Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See koht seostub kuulsa mehega. Kohe päris kuulsaga. Tema eluteel on olnud mitmeid tähelepanuväärivaid sündmusi , kuus nendest eriti tähtsad. Meid huvitavad nendest kuuest neli.
Oluline on sündmuse toimumise aastarv ja üheliste number selles –
sündmuste toimumise kohad on järgmised
Curacao A
Zürich B
Amsterdam C
Riia D
PS. Kuna on selgunud, et tähtsaid "Riiasid" on erinevatel andmetel mitu , siis võta tänapäevale lähim aastaarv.
Puuduolevad numbrid koordinaatides on X ja Y.
Y on mehe eesnime tähtede arv ja X on mehe perekonnanime tähtede arv
Ehk siis
59 AX (C-2)X.DX
24 (C-2)Y BY.AY
Punane on pluss ja sinine miinus nagu kokku lepitud.
Kuna ehitustööd on vahepunkti hävitanud , siis mõistatus muutus virtuaalseks.
Esimese mõistatuse vastuse kontroll ning järgmise mõistatuse pilt asub siin
Teine mõistatus tuleb pildilt, mille saab eelnevale lingile õigeid koordinaate sisestades. Teise mõistatuse vastust võib kontrollida gp lehe geokontrollis või siin
Vihje: 6.trbpurpx.bet cvyg 7.wõaxf fvetrf
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 206/1095 |
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 186/344 |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC6V3BT
Logiteadete statistika:
81 (81,8%)
18
13
0
0
0
0
Kokku: 112
Jälle üks pika lahendusajalooga aare. Nüüd siis lõpuks nimi kirjas. Aitäh.
No küll siin sai ikka palju neid punaseid kontroller juurde lisatud üle päris pika aja. Mõistatuse osas, nagu paljudel teistelgi tundsin, et on vaja väikest tõuget. Peale tõukesaamist nentisin, et mu mõtlemine on justkui õige olnud, aga lihtsalt rohelist ei tule ning ei tulnud ka peale esimest tõuget, niiet vajasin veel lisatõuget. Peale seda selgus, et väikese algandmete tõlgendamise ebakõla tõttu olid minu esimesed geokontrollid väga lähedal, aga põmst napilt 10,45 meetrit eemal, ehk siis poole meetri kaugusel rohelisest näost. Kohapeal muidugi sai ka kohe kõigepealt võtmetega hakatud kangutama üht asja, siis kaasas olnud kahvliga, lõpuks nentisime, et see ei kanna vilja ja käisime lähedal edutult tramme vaatamas. Tagasi tulles lähenesime juba skalpelliga, mitte nüri kirvega ning asi jäigi pihku.
Mina seda mõistatust ei olnud nõus lahendama, sellised asjad lendavad ikka kõrge kaarega üle minu pea. Õnneks ei tegele ma enamjaolt geopeitusega üksi ja saab ka kellegi teise peale loota :) Kohapeal toimunu kohta võib öelda ainult nii palju, et ega meil enam lootust kuskilt ei paista ja võib kohe maha kanda. Suht piinlik värk. Tänud peitjale!
Natukene pidin ringi tiirutama, aga lõpuks ikkagi leidsin. Aitäh aarde eest!
Selle igavese teisega oli igavene nöök. Aga õnneks mitte ainult mul vaid seda nöörijuppi on vist kaunikesti juhmilt pea kõik lahendajad vahtinud. Igatahes esimene pool mõistatusest sai juba ammu lahendatud ja nii ta seisma jäi kuni kaduma läks. Nüüd kui asjale uuesti tõsiselt otsa vaatasin, lahendasin selle esimese poole uuesti ja sama jama, ei saa muffigi aru. Appikarje teele ja peitja abiga sain teisest poolest pool kenasti paika, aga nagu teada on, on koordinaatidest vaid pool õiget natsa vähe. Igatahes vajasin uuesti abi ja nii selle saaga lauatagune osa sai oma õnneliku lõpu. Kuna olin lugenud, et lõpus on aknaid natuke nagu liiast, põikasin täna väheke enne keskööd pimeduse varjus siit läbi. Tegelikult kogesin, et poleks ka päevavalges midagi hullu olnud, otsitav jäi kohe esimesest katsutud kohast näppu ja logitud ta saigi. Tänud peitjale ajusid krussi ajamast ja siis muidugi abi eest neid taas krussist lahti harutamisel ning loomulikult ka aarde eest.
Esimene pool mõistatusest oli lihtne,teisel osal juba pidi abikätt kasutama.Lõpus natuke poleerimist ja näpud juba tabasidki karbi.Aitäh!
Püha ristivägi! Ometi on see aare leitud. Mõistatuse esimene osa lahenes juba 2 aastat tagasi ludinal, kuid siis saabus silme ette mingi köis mingite kriipsude ja kastidega, millest kohe üldse tolkugi aru ei saanud ja peaaegu kaheks aastaks see marineerima jäi. Vahel ikka võtsin selle taas välja, põrnitsesin mõnda aega ja panin ta tagasi. Ei olnud mul ühtki tarka mõtet. Ühel ronimisõhtul otsustasin abi küsida, seejärel seletati mulle loogika ära. Selle kohta ütleks, et debiilselt lihtne, aga samas paganama kaval, kuid no sellise mõtte peale annab ikka tulla. Suvisema soojaga käisime korra ka kohal, kuid siis meil palju aega polnud ja kiirelt karpi näppu ei hakanud. Seejärel saime veel vihjeid. Nüüd tulime paduvihmas kohale - mitte üht hinge ei olnud ka aarde juures. Hargnesime Mirjamiga ning tal näkkas paremini. Igavene teine tõesti - kaks aastat lahendamist, kaks korda kohal käimist. Tuhat tänu, et see asi nüüd läbi on!
Igavene teine? Rohkem nagu igavene... nuhtlus. Geokarjääri alguses saime esimese vaheetapi läbitud kuid edasi ei saanud sealt kuidagi. Mingi mõte oli, mida ja kuidas, aga nendest mingeid koordinaate me küll välja ei suutnud võluda. Lõpuks, kui viha oli järele andnud ja asi pea kaks aastat sahtlis laagerdanud, siis julgesime mõnelt varemleidjalt nõu küsida. Seda me ka saime, aga ainult lusikatäite kaupa, sest kes see ikka kulbiga asja ette söödab. Nii kulus ka vihjete abiga meil üsna hulk aega, enne, kui punkti lõpuks 10m täpsusega kaardile saime. Hõissa ja trullallaa, aga sellega meie väljakutse ei päädinud. Saime kohapealgi mitu korda käia - õnneks küll ainult 2. Esimesel korral oli soe suveilm ja mugusid nii mõnigi, kuid natuke siit-sealt saime kohta uuritud. Vihjele truuks jäädes leidsime üles vist kõikvõimalikud jõnksud, mida oli sinna vist aegade jooksul juurde.. sõidetud :D Tookord andsime alla, kuid täna, sügise suure vihma saatel tulime uuesti vaatama. Fakt, et Raul asja leidnud oli, andis kindlust juurde. Vihma kallas ja kallas ja kallas ning lõpuks saime näpud asjale taha. Logimine oli räige tüütus ja lisaks sellele, et logileht sai natuke märga, avastasin, et mu vihmajope laseb ka vett läbi. Kah mul abimees. Aga igaljuhul on aare nüüd meie poolt finišis ja saame selle jubeda igavese pagana ... nuhtluse ära unustada.
Aitäh!
