytecc30. detsember 2025 kell 11:10

Sisuline arutelu:
Kui kaks aaret on vaadatud läbi sama juhendite kehtivusperioodi jooksul ja tekib põhjendatud kahtlus, et samu kriteeriume ei ole rakendatud järjepidevalt, siis on loomulik ja põhjendatud küsida selgitust, milline konkreetne juhend või selle tõlgendus viis erineva tulemuseni.

Selline küsimus ei kuulu „no precedence“ reeglipunkti alla, sest see ei taotle õigust varasema otsuse alusel. Tegemist on küsimusega kehtivate juhendite järjepideva rakendamise kohta, mitte pretsedendi loomisega.

Seetõttu julgustan mängijaid seda õigust ka teadlikumalt ja aktiivsemalt kasutama — rahulikult ja faktipõhiselt.

aare30. detsember 2025 kell 13:00

Tõstatan omalt poolt uuesti sisuliselt ja konkreetselt liiklusmärgi teema (oma esimesele tähelepanujuhtimisele siinsamas teemas ei saanud vastust).

  • Liiklusmärke ei tohi peita, kahjustada, eemaldada või paigutada ümber ilma volituseta. Seda nõuet reguleerib Liiklusseadus: “Liikluskorraldusvahendeid ei tohi kahjustada ega varjata liikleja vaateväljast ning neid ei tohi paigaldada, eemaldada ega liigutada ilma loata.” Riigi Teataja 👉 See tähendab, et märkide taha või külge aarde (nt geopeituse) peitmine, mis vähendab nähtavust või tekitab segadust liiklejate jaoks, on vastuolus seadusega.

Juhin tähelepanu, et korralikult peidetud aare EI kahjusta liikluskorraldusvahendit ja EI varja liikleja vaateväljast ja aarde peitmisega EI paigaldata, eemaldata ega liigutata liikluskorraldusvahendit. Seega ei vähendata ka nähtavust ega tekitata segadust liiklejate jaoks.

Siinkohal ei ole samuti kohane nõuda omanikult kirjalikku luba omanikult, sest kõik asukohad kuuluvad kellelegi, kas riigile või eraomanikule ja sel juhul oleks vajalik kirjalike lubade nõudmine KÕIKIDE AARETE puhul (va juhul, kui peidetakse enda eraomandile).

GC reeglitest -

  • Even if you are certain that geocaching is permitted on particular public property, make sure that you follow any requirements established by the landowner or land management agency before you place the cache. "Any requirements" ongi siinkohal viidatud nõuded Liiklusseaduses ja neid nõudeid järgides ei ole alust liiklusmärkide juurde peitmise keelamiseks.

Seega loen liiklusmärgi juurde peitmise keelamist (ilma teadmiseta, et on rikutud liiklusseadust) reeglitevastaseks.

See siin on lihtsalt üks näide keeldudesajust.

pohatu nuva30. detsember 2025 kell 15:41

Aare. Super. Hästi argumenteeritud. Kui aare on 1,5/1,5 ja selle saad kätte ronimata, kruvimata peaaegu "autot peatumata" jääb liikluskorraldusvahend ehk terveks. Meil on mõningaid näiteid turnimisest, kruvimisest ja lõhkumistest koos sellega. Mõni geopeitur kaalub 30kg, mõni 130kg - on ju vahe. On mitmeid näiteid politsei ja turvafirma sekkumisest. See pole OK. Teema on laiem ja tulebki selgeks rääkida. Kuhjas on konte rohkem kui üks mida närida.

markosu30. detsember 2025 kell 17:29

Kui jutt on hästi argumenteeritud punktidest, siis ma lähen tagasi ikkagi nende AI kokkuvõtete juurde. Lisaks varem mainitud liiklusmärkide valele tõlkimisele/tõlgendamisele AI poolt on seal veel palju vähemalt kaheldava korrektsusega väiteid.