Selline tunne on, et 785 korda oleme siin ja poleerime seda piirkonda. Oi kui palju oleme siin käinud ja ka seda õiget kohta uurinud. Aga alustame otsast, kunagi hakkas Mai seda lahendama, aga jäi kinni. Siis hakkasin mina vaatama ja mingi hetk tuli meile ajakiri Imeline Ajalugu, mis andis lootust, et saame lahendatud. Kahjuks ei saanud. Siia küsisin vihjet ja pusisin niikaua, kui sai lahendatud 10m täpsusega. Seejärel hakkasime siin otsimas käima, aga kuna siin pidevalt mugud, siis rahus oli väga raske otsida. Ilmselt selle nahka ka mõni meie varasemad leid läks. Lõpuks hakkasin ikka väga süstemaatiliselt otsima. Ikka ei leia. No täitsa geopimedad ja abitud olime selle aardega. Peitja rõhutas korduvalt vihjele kuni lõpuks väga täpse koha ette ütles ja uskumatu oligi seal:D Õnneks vaatamata abitusele sai see saaga läbi. Et see aare kiiresti meelest ei läheks ootab kodus lugemist vana ajakiri sellest kuulsast mehest. Aitäh!
Ma ei tea, mitu korda seda otsimas sai käidud pikema aja jooksul…. Mingi 4-5 korda minimaalselt. Ei ole nii raske ju, aga kuna ma kohaselt asukohta mittesallima hakkasin, siis mingi blokk sellega seoses ilmselt ette lõi ja kuigi lõpuks aare tuli välja sealt, kust algselt kahtlustasin, siis läks ikka aega. Eks see mugude faktor ka otsimist segas, et kuigi puust ja punaseks tehtu, kust otsida võiks, siis ikkagi nappe taha ei saanud. No Mai ei või lihtsalt. Aga täna, kui nüüd paar päeva puhatud on saanud pikast aasta järjest trallist, oli tabelisse vaadates mõistatust vaja ja nii suund lõppu jälle seatud sai. Esimesel korral ei miskit, kuid siis eelmisi logisid vaadates ja peitjale konsulteerides jäi kripeldama ning laksime õhtu jooksul teisel korralik ning viimased takistused eemaldatud, sain LÕPUKS karbile külmunud näpukestega pihta. Logimise ajal jälgis meid kõrgemalt üks suur koeravolask, peale logimist saime pisikesele sõbralikule kutsule pai ka teha. Ega lahendamisest väga palju enam ei mäletagi, sest see nii ammu juhtus…. Mina vist vahepunktini jõudsi, sealt edasi aga miskit ei mõiganud (kuigi väga põneva ja sarnase asja ühest “Imelisest Ajaloost” leidsin). Kärt sai lõpule 10m täpsusega pihta ja nii see logi alguses pikalt kirjeldatud otsimise saaga algas. Oli tegemist, aga nüüd süda rahul ja hea meel. Peitjale suur tänu!
Hommikupoolikul oli kant inimtühi ja saime üsna mõistliku aja jooksul karbile küüned taha. Ei olegi enne sealkandis ringi kolanud, aitäh näitamast!
Minu jaoks järjekordne lihtne aare, mille juures tuleb korduvalt otsimas käia kuna ikka on inimesi liikvel ja ei saa rahulikult otsida. Esimene kord hängisid mugud hulgakesti piisavalt lähedal, et oli võimatu otsima gakata. Teine kord kahtlustasin täitsa õiget kohta, aga ikka ei jäänud näppu, kolmandal korral tundus, et siiski siin on midagi ja sain logi kirja.
Kui ühte ei leia, tuleb teine otsida. Näiteks Igavene teine. Asukoht, vihje ja suurus tekitas pisut segadust. Kuid, kui olime pisut ringi uudistanud siis loksus kõik paika. Valet kohta kangutasime ka aga nagu näha on, et me polnud esimesed. Vihmase ilmaga hea rahulik tegutseda. Tänan.
Kunagi ennemuiste, kui ma ei teadnud sellest mängust midagi, söötis kaaslane mulle selle teksti ette. Kuna tegemist oli spordiga, siis lahendasin selle muuseas ära ja andsin talle tagasi. Seda isikut austan väga ja pean teda üheks kõigi aegade parimaks Eestis. Lihtsalt ajastu milles elas seadis omad piirid, et olla terves maailmas kuulsaim eestlane. Kui temast aaret poleks, siis oleks selle ise varem või hiljem teinud.
Täna oli kahe aarde juures ikaldus ja seda oli vaja, et mitte päris pettunult koju jõuda. Algus ei olnud edukas, aga pärast logidega tutvumist sain aardele näpud taha. Aitäh, minu lemmik!
Siin olin juba seisnud ja katsunud ja täpp näris mitmeid kordi. Juhtusime Maretiga sellest rääkima ja ütlesin, et kui ta otsima läheb, ma tuleks ka. Mul tööpäeva lõpuni veel 25 minti , Maret 10 minuti pärast kohal. Siis hakkas kiire. Hõikasin ülemusele, et mul nüüd kiire ja esmaspäevani. Aarde juures saime veidi arutatud, kust otsida ja mõnedesse kohtadesse ka näppe topitud. Ja siis pistsin näpud täpselt sinna, kus aare end peitis. Seekord tuli leid õnneks ruttu. Tänud
Kuna Sädemed tuhas oli mu pikaaegne saatja teel hambaarstivisiitidelt koju ja see Underi-saaga nüüd lõppenud, aga hambaravi jätkub, siis oli vaja järgmist kaaslast. Piisava puremisena tundus järgmine suurkuju.
Olin kunagi juba arvutused teinud ja nöörijupp anti kätte, aga kuna sellele peale vaadates ei tekkinud mõttepojukestki, et kuidas sellega edasi minna, siis jätsin ta "helgemaid päevi" ootama.
Täna valmistusin uuesti hambaarstile minema ja sirvisin kaarti. Mõtlesin mustale lesele, aga ühel ilumeelt puudutaval põhjusel laideti see maha. Hea küll, mul on linnas punkte veel, võtsin järgmise ette. Ahah, siin ju lõpp lahendamata. Ahah, see ju see lõpp, millest ma midagi ei jaga.
Võtsin nööri ette ja lugesin mõned logid, sain aru, et tasub ka teisele lehele pilk pöörata ja siis tulid lõpunumbrid päris hästi. Õigemini alguses ei tulnud ka, sest varasemast etapist saadud n tulemust järgmisest etapist saadud tulemusega manipuleerides ei tahtnud kontroll üldse rahule jääda, mistõttu sain lõpuks vaid 10 m täpsusega lõpu. Aga vaat seal lõpus on sellel nulli täpsusel ikka päris suur tähtsus.
Igatahes kutsusin Krissu ka kampa, sest eriti vastikult külmaks keeranud ilmaga ja alanud vihmasajuga kellegagi koos otsida on märksa motiveerivam kui üksinda seal silitamas käia. Ma arvan, et kõigil neil paljudel elanikel on tänaseks pigem ükskõik, miks või kui mitu korda nt Yksk6ik seal kõike võimalikku ja võimatut silitamas käib.
Kuna meil täpset nulli ei olnud, siis sai täitsa suur ala puhtaks pühitud ka. Aga Krissu sai topsile sõrmed taha haagitud ja saime 10 minuti sees hakkama. Mõned kohad jäid veel pühkimata, seega järgmiste huviliste jaoks on suur tööpõld veel ootamas. Eriti neil, kes samamoodi vaid 10 meetri peale kontrolli saavad.
See mõistatus oli minu jaoks väga keeruline. Kui õiged numbrid siinsele mõistatusele sain mõne korra lahendamisega, siis teisele osale vaatasin otsa aastaid ning lõpuks lahendus seegi ainult vihjega. Eks GC lehelt mõistatust vaadates oleks vihje võibolla olemata olnud, aga see selleks. Kuidagi olid mul igatahes lõpuks õiged koordinaadid kaardile märgitud.
Täna sain lõpuks Liisiga pärast mitut kuud kokku ning appiiiii, kui hea oli teda (elusalt ja funktsioneerivalt) näha. Kaupot muidugi ka, aga teda olin nädalake varem näinud juba :) Otsustasime võtta ette väikese jalutuskäigu ning jutuvadina saatel jõudsime nulli. Leid oli tiimiliidri Liisi juhtimisel kiire. Ainult paari näpunäitega olin mina sõrmed õigesse kohta toppinud ning Kaupole jäi konteineri kättesaamise rõõm. Koostöös saime nimed kirja ning kõigil meeled rõõmsamaks. Aitäh!
Teiseks läksime noppisime selle aarde ära. Mõistatus oli jällegi ammu lahendatud ja täpselt nii nagu eelmises aardes, tuli nüüdki tops välja tänu Kaupole ja Loonale. Aitäh!
Selle aarde algust olen juba lahendanud ei tea mitu korda, küll väljas käinud põõsas soramas, kui ka mitu korda internetis, aga alati on lahendus kuhugi ära kadunud. Nüüd siis uus interneti lahendamine ja nagu eelmisel korral sai mõistus pildi nägemisel otsa. Otsustasin küsida veitsa abi ja saigi asi lahendatud. Täna õhtul käisime jõnksu poleerimas. Ikka oli vaja enne valet kohta kiskuda ja kui näpud juba täiesti kangeks külmudnud, siis õigest kohast asi välja ja nimi kirja. Suured tänud aarde eest.
Kiire peatus ja nimi kirja. Ei meeldi need aknaalused aarded.
Esimene osa mõistatusest lahenes ilusti, aga vot see teine osa, see oli ikka igavene väänik. Sai seda pilti uuritud ja puuritud, kuid mitte ühtegi mõistlikku lahendust pähe ei tulnud. Iga vaatamisega oli ainult üks ja sama peaga vastu seina jooksmise tunne. Kui pea juba lapikuks hakkas muutuma, siis sai hakatud õlekõrsi otsima. Esmalt proovisime varemleidnu käest mingit vihjet saada, kuid selgus, et kui sa oled otsinud juba tuhandeid aardeid, siis kõigi lahendusi küll peast mäletada ei saa. Seejärel sai võetud järelaitamistund peitjalt endalt. Peale seda, kui peitja oli meile need kiuslikud sõlmed korralikult lahti harutanud, sai ka mõistatuse teine pool ära lahendatud. Peab tunnistama, et ise poleks küll sellise lahenduse peale tulnud.
Täna õhtul ootasime kui suurem vihm lõppes ja tipptund liikluses mööda sai ning läksime välitöödele. Õiges kohas märkasime esmalt seda, kus paljud juba on üritanud otsida. Peaaegu oleksime ise ka sama reha otsa astunud, kuid õnneks saime õigel ajal näpud pidama ja võtsime aarde oma mõnusast peidukast välja. Kõik oli kuiv ja korras.
Täname peitjat abi eest mõistatuse pusimisel ja aarde eest!
Täna oli jälle logimaminekuga üks igavene häda ja ving, no kuidagi ei tahtnud ennast soojast toast enam välja ajada aga lõpuks ikka tegin need kõige raskemad sammud diivanilt ukseni ära. Eks suurt osa mängis siin Indy tahan-õue-kannatajanägu ka :P. Aga siis edasi polnud enam mingit muret, sõita sai sisuliselt nulli :). Peidukat tuvastada üritades olin üks hetk täiesti kindel, et „Haaa, aare on seal!“ aga siis tulid meelde Catibergi ja Nogravity logid ja käskisin kätel juba pihku otsitud võtmekimbu rahulikult taskusse tagasi suruda :D. Mis ei tähendanud, et ma neid ikkagi peaaegu poleks pidanud kasutusse võtma, ideaalselt peidukasse sobituv konteiner on oma pesas lihtsalt nii hästi paigas…
Tänud Pikkkassodele aarde eest, mul on teie omasid siinses maakonnas leidmata veel vaid kaks :). Ehk et loodetavasti tuleb siis neile kahele uute aarete näol ka peagi lisa, challenge-hundid võtavad kõik aarded suurima tänuga vastu, ausõna ;).
Olen siin varem Etheliga ja Priiduga käinud, kuid siis jäime leiuta. Esimene vasikas läheb ikka aia taha. :D
Nüüd siis teisel katsel. Otsisin mingi 10 minutit ja tundus, et läheb nagu eelmine kord. Lõpuks ikka saatis edu ja sain oma kirja lõpuks siia kirja.
Tänan peitjat.
Algus sujus kenasti ja geokontrollgi kiitis tulemust ning andis uue ülessande. Aga vot sellega enam nii libedalt ei läinud. Justkui oli loogiline, kuid geokontrollile kohe üldse ei meeldinud. Jätsin ta siis riiulisse paremaid aegu ootama. Nüüd millalgi kraamisin selle mõistatuse uuesti välja ja jõudsin suht täpselt samasse punkti välja. Lõpuks ei pidanud enam vastu ja võrdlesin varemleidnuga tulemus. Ainult 9m oli minu tulemus geokontrollile sobivast mööda.. no oleks pidanud ennast kohe usaldama :D
Täna siis lõpuks jõudsin kohapeale ja peale mõningast sihitut tiirutamist hakkasin süsteemselt asjale lähenema. Teine katsutud koht andis aarde kenasti kätte. Tänan.
Mõistatus oli mulle paras ikaldus, pealtnäha lihtne, vastused tulid ka nagu ludinal, aga ikka ja jälle sain geokontrollilt nätaki punase tule. Ohkasin ja hädaldasin, sellest oli abi. Tundus, et välitöödele on mõistlik õhtusel ajal tulla, täna oli piisavalt hilja, vihm ka lisaks. Oeh, no polnud sellest ka esialgu kasu. Ohkasin ja hädaldasin, sellest oli jälle abi;). Tänud.
Õhtune plaan oli minna otsima linnast eemal olevaid aardeid aga selleks vajalik pealamp oli lootusetult kadunud. Seetõttu sai ühendatud õhtune jooksuring koos linnas paikneva aardega.
6htul oli just natukene aega yle ja v6tsin oma kaardi lahti et mis siis siit lähedalt v6tta oleks. Oi näe isegi kandidaat olemas, aga asukoht tundus kuidagi kahtlane. Kohapeal selguski et need märkmed mis olin kunagi ammu teinud olid poolikud. Isegi meenus et kus ta pooleli jäi, aga kuna kogu lahendamine toimus palju aega tagasi, siis vajalikud infokillud olid nyyd kusagil teadmata kadunud. Mis seal ikka pisike myks ei teee paha ja nac aja pärast saingi asuda uues kohas välit66dele. Ega ka siin kergelt ei läinud ja kuna geps ei tahtnud kuidagi koost66d teha, siis sain ikka päris pika ala läbi poleerida. 6nnex l6pp hea k6ik hea ;) Tänud peitjale
Selle mõistatuse lahendamine läks meil ikka üsna kivide ja kändude ning lõpuks ikka oli vaja veel veidi ka abi küsida, et suudaksime oma mõtted sünkroniseerida peitja omadega. Kui see tehtud sai, siis jooksis jah vastus juba ludinal välja.
Aga ega vastuse olemasolu ise ei tähendanud automaatselt, et lõpplahendus ehk nimed logiraamatus nii lihtsalt tuleb. Paaril korral sai siin päevasel ajal käidud, aga sarnaselt eelmistele, see ei kandnud vilja. Veidi hilisem õhtune aeg enne öist aega seekord sobis ning olles juba varasemalt teinud tööd silmadega olid täna vaid mõned kohad, kust karpi otsida ning peagi ta sõrmede alla jäigi. Nii sai see aare ka lõpuks meie jaoks oma oodatud lahenduse. Tänud aarde eest!
Tundus millegipärast mõistlik et siia tuleb öösel tulla. Nii ma siis kunagi 4 paiku hommikul siia vanalinna poolt tulles tuikusin. Olin üsna kindel selles kohas kus see olema peab, aga ligi ei saa. Lõin käega ja tiksusin koju ära. Täna sattusin naabruskonda ja tulin taas õnne proovima. Seekord tuli leid kiirelt. Ise veel imestasin, et miks ma juba eelmine kord sealt ei katsunud! 2D vaates ju punkt täpselt sama. Tegelt pole siin imestada midagi,kõik on ilmselge miks nii tookord läks.
Tänud.