See sama liikluskorraldusvahendite punkt viitab Riigi Teatajasse. Võiks ju kõik väga hästi olla. Aga seal on üks väga suur ja teine potentsiaalset väiksem probleem. Kõigepealt suurem: allikaks on KEHTETU liiklusseadus. Ehk siis minu poolt tekib kohe tõsine kahtlus, et postituses olev info ei pruugi täna enam tõene olla. Teiseks väiksem(?) probleem: allikaks on eestikeelse seaduse asemel kasutatud inglise keelset. Ja mulle tundub, et selles ja AI katses seda eesti keelde tõlkida on tulnud minu meelest absurdne reegel, et liiklusmärki ei tohi peita jms. Jah, arusaadav, et geopeitus pole seadusest üle ja sellist tegevust teha ei tohi, aga sellise reegli eraldi loomine on minu meelest selge üle reguleerimine. Eks ma muidugi arvan, et tegelikult ka postitaja ei pea sellise reegli loomist vajalikuks, aga see on ka kohe probleem - kui soovitakse hästi argumenteeritud arutelu, siis peaks ka endapoolne info olema vähemalt elementaarse kontrolli läbinud. Ja kahjuks seda see polnud. Foorumipostituses on veel rasvase tekstiga keelde, mis viitavad mingile allikale. Kui aga allika avasin, siis mainitud infot mul seal leida ei õnnestunud. Ja seejärel juhul vähemalt mina tõmbasin kogu posituse mõtteliselt jooned peale, sest ma ei saa selle sisu lihtsalt tõena võtta, isegi kui seal võib täiesti õigeid väiteid olla.

arvoaljaste30. detsember 2025 kell 23:24

Eks siin on ehe näide bürokraatlikust ülereguleerimisest. Saan aru nt. liiklusmärkidesse peidetavate aarete puhul, kus peab mööda posti ronima üles, et kätte saada. Need postid on tõesti ühel hetkel vildakad. Aga täiesti vastu olen igasugusele automaatnõudele soode-rabade jne. puhul. See on täpselt sama, kui iga seeneline ja marjuline peab ennem metsa minemist hakkama kaitseala valitsejaga kokku leppima, mis aegadel ta metsa siseneb ja väljub ja mis rada ta selleks plaanib läbida.

Pole nagu olnud, et geopeiturid on ise matku aarete juurde korraldanud ja seeläbi suuremat gruppi inimesi korraga sama rada läbima suunanud. Pigem on olnud probleem mõningate loodusmatku korraldavate ettevõtjatega, kes on inimesi aarete juurde suunanud. Geopeituse aaret käib korraga otsimas 1 kuni mõni inimest. Suuri gruppe haruharva. Ja igaüks neist läheb oma rada pidi. Eks aeg oleks ka põdrale, mägrale ja ilvesele teha load, et kus nad käivad ja mida häirivad.

tunk31. detsember 2025 kell 14:37

Rahvusvaheliste reeglite eestlasliku ülijälgimise asemel soovitaks eestlaslikku talupojasuhtumist loogika alusel. Reeglite täpsustamine on meie kogukonna kasvamisel täitsa teema, üsna nõus. Lihtsalt need punktid võiks mängijate jaoks hästi selgelt piiritletud ja võimalikud asukohakontrolliga kaasnevad tegevused hoolega läbi mõeldud.

Elektriseadmed

Nõus alajaamadega ja kõrgepingeliinide postidega. Samas, kui kõrgepingeliini post asub jalgsiraja ääres ja kui vanainimene seal nurgaposti alusel jalga puhkab, siis teda ju keegi piitsaga ära ei aja kohe. Ma ei tea, mingi kõrguspiirang oleks võibolla teema, mingi meeter maapinnast, siis saaks kõik igas vanuses otsijad ennast ja süsteemi kahjustamata aarde kätte. Aga kui ei tohi, siis olgu peale, nutma ei hakka ka. Alajaamad on minu meelest natuke tõsisem teema. Meil ju peremäng - ma isegi laiendaks teemat, isegi kasutusest väljas alajaamad või lahtised elektrikapid võiksid väiksematele lastele eluohtlikke harjumusi õpetada. Mis puudutab ohtralt tänaval leiduvaid kinniseid elektrikappe, eriti nende tagakülgi - väga laialt kasutusel Eestis ja üle maailma igal pool. Kas järgmiste aarete puhul keelatud peiduviis? Sealt samm edasi, leidub ka aardeid, mille väljanägemine on väljast selgelt elektrikapi välimus, aga tegelikult geopeituri poolt paigaldatud kapp - kuna see ei ole Eleringi haldusvallas, siis eeldatavasti täitsa ok? Mis puudutab valgusliinide poste, siis sinna peale kleebitud kleepsude lugemine ei kahjusta küll kedagi.