Sellega oli nüüd nii, et sai korda 3 vähemalt arvutatud (minu tohutuks kergenduseks oli kolmas koht selline nagu ma olin ette kujutanud, et kus midagi ka reaalselt umbes olla võiks, aga 2 staar-matemaatikut naersid mu üle natuke ja nohistasid siis üle kivide ja kändude arvutada igasugu veidraid koordinaate). Väliharjutused toimusid õnneks ainult neist kahes kohas, kuigi kolmel korral. Sai käidud pakaselises ja lumetuisuses ja lörtsieelses märtsiõhtus. Hoiatustele vaatamata olen ikkagi (!!!!no tundus absoluutselt ja totaalselt hea ideena!!) 1 postkastivõtme võrra vaesem, kuid kogemus maksab ka midagi. Eriti nii mitmekülgne ja õpetlik:) Aitäh peitjale! Aitäh ka abi eest, Leitud!
Sai isegi kuju otsimas käidud kuna kirjeldust ei viitsinud kohe täielikult läbi lugeda :D Sai majale ring peale tehtud ja ehitus tööd käisid. Mõtlesime, et küsime kellegi töölise käest, et ega te XXX pole näinud? :D Aga siiski mõtteks see jäi ja autos sai uuesti kirjeldus korralikult läbi loetud. Aga kuna asukoht oli tuvastatud ja saime esimese poole tehtud, edasi saime pildi mida sai vaadatud ühte ja teist pidi aga tulemus oli täiesti null. Aga üks tore kaasmängija jagas lõpu kordinaate kuna ka tema ei saanud sellest mitte midagi aru. Siis edasi jäigi aarde jahile minna. Leitud ja logitud. Kodu võti natuke vildakas on aga õnneks polnud kõige vajalikum võti ;) Aga tore seiklus siiski :)
Koordinaadid ootasid oma aega juba kes teab, mis ajast. Täna mõtlesin ära käia enne kui hapuks lähevad. Tänan.
285
Esimene katse välitöödel ei õnnestunud kõige paremini ja välimõistatus jäigi nägemata. Aga tutvustatav koht sai nähtud. Ei olnud tähelegi pannud, et see nüüd virtuaalselt saadaval. Oli kunagi endalgi plaan lõpust paarikümne meetri kaugusele üht teist vaatamisväärsust tutvustav aare peita. Aitäh!
Kui eile siia gp lehele tunki logi ilmus, siis see tekitas minus huvi, et mismoodi leitakse aaret, mille esimene vahepunkt peaks asuma hetkel ehitustööde piirkonnas. Uurisin aardekirjeldust ja avastasin, et mõistatus on vahepeal lihtsamaks muutunud ning virtuaalselt lahendatav. Muidugi hakkasid sõrmed surisema, et vaja veidike näppida ja muidugi olid esimesed geokontrollid punased, sest näpud polnud veel soojaks saanud. Aga kui mõned valed variandid proovitud ja näpukad tehtud, siis korraga laksas rohelise kirja - pihtas-põhjas. Nonii, tehtud jälle üks torkiv pinnuke. Leppisime Mariannega aja kokku ja panime logi kirja. Ise ka ei usu, et see nii keeruline asi korraga nii lihtsalt lahendatud sai, ilmselt geojumal naeratas täna minu poole :)
Igavene tüngameister teine! :o)
Siia on logimata jäänud 3 korda, mil ma eelmisel talvel-kevadel vahepunktis jõllitamas käisin. Korra isegi koos tütrega. Ikka jäin sama saagiga - midagi nagu oli, aga midagi nagu oli puudu ka. Lasin geokontrollist paar täielikku kirvekoordinaati läbi, kus arvasin võimalikku lõpp-punkti paiknevat. Edutult muidugi. Soojemate ja pikemate päevadega geohaare laienes ning suveks vajusid Tallinna mõistatused unustusse. Aasta lõpus lähemaid lahendamata kollaseid täppe sõeludes hakkas silma siin muutunud kirjeldus. Alles virtuaalne vahepunkt tõi selguse majja - olin juba päris esimesest otsimiskatsest saadik tark olnud, aga ei saanud sellest lihtsalt ise aru :D Kõik edasine läks juba nõnda libedalt, et ei vääri märkimistki. Vahest vaid niipalju, et praegune GC kasutajatele suunatud kirjeldus on teatud detailides märksa konkreetsem. Aga GP kasutajad armastavadki rohkem ise mõtlemist :o)
Ehitustööde ajaks eemaldati kinnistult ka Paul Kerese kuju, mis puhastati ja ladustati. Male suurmehe büst saab uue ja väärika asukoha samale kinnistule ehitustööde lõppedes, Pärnu maanteele lähemale ning on tulevikus visuaalselt olulisemalt paremas asukohas.
Esimene osa oli mõnus, huvitav, lihtne. Teine ka algul, sest punane on ju orienteerumises põhi, järelikult lihtne. No läks lappama. Ka siis kui puust ette ja punaseks tehti, ei olnud minu pea jaoks siin loogikat aga ju pea viga. Aitäh, et et kaaslane nii kannatlik oli!
Teostus ilus!
Kunagi ammu sai esimene osa ära toimetatud ja siis läks igavesti pikk aeg mööda, enne kui sellisel ajal teise punkti jõudsin, kui kogu vajalik inventar seal olemas oli. Ja no ega seegi mind olulisel määral edasi ei aidanud. Miski aeg aga pudenes abistavaid vihjeid ning sain lõpuks GK roheliseks. Nüüd hommikul oli akende all üsna muretu toimetamine... üks koeraga jalutav mugu vaid ukerdas läheduses ringi. Aitähhid!
Jep, aarde suurust arvesse võttes oligi ebaloogilises kohas. Kahtlused olid juba eelmisel korral, aga süstemaatilise lähenemiseni ei jõudnud. Sellegipoolest, oli vahva nokitsemine ja mina tänan :)
Lõpp-punkti asukoht sai mõni aeg tagasi 10m täpsusega ära määratud. Täna õhtul veeresin rattaga koha peale asja uurima. Tundus nagu kõik loogilised kohad said selles raadiuses üle vaadatud. Ebaloogiliste jaoks peab veel teine kord tagasi tulema :)
Praegu puudub legaalne võimalus vahepunkti pääsemiseks. Aiad on ümber ja keelavad sildid paigaldatud. Arvatavasti jääb mõneks ajaks veel kinni. Kui pikaks ajaks, ei oska ennustada.
Teine kord. Koht ei andnud rahu, uuesti täpselt maaameti järgi, veidi punnitamist ja logi kirjas. Tänud.
Mõistatus sai lahendatud kohe, aga esimesse punkti jõudsin alles nüüd. Veidi teadsin mida oodata, aga sealse info töötlemine vajas enne rohelist mitmeid valesid vastuseid. Lõpus muidugi ei osanud õiget kohta leida, eks teine kord.
Leitud kaugjuhtimise teel. Vahepunkti teadsin, sain Tiiale vajaliku edasi anda ja pidin minema koosolekule. Ta kodus pommitas sellega pihta ja põhja. Mulle anti telefoni teel väga head juhised ja leidmine ei olnud raske. Aitäh.
Miks on mitteleide hea mõte logida? Näiteks kui oled totaalselt omadega ummikusse ja seal ka peaga vastu seina jooksnud, siis võib juhtuda ümber pea tiirlevate linnukeste vahel naeratab vastu ka üks vihje. Igatahes ei ole kindel kas ma oleksin sellest olukorrast ise välja tulnud. Abikäe võtsin vastu ja nii ma täna välitöödele pääsesingi. Tuima näoga panin auto kohta kuhu muidu ei pargiks. Päevasel ajal oleks ma aga ka lõpus pika ninaga jäänud. Pimedas tsirkust palju parem teha. Kuna minu küüned jõnksu ussis ei võtnud, siis tuli leida mõni teine variant. Võti jällegist ei mahtunud aga lollustele tuli lõpuks ikka piir panna ja logi kirja panna. Aitäh!
Kui kodutööga läks lihtsasti siis vahepunktis mitte nii väga. Aeg on panna kirja mitteleid, sest täna käisin kohapeal kolmandat korda juba. Esimesel korral ei leidnud ma mitte midagi või no õigemini valesid asju millest ei lugenud midagi välja. Teine kord leidsin üles sinise aga oli pime ja sadas vihma, seetõttu ei olnud isu pikemalt edasi otsida ning mõistatada. Täna kolmandal korral jäädvustasin endale sinise ja otsisin väga pikalt punast aga minu silm sellele peale ei hakanud. Üks hetk ilmus välja parkimiskontrolör, mis märkis ära, et aeg auto juurde minna ning lahkuda.
Aus ülestunnistus Priit lahendas ja mulle jäi logimise vaev.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Kokku neli kohalkäiku võttiski siis aega vaid ;). Minuteid ma enam kokku arvama ei hakka. Teisel korral kohal olles mängisin mitte omal soovil Mohni majakat ja kuna äkitsi tekkis lähistele üks mugu, pistsin kohatuna käituva vidina taskusse ja taandusin Kirsikesse. Ja kohe hakkas levima ilmeksimatult tuvastatav aroom...krm olin selle nr kahe sisse astunud. Kuna niiskuse pärast oli jalgade all ajaleht, siis sain karmi käsu jalad kindlalt paigal hoida ja mitte niheleda. No mida sa niheled kui hapnik hakkab otsa lõpema. Alex avas akna ja sulges selle kiirelt uuesti, sest sundventilatsiooniga aroomiteraapia ainult tugevnes. Kiirustasime siis ohutusse kohta, et saaks aroomidest lahti.
Kodus analüüsisime ja mõtlesime ja nii ikka mitu aega, kuni Une-Mati meid ära kustutas. Täna hommikul olime uuesti kohal. Mugusid polnud ja sain rahulikult andmeid koguda...korilane ju ;). Autos hakkasid ajud juba krussi tõmbuma kui järsku käis plõks. No muidugi avaldus selle peale minu emotsionaalsem külg, mille peale Alex kangestus, sest mõtles et miskit hullu on juhtunud :D ( no ok... ma röögatasin ikka väga kõvasti ju). Seletasin itsitades oma mõtte tulemust ja selle lahendusega oli ka Alex nõus. Vaatasime siis lõppu, aga no mugud olid juba tõusnud ja seal me hetkel otsida ei saanud.
Õhtul peale urgusid pidi roomamist tulime taas kohale. Nüüd oli koht muguvaba ja saime kärmelt logitud.
Tänud peitjale!
Millalgi käisime Oliveriga vahepunktis kõike ettejäävat poleerimas. Seekord otse lõppu.
Vahepunktis töllerdasime 6x6 minutit ja mitte muhvigi...pole enam mõtteid kah ja täitsa kass on peal.
Vot ei tea nüüd, kas selle aarde omamoodi meeldejääv mitteleid võttis üheksaks päevas geopeitumise isu või oli see haigus või ilm või mis iganes. Kes see seda enam 2.5 kuud hiljem veebis logides mäletab..
Tänaseks oli meil igatahes koordinaat kodus oma peaga välja raalitud. Kaval lahendus, sindrinahk, kaval! Saabusime kohale, otsisime siit ja sealt. Jõudsin hakata geopeituslikke kohti kangutama, üks juba käiski lahti, teist õnneks ei saanud (veebis logimise ajaks käib kindlasti seegi juba hõlpsasti ;-). Kui mõistus otsa sai, võtsin lihtsamast nähtamatust kohast aarde välja. No joppenpuhh küll. Oli vaja enne lolli mängida (retooriline küsimus). Küllap siis oli (retooriline vastus).
Aare kombes, evej. Aitäh peitjaile korraliku ja korduvalt hammustatava pähkli eest, otsast lõpuni aeganõudev!
Mõistatus lahendus mitme peaga, nüüd on ta viimaks logitud.
Aitäh peitjale ning teade kah:
karp vajab natuke hooldust - kaas kipub ära kukkuma!
Seewaldi aarde mitteleiu vahepeal tulime siia, teist korda. Sest aarde nimigi ütleb "igavene teine". Ma olin koolis ka sageli igavene teine. Nii kehalise kasvatuse tunnis pikkuse järjekorra seistes, nime pidi tähestiku järjekorras olles kui ka keskkooli spordivõistlustel. Esikohad hakkasid alles 11. klassis tulema. Siingi mängus on ikka ühel rohkem leide :-P
Eelmine kord ühe teise igavese teise teist punkti kammides ei leidnud me mitte midagi. Täna jäi peitja pandud sinine koheselt silma, impossiible, et see eelmine kord ka paigas oli. Punast ei leidnud seegi kord. Kui punase otsingutest siiber sai, ütlesin Marjele tema enda sõnadega "Lähme ära!". Esmakordselt elus ütlesin geopeitudes need sõnad mina, ise olen neid kuulnud vähemalt kümneid kordi. Reaktsioon oli minu jaoks üllatav - mitte midagi ei juhtunud :-D Alati on vastupidi olnud, tema ütleb ja vastureaktsioon on alati veel pikka aega täpselt sama nagu täna ;-)
Lahkusime siiski, et soojas toas edasi pureda. Nüüd on teise katsega roheline käes ja elu jälle veidikenegi ilusam :-)
Aitäh pähkli ja kenade tuttavlike kohtade eest Kadile ja Alole! Hea, et esmaleiujärjekorras seda lahendama ei pidanud, hiljem sai seda rahulikult normaalsel ajal teha.
Igavesti teie,
Igavene teine
Alguspunti lahtinuputamine võtts nii aega, aga enam hoopis kõrvalist abi. Lõppunktis vaatasime üksjagu aega nõutult ringi ning gepse ka. Piia suutis pilgu ja käed viia õigesse kohta. Aare leitud aga ka üks plaanitud peitmisekoht hõivatud
Teisel katsel õnnestus sellele küüned taha saada. Esimese katse tegin GPSi abil, leidsin küll vihjele vastava koha, aga aaret ei kusagilt. Teine katse toimus Maa-ameti kaardi abil ja see viis kiirelt sihile. Aitäh peitjale.
Kohapeal ei suutnud pähklit pureda nii et teisel katsel läks alles õnneks. Aitäh!
Mnjah, et vahepunktist edasi saada, see oli küsimus? Tänan peitjat, et 22.novembril tegi kirjelduses täiendusi sõlmede teemal. Tuli lõpuks nii kaua oodatud "jah". Õues ajastus oli hea, ühtki mugu ei liikunud, abivahendita saime hakkama ja nimed kripseldasime raamatusse. Tänud peitjale.
Kui juba aarde nimes sees, et teine, siis kindlasti tähendab see seda, et kohal tuleb käia vähemalt kaks korda. No igatahes on nüüd nimi kirjas ja jupi maad targem.
Väike vihje (objekti säilimise huvides) järgmistele: kui teile tundub, et aarde kättesaamiseks läheb vaja meislit ja haamrit, siis seal seda ei ole. Ei saa aru, kuidas Liis selle ära tegi. Ma sain pärast kirjelduse lihtsustamist asjast aru.
Oi jah, praegu vaatan, et minult pole selle aarde all veel ühtegi logi, kuigi tegelikult võiks külastuskordade ja pühendatud aja arvelt vähemalt neli tükki kirjutada.
Vaikselt sammhaaval ta ikkagi lahenes ja kuigi minul jäigi konkreetne roheline saamata, suundusime täna lõppu. Maa-ameti null jäi kontrollimata, seega otsisime üsna suurelt alalt. Vihjele vastas piisavalt hästi vaid üks koht, aga sealgi tuli lõpuks abi küsida - mingil määral Inga logist inspireerituna keskendusime valele loogikale. Huhh, küll oli raske aare, igas etapis :) Aitäh!
Teoreetilise osa lahendasin mõnda aega varem, mobiiliga numbreid nokkides, esimese hooga sain punase, siis korrigeerisin tulemust ja tuli ka roheline ära. Kui numbrid taskus, siis ega kauaks ei saanud neid soojenema jätta.