Rabad

ChatGPT tegeleb oma indekseeritud materjaliga ja viitab vanadele aadressidele. Ammu teada teema, millega juturobot alati ajast maas on. Antud juhul siis näiteks loodusveebi lingid. Eestis leidub rabasid, kus laudteelt lahkumine on konkreetselt siltidega keelatud ja seda on siiani geopeiturid minu teada alati austanud. Kus keelusilte ei leidu, siis tohib siiski rabapinnale astuda. Nagu errveegi ütles - kui on lubatud minna, siis võiks ju peita ka. Meil ei ole siiani naljalt juhtunud, et raba-aarded tõmbaks mingeid suuri masse ligi. See teema kehtib ehk kolme linnakeskme kohta meie maal. Aga kui nõue peaks lähtuma Keskkonnaameti soovidest, siis eeldatavasti on neil mingi kontaktinimene, kes selle kontrolliga tegeleb, defineerib kust algab raba, pakub kiiret tagasisidet, kes ehk fotode alusel kinnitaks peiduviisi ja hoiaks neile jagatud infot ainult enda teada?

Liiklusmärgid

Vat mihuke paras põnts. Sellega langeb nüüd ära minu geniaalne idee, millega ma plaanisin ühte Tallinna piiripunkti poole kildi jagu kesklinnale lähemale liigutada... Olgu pääle, liiklusmärke enam ei tohi ringi tõsta. Usun, et liikluskorraldusvahendite hulka kuuluvad lisaks märkidele teehaldajale näiteks teepiirded, mis samuti geopeiturite hulgas laialt populaarsed. Nende külge peitmine on vist edaspidi ok? Liiklusmärgid - geopeitur toimetab 99% teisel pool märki, kus märgi näopool on teistele liiklejatele selgelt nähtav. Lisaks, üsna oluline, et meie oludes jõuab geopeitur tegutsemiseks suurema vaevata leida hetke, mil isegi linnas keegi teine parasjagu märki ei näegi. Jah, no kolm tükki tuleb Eestis meelde, mida ma läbi aegade autorehvi pealt olen haaranud - edaspidi siis pigem mitte eriti teema. Ja paljud teised on üsna kõrgel, mida lapsed ilma abivahendita kergelt kätte ei saaks. Võibolla tõesti siis edaspidi kehtestada liiklusmärkide aarete puhul maksimaalne kõrgus maapinnast? Mitte maksimaalne maastiku raskusaste, sest seda mõõdab igaüks ikka natuke omamoodi. Ja noh, käed taskus otsitavad kleepsud postidel on ju täitsa ok?

Head aastavahetust ja uut paremat!

erko31. detsember 2025 kell 17:24

Head Vana Aarde Lõppu ja Head Uut(e aarete vaba) Aastat! :D

nomad31. detsember 2025 kell 18:59

Jään siiski enda juurde kindlaks, mitte mingid ajaloolised Geocachingu reeglid ei huvita eleringi jms. Seega pigem kõik ära kästa korjata

lembitu29. mai 2026 kell 20:45

Huvitav, miks Eesti GP lehel kiusatakse kohalikke aarde otsiajaid?
Sorkholm Tavaline aare GC2GM5F
On neile suletud.
Kuid üle maailma kõigi teiste jaoks on Sorkholm Tavaline aare GC2GM5F GC lehel täitsa avatud.
Võiks olla ju ühtemoodi, et segadusi vältida.
Mis adminnid sellest arvavad?

tunk29. mai 2026 kell 21:15

Ma vist tean vastust sellele.
Sorkholmi saarel on riigi poolt kehtestatud linnutibukaitse liikumiskeeld 01.04-15.07.
GP lehel on konfigureeritud kuupäevapõhine ligipääsu luba. Aarde peitja saab kuupäevasid ise määrata.
GC lehel sama asja pole. Aarde peitja kohustub aarde kättesaamisperioodi ise manuaalselt kontrollima ja sisse/välja lülitama. Kahjuks härra [jmets] pole enam aktiivsete peitjate hulgas ning rahvusvahelisel saidil aarde tänasel omanikul on tülikas kõiki kuupäevapõhiseid aardeid käsitsi iga aasta kaks korda üle käia.
Kellel võimu, võiks esitada tungiva soovi GC arendajatele kuupäevapõhise ligipääsu automaatkontrolliks. Arvaksin, et mitte ainult Eesti teema.

caro30. mai 2026 kell 09:23

See, et aare on avatud, ei tähenda ka seda, et on luba seaduseid rikkuda. Seda peab igaüks ise vaatama.
GP lehel on lihtsalt mugavusteenus välja arendatud. :)

Näitan tulemusi 16-28 / 28