Kohapeal vaatlesime, pildistasime üles ja suundusime vahepeal mõtteid koguma ja Pääsküla raudtejaama võtma. Teel sinna, bussis, püsti seistes ja kõikudes, jõllitasime telefoniekraani ja viskasime teooriaid. Ühel hetkel üks neist ka pädes ja meil endalgi oli üllatus suur. Aarde leidmisega läks veidi aega, aga olemas ta oli.
Aitäh toreda mõistatuse eest :)
Vahepunkt oli mul juba mõnda aega tagasi üles pildistatud, aga ühtegi head mõtet ei olnud siiani tekkinud. Kuna Gerdi polnud veel vahepunkti näinud, siis käisime sealt läbi. Kuidagi läks nii, et nüüd hakkas see mõistatus väga ladusalt jooksma ja saime geokontrolli roheliseks. No läksime ja läksime panime siis juba nimed ka kirja. Aitäh, täitsa tore mõistatamine oli.
Esimene katse - ei leidnud midagi või ei saanud asjale pihta :(
Kuniks asjatundjad uurisid milline auto neljast rattalaagrist paha häält teeb ja selle välja vahetasid jõudsin kaks linnaaaret leida. jalutuskäigud lähevad üha pikemaks, ei tea kas peaks marki vahetama. Aare tuli lihtsalt, veidi pidin ootama kuni mugust autojuht oma masina parkis ja majja kadus. Aitäh!
Mõistatuse lahendamisele aitas kaasa lisandunud vihje. Tänud!
21 päeva oli esimesest punktist saadud info käes, kuid ei osanud sellega siiamaani midagi peale hakata. Nüüd, kui peitja kirjeldust kohendas, oli ka selge, mis peale hakata. Tulemus käes, võis õnnelikult logima suunduda. Kohapeal õnneks kiire leid, tänan!
Tegelikult saime vajalikud numbrid tükk aega tagasi, aga mul oli lõpu osas oma kindel teadmine ja kuidagi ei andnud rehkendus sinna kanti koordinaati. Nüüd andsin alla ja lasksin geokontrollil oma arvamuse öelda. Nojah, numbrid sobisid ja need juhatasid sootuks teise kanti. Tänud peitjatele.
Väike parandus kirjeldusse , ehk aitab mõtteid suunata :)
Selle aardega anti mulle selgelt mõista, et mul on kellelegi karmavõlg tasuda. Praegu mõtlen, et huvitav kellele ja mis ma talle ometi teinud olen...
Algus tuli ludinal. Lahendasin mõistatuse koolis andmebaaside tunni ajal ära koos pinginaabriga, kellel oli samuti tapvalt igav. Mitu päeva hiljem jõudsin ka vahepunkti, kuigi ma sealt iga hommik ja õhtu üsna lähedalt mööda kappasin. Kuna oli selge, et kohapeal mulle keegi kaikaga nii edukalt pähe ei laksa, et mõistatusest jagu saan, tegin samuti sündmuskohast pildi ja läksin koju lahendama. Mitte midagi ei saanud aru. Kuigi peitja pakkus lahkelt abi, siis keeldusin sellest algul viisakalt, et prooviks ikka omade jõududega hakkama saada.
Nädalapäevade lõpuks oli selge, et üksinda ma sellest mõistatusest läbi ei näri ning palusin cryptilt vihjet. Pärast poolt tundi seletamist ei julgenud ma talle tunnistada, et ma ei saa mitte kui midagi aru ja pöördusin pilditibi poole. Veerand tundi ja ikka ei saanud midagi aru. Viimaks kirjutasid crypt ja pilditibi mulle korraga ning saatsid enda vahepunktis tehtud pildid ja mina ei saanud enam sellestki aru, millest algul arvasin saavat. Siis kui pilditibi lõpuks tähekaupa uurima hakkas, et mis number siit ja mis siit peaks tulema ning ma täiesti huupi arve pakkusin, hakkas lõpuks õigesti minema. Ning viimaks kui numbrid olid käes, andis pilditibi viimase põhjaliku selgituse, mille tagajärjel hakkas juba peitja idee koitma.
Tükk aega võitlesin endaga, kas minna karpi otsima või mitte, aga lõpuks ikka läksin, kuna pärast nii suurt ja põhjalikku eeltööd lihtsalt pidi ju minema. Oh, oleks ma ometi koju jäänud. "Kahe aasta pärast saate suurema päranduse ning elu lõpupäevad kannatate maksahaiguse all," ütleb selgeltnägija ega aimagi, et ta ise kahe tunni pärast bussi alla jääb.
Läksin kohale ning pärast pisukest otsimist ning valede kohtade kindlakstegemist tabasin karpi. Ja kätte ei saa. Sikutan, tõmban, lükkan - kenasti tugevasti kinni kiilutud. Võtsin siis autovõtmed, et kangutan natuke ning see oli üks väga vale tegevus.
Misiganes te kangutamiseks kasutate, ärge kasutage autovõtmeid. Ja parem hoiduge igasugustest võtmetest. Tegelt ärge üldse kangutage, vaid minge koju, kirjutage peitjale, et raske kätte saada ning heitke rahulikult magama lootuses, et peitja lahendab kõik teie enda tekitatud probleemid.
Mina käitusin täpselt risti vastupidi ning tulemuseks oli see, et seisin ühel hetkel poolik autovõti käes, teine pool surnud kala kombel maas lebamas. Kui ma siiani olin imestanud "Muumia" filmis nähtud stseeni üle, kuidas on võimalik võtmeid murda, siis pean tunnistama, et see on tegelt imelihtne.
Auto jäi kenasti parklasse, kuhu oli lubatud sõita üldse vaid eriloal, ning mina kihutasin täiel aurul bussi peale, et kodust varuvõti tuua. Bussile minnes hoidsin madalat profiili, kuna riides olin kui geopeitur, mitte nagu pittu minev tibi ning ka ühissõidukikaart vedeles kodus kotis, sest kes tuleb selle peale, et äkki peab autoga nulli mineja paar otsa ka bussiga sõitma. Õnneks saabus buss kahe minutiga, koju jõudsin viie minutiga ning samuti teadsin ma täpselt, kus varuvõti asub, nii et sinna läks veel minut. Koduuksest väljudes jäin mõttesse, et võtme juures on siiski midagi valet ning läksin uuesti sahtli juurde. Krabasin sealt kõikvõimalikud autovõtmed kätte ning niimoodi kolme võtmega varustatult naasin umbes 15 minutiga taas auto juurde. Äkki mu võlg on nüüd tasutud, kuna trahvi polnud, auto oli alles ja võti töötas. Sõitsin nii kähku sealt minema, et see oleks au teinud ka väljakutsel olevale politseile.
Aarde eest aitäh, aga mõneks ajaks on mul nüüd küll mõistatusaaretest isu täis.
Algus tuli libedalt, keskosa keskmiselt ja lõpp lahedasti. Aitäh! Minu arust on kõige kehvem koht neljas, aga Ants arvab, et see on parim koht, sest siis ei pea autasustamist ära ootama.
Täpselt nii ongi nagu klassikud ütlevad - Hea lihtne aare.Tänud!
Käisn siis mina ka alguspunktis ära, aga ei jäänud midagi kahtlast silma ja polnud ka kuskile suurelt graveeritud "Vaata mind, mina olen järgmise punkti vihje." Nii ma siis sealt tühjade pihkudega lahkusin. Muidugi võin süüdistada telefonis olevat gepsu, mille punkt jäi ilusti kõnniteele ootama terveks ajaks ja ei kavatsenudki sealt mulle järgneda.
Niih, neljas kord välitöödel.
Leppisime noorgeopeituriga jälle lõpu juures kohtumise kokku. Tema saabus ühe sõiduriistaga, mine teisega.
Napilt paarkümmend meetrit jäi veel minna, kui järsku märkasime, et hullult laaste lendab. No muidugi, Marttil kirves käes ja muudkui vehib. Endal higimull otsaees ja kurdab, et juba 40 minutit siin rassinud. Ja siis selgus ka kirvega vehkimise põhjus, nimelt oli geokontroll olnud see, kes oma ümmarguse ja pisut lubava jutuga kirve haarama sundis.
Aga kuna mulle ajas geokontroll konkreetset juttu ning eelmisel korral sai mõtteid ka kogutud, siis oli mul nägemus olemas, et kus kandis see “väike” ennast peidab. Pistsin alustuseks käe eelmisel korral vaatamata jäänud kohta ja ... mu üllatus oli suur (proovisin seda varjata), kui mu käsi kohe esimese asjana karpi kohtas. Mida me siin siis üleeile tegime?!?
No jah, aga ega sellest karbi kohtamisest miskit abi olnud, kuda imemoodi see välja peaks käima? Prefect_fit ma ütlen. Igatahes kuidagi ma selle karbi siiski kätte sain. Seejärel avasin selle ja siis jõudis ka kohale, miks ma seda hästi kätte ei saanud :D
No kokkuvõttes oli päris lahe mõistatus, kuigi mina küll pihta ei saa, kuidas seda alguspunkti välitingimustes normaalse ajaga lahendada saab. Puhas õnnevärk, kui kohe alguses pihta saad :D
Aga lõpp hea, kõik hea.
Me täname!
Poleks uskunud, et see aare mul nüüd nii ootamatult ära laheneb, aga just täpselt nii läkski. Ja võib-olla parem ongi, sest et muidu oleks küll varsti selle aarde teemalised õudusunenäod minuni jõudnud. Rohelise geokontrollini viis mind vaid Liivo logi, mis vihjas meie otsingutele avaldumise päeval. Poleks seda logi olnud, vaataks ma seda mõistatust ikka sama pika näoga edasi. Kirves lõi seega õigesse kohta, nüüd üle lugedes, 43ndal katsel. Ning kohal, mida ma varem arvasin olevat ainuõige, polnudki lõpuks aardega mingit seost. Algul otsisin lõpus 40 minutit, ning hakkasin juba mitteleid taskus lahkuma, kui ootamatult ilmus välja õigele teele aitaja Liivo koos Liisiga. Nüüd ei läinud karbi kättesaamiseni enam palju aega. Suuruseks pakuksin pigem mikro. Minult saab see aare küll ilmselt aasta kummaliseima aarde tiitli. Aitäh ka selle huvitava nädala eest!
Leidsin aarde Igavene teine teisel novembril. See oli mu teine kord seda aaret otsida. Aarde leidsin teisena. See oli minu 2 000. leid. Tänud peitjale! Loodan, et see igavene STF-needus kestma ei jää :D
Hea lihtne aare. Peitja palus, et lahendagu ära - no lahendasin, käisin eilse öise linnatiiru ajal põõsast pilti tegemas, täna hommikul muude tööde kõrvale piiludes tuli lahendus ka.
Aga jah, vanus on eelis. Nii ei pidanud üldse mõtlema, misasjad need Curacaod ja muud on ja mida seal toimetati. Riia osas natsa jaurasime, aga nõus, nii saab ka. Vahepunkt - no midagi positiivset sealt ei leia, kuigi koht iseenesest kena ja kindlasti näitamist väärt. Aga kuna kohapeal külmetada ei viitsinud, siis sinna ta jäi. Pimedas telefoni õigesse kohta sihtida oli kah omamoodi mõnus harjutus. Edasi - nagu öeldud, vanus on eelis. Kunagi oli mingi pioneerikool vms, kus kuulati Juta Bondarovskaja ja teiste kangelaspioneeride lugusid ja vahetati Boney M River of Babyloni laulusõnu Baccara omade vastu. Lisaks neile ilmselgelt kasulikele asjadele õpetati seal ka sõlmi - seasõrg kaks, meremehesõlm neli, vilenöörisõlm kuus jne. Ja kui sõlmed selged, osteti poest jupp pesunööri, värviti riidevärviga roheliseks ja mis vilenöör sugune. Vot. Ja kui nüüd kogu seda teadmist vahepunktist leitule rakendada, oli koordinaat käes nigu nipsti. Lõpus kõndisime kohale ja oli kolmas - kolmas katsutud koht, kolmas rida logiraamatus, kolmas mugu mööda lastud. Eks ta natsa avalik on, see lõpp, aga ei tosta mitään, kärab küll.
Me täname - ja kahju, et asjast ja otse logis kirjutada ei saa ;)
Kolmas kord. Seekord siis juba lõpu juures. Ega need lõpu koordinaadid mulle vabatahtlikult gepsu karanud, nendega pidi ikka sigamoodi vaeva nägema, geokontrolli piinama ja lõpuks isegi esmalahendajalt veidi suuniseid saama. Ega ma rohelisest väga kaugel olnudki, teooria oli isegi õige, aga õige pisut jäi puudu.
No ja kui roheline ära tuli, siis sai ikka mõnda aega omaette vanduda, sest meie esimese päeva teravad kirved olid meid suisa paari meetri kauguselt aardest mööda juhatanud. Ja just seal aarde lähedal sai Mihkli ja Marttiga otsustatud, et tänaseks aitab ja lähme laiali. No säh sulle siis FTF’i, seisad aarde kõrval ja ei tea, et see seal on.
Aga see selleks, täna oli see päev, kus läksime noorgeopeituriga end eeldatavasti (igaveseks) teiseks registreerima. Pimedus oli jälle õnneks saabumas ja olud tundusid otsimiseks head olema. Aga siis hakkas jama pihta. Lähedal oli üks mugu, kes tegi seal järjekindlalt omi liigutusi. Siis sai ka tööpäev läbi, mistõttu tekkis mugusid juurde. Igatahes midagi me seal poleerisime, õiget kohta kahjuks mitte ja varsti hakkas meil külm ja tekkis koduigatsus. Bussiga tagasi sõites mõtlesime, et oleks pidanud vot seda teatud kohta hoolikamalt vaatama…. Oleks, oleks. Võib-olla varsti uuesti.
Ilm on jälle kenasti vihmane. Kõik jubinad on oma koha peal ja enam ei satu sinna, kuhu pole vaja. Testleid on tehtud - täiesti oma mõistusega ja ilma abita , nii et - edasi seltsimehed :), noorus on meie tulevik!
Reede päeval magasin aarde avaldumise totaalselt maha, asjast sain teada alles siis, kui hakkasid levima jutud, et nullist keegi midagi ei leia. Ja siis uued jutud, et üks asi ikkagi leidus. Kõlas väga põnevalt, eriti kuna esialgu pidi tegu multiaardega olema. Niisiis sai esimene mõistatusekene kiiresti lahendatud ja Madise tööpäeva lõpuks ennast linna sätitud. Läksime koos esimesse punkti ja otsisime seal mõnda aega, mille tulemusel ka miskit leidsime. Tegime omale igaks juhuks pildikese ka. Siis lootsin ma veel midagi leida, Madis pidi muguvalves olema. Äkki näen - mugu kõnnib meie poole ja vaatab meile kohe otsa ka. Madis sai muidugi vastu päid ja jalgu, et pidi ju valvet pidama... Aga selle aja peale jõudis mugu kohale ja selgus, et tegemist polnudki muguga, vaid hoopis Leeloga. Varsti ühinesid ka Martti (see oli juba tal kolmas kord seal sel päeval!) ja Allan. Peagi läksime siiski midagi muud leidmata laiali. Õhtul peale Paul Pinna aarde leidmist olime uue koosseisuga taas vahepunktis. Nojah. Veel sai kirvest loobitud ja igasugu teooriaid arendatud. Otsustasime asja sinnapaika jätta ja läksime laiali. Hommikul oli tegelikult plaan Viljandisse sõita, aga Madisele ei andnud see aare kohe üldse rahu. Lahendas umbes tunnikese, samal ajal vingus, et miks ma ei aita. Üks hetk sai mul kõrini, läksin vaatasin natuke olemasolevat infot, tegin rohelise geokontrolli ära ja ütlesin, et mismoodi ma siis ei aita. Aga tegelikult oli ehmatus suur, ei osanud seda rohelist geokontrolli niimoodi esimesel katsel küll loota... Igatahes käes see oli ja saimegi suuna Viljandi poole võtta. Lisaks käisime vahepunkti korrastamas, kui keegi ei näpi, siis peaks mõistatus lahenduma. Aitäh mõnusa aarde eest! Mis sest, et seda pool reedet kõvasti kirutud sai :)
Hommik pidi õhtust targem olema, seega alustasime laupäeva hommikul taaskord nuputamisega. Abiks oli eelmisel päeval tehtud fotomaterjal ning kui olin kindel, et need jubinad seal liikuda ei tohi, siis andsin ka peitjale sellest teada, et jubinad on liikunud. Aare pandi ajutiselt kinni ning lubati olukorda parandada. Meie aga ikka ei saanud rahu ning proovisime edasi. Vaatasin kõigepealt mina tubli tund aega, tegin igasuguseid lahutustehteid, kuid ei midagi. Ees oli veel Viljandisse sõit, seega kaua ei saanud pusida. Viimases hädas kutsusin Liisi, et kuule, vaata nüüd ka korra veel, äkki koidab sulle midagi. Liis vaatas numbreid, mille olin välja kirjutanud, podises midagi omaette ning ütles koordinaadid, mida võiksin geokontrollida. Uskumatu, kuidas Liisi aju töötas too hetk, aga esimene koordinaat, mille ta välja tulistas, oli õige. Päriselt, mida sa just tegid? Esimene hetk ei saanud Liis ise ka aru, mis just juhtus, aga mõni hetk hiljem oskas ta mulle selgitada, mis trikke ta tegi. Nojah, igati loogiline tegelikult. Pakkisime asjad kokku ning tegime kiire kõrvalpõike aarde juurde. FTF logi kirjas, kruttisime nullis asjad õigeks ning seejärel kiirutasime Viljandi poole. Kui nüüd saaks kuidagi nii, et need jubinad seal nullis ei liigu, siis oleks täitsa vinge mõistatus - hea sügisõhtutel pusida. Aitäh peitmast!
Käisime alguspunktis uuesti mõtteid kogumas ning ühte kohta kirvetamas - tulemus null jätkuvalt. Kui hakatakse seda imeasja leidma, siis kunagi uuesti.
Käisime vahepunktis ja otsustasime seejärel veidi kirvetada.Seekord ei näkanud.Eks peab nüüd usinalt kodutööd edasi tegema.
No ei saanud muhvigi aru, kirvetamine ka ei aidanud.
Kuna vahepunkt ikkagi osutus nõrgaks siis läheb esmaspäevani puhkama. Time out. Aare on oma kohal aga hetkel ilmselt pole võimalik õigeid numbreid välja lugeda.
Loodetavasti on vahepunkt sellises korras nagu ta olema peabki. Siis on tegemist selle aasta pingetpakkuvaima aardega. Mitte muffigi ei saa aru :) .
Tavaliselt ma suurem asi mitteleiu logija pole, aga kuna see aare võttis ikka korraliku osa mu päevast, siis ei saaks ma seda tegemata jätta. Alustame siis algusest. Aaret märkasin kell 10. Hakkasin siis lahendama ning umbes 7nda katsega sain vahepunktile teisena rohelise geokontrolli. Oleks ehk saanud ka esimese katsega, kui oleks hoolega läbi lugenud, mida täpselt vaja oli. Kuna kohe polnud võimalik vahepunkti minna, siis jõudsin sinna poole üheks. Algul olin minuti-kaks üksi, leidsin selle nö. "sinise" objekti ning siis tulid minu juurde ka Liivo ja Mihkel, kes olid juba natuke aega asjaga tegelenud. Otsisime siis koos seda "punast" objekti. Päris pikalt otsisime, kuni lõpuks käega viskasime ja läheduses olevaid võimalikke peidukaid uudistasime. Ka sealt ei tulnud tulemust ning poole kahe ajal läksime laiali. Mulle aga ei andnud asi rahu, lõpul ikkagi 0 rohelist kontrolli ning potensiaalne FTF endiselt mängus. Seega läksin pisut kaugemal asuvat minu arust ideaalselt sobivat punkti kirvetama. Lahkudes ka sealt tulemuseta, otsustasin natuke asjal laagerduda lasta. Aga mitte kauaks, sest kell 3 olin jälle vahepunktis platsis. Seekord stsenaarium juba kordus, "sinine" oli, aga "punast" mitte. 4 paiku tuli vahepunkti ka Matu, kellele selgitasin probleemi lähemalt, aga ka tema ei osanud suurt midagi peale hakata. Jäin jälle vahepunkti üksi ning otsustasin millegipärast taaskord kirvetada kohta, mis minuarust lihtsalt peab olema see õige. Jälle ei midagi. Jälle tagasi vahepunkti. Nüüd oli juba kell 5 saanud ja kohal olid Madis, Liis ja Iksid. Vahetasime asja osas mõtteid, aga jälle, ei jõudnud kuhugi edasi, kuna "punast" lihtsalt pole. Nüüd tuli umbes tunniajaline paus sisse ning kell 7, lootes veel midagi saavutada, läksime viimast korda Kaupo, Allani, Matu ja Arvoga vahepunkti. Tulemus kordub varasemaga. Ja läksime ka sinna minu kirvekohta, aga... pole vist vaja otsimistulemust selgitada. Jään samuti nüüd leide ootama. Multi teema sai juba peitja poolt korda. Mina palun veel ainult seda, et ehk peitja vaataks selle "punase" olemasolu üle. Sest praegu on mul tunne, et keegi on selle pihta pannud.
Olgu siis nii. Ilmselt on mõistatus õigem aardetüüp. Vabandan nende poole kes pidid vihmas ligunema. ..Kuigi ilm on just selline nagu ta on.
Alustasin otsimist üksi, varsti liitus minuga Liivo ja siis veel üks geopeitur, aga midagi peale sinise meil leida ei õnnestunud. Üritasime ka veidi kirvetada, kuid tulutult. Kokku veetsin objektil natuke üle kahe tunni.
No jah, lootsin siit pisikest FTF’i, aga ei midagist.
Algas siis kõik nii, et märkasin aaret suht õigel ajal, siis kui esimesed punased olid juba geokontrolli poolt väljastatud. Kiiruga lugesin mõistatuse läbi, suht ruttu jõudsin õige lahendi juurde, tegin igaks-juhuks mõned punased ja siis oligi, bingo!
Seejärel natuke kaalusin, et kas minna või mitte, aga “mitte” jäi tagaplaanile. Tormasin välja….vihm. Tormasin sisse tagasi ja võtsin peale oma vihmajope. Ülejäänu jäi kõik nii, nagu oli (viigipüksid ja kingad). Bussist jäin muidugi napilt maha. Sõites alguspunkti poole ja olles just-just kohale jõudmas, nägin GP lehel esimest punast lõpp-punkti kontrolli. Selge, keegi tegutseb. Väljusin ja nägin kohe, et Mihkel peidab ennast objekti taga. Ta olevat siin juba mõnda aega poleerinud. Näitas tulemust ja edasi nuputasime koos. Otsisime, nuputasime, pommitasime, aga ei miskit. Tarka mõtet ei tulnud. Oleks just nagu midagi puudu. Seejärel hakkasime me kirveid teritama. Kui need terariistad olid läikima ihutud, siis võtsime suuna sisse. Ei jõudnud 50 meetritki astuda, kui juba nina_telefonis noormees vastu kõndis ja otsejoones nulli suundus. Läksime siis järele ja rääkisime enda (puuduvad) mõtted ära. Otsisime kolmekesi veel koos natuke, teritasime uuesti kirved ja võtsime eriti suure perimeetri käsile. Aga kaua sa ikka jaksad, vihma kallas, kõik kohad juba märjad, külm ka juba vaikselt, mõtteid ka pole… Mina loobusin, sest aeg hakkas otsa saama. Teised läksid vist kuhugi kaugemale õnne otsima.
Küsimused aga jäid… Kas tegu on ikka multiaardega? Või hoopis mõistatusaardega? Kas maastik on ikka paigas? Kas meil jäi midagi kuue silma vahele?