Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kukka põllukivi on kaitsealune rändrahn Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kukka külas ning asub suurest Kukka kivist paarsada meetrit eemal.
Kivi ümbermõõt on 14,5 meetrit, laius on 3,3, pikkus 4,3 ja kõrgus 3,0–3,1 meetrit. Kivi maht on 24 kuupmeetrit.
Vihje: pole
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukka_p%C3%B5llukivi
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla ja raja algus | Muu | 58° 58.9520' 22° 51.6140' |
Aarde sildid: lumega_raske (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7R224
Logiteadete statistika: 81 (74,3%) 28 10 1 1 0 0 Kokku: 121
Nii vist peabki olema, et enne väiksem ja siis peamine mürakas. Tänud
Leitud ja logitud. Sinna kivi otsa ei hakanud ronima. Täname aarde eest!
Seekord õnneks leidsin,panin punase kivi taas aarde juurde.Aitäh!
Naaberkivi juurest tulime siia. Läks aega, pidime juba loobuma, äkki jäi võõrkeha silma!
Samuti esimese ringiga ei leidnud, põhjalikuma otsinguga sai ka aare leitud. Rästikuid ei tuvastanud. Täname
Matk ümber viljapõllu päädis piraka põllukiviga. Ilm tegi põllu kuldseks ja kivi soojaks - oli kokkuvõttes kuidagi cinemaatiline kogemus. Aitäh peitmast!
Esimese ringiga ei leidnud. Teise põhjalikuma ringiga lõin silmkontakti aardega, õnneks mitte rästikuga. Aitäh!
Siin lihtsalt joppas, oli vist viienda kivi all, mille alla kiigata sai; mingit "geokuhja" küll ei tuvastanud. Tänud kivi tutvustamast!
Metsa vahelt jõudsin põllule. Rukki vahelt ei hakanud otse rada rajama, vaid sammusin kaarega põlluveerest kuni üle niidetud heinamaa viis otsetee. Ehhee, otsi kivi kivide kuhjast. Eks ma teadsin, et siin nii lihtsalt ei lähe. Kõik kivikuhjad, mis minu jaoks meenutasid geokuhjasid, olid lihtsalt kivikuhjad. Mõtlesin et teen veel ühe ringi ja siis aitab. Aitaski. Sest leidsin üles. Nüüd on vihjeks - Otsi punast kivi! Tagasiteel oleksin raja ühes kitsamas kohas ussi otsa komistanud. Uuhh! Trampisin jalgu ja rada vabanes
Kuna see kivi oli teisele suhteliselt lähedal, kõndisin põllu äärt mööda kohale. Tegin kaks ringi ümber kivi, mõne koha pealt uurisin lähemalt ka, aga silma ja näppu ei jäänud midagi. Ju ei olnud õiged kohad. Kuna kive päris ümber laduma hakata ei tahtnud, kivi alla ronida ka mitte, nii ma sellest aardeleiust loobusingi. Kripeldama ei jäänud, aga mine tea, võib-olla satun siia kunagi veel, või siis mitte.
Kolm ja pool aastat varem, minu kõige esimesel Hiiumaa geotiirul, jäi see põllukivi ainsaks leidmata aardeks kogu kaheksapäevase küllalt intensiivse tuuri jooksul.
Täna siis tagasi uue lootusega. Geokuhi oli täitsa märgatav, kuid aare jäi sellegipoolest esimesel ringil leidmata. Topsini jõudsin alles mitukümmend minutit hiljem, pärast logide lugemist. Mu meelest ikkagi mitte kõige sobivam peiduviis siin kaitsealuse rahnu kõrval. Aga skooritud!
Siia sai sörgitud juba otse üle põllu teise kivi juurest. Olin juba alla andmas, kui otsustasin ühte kohta veel veidi sügavamale kaevuda ja seal see aare oligi. Pärast tegin natuke silmatorkavama torni õigesse kohta. Aitäh!
Kolm aastat tagasi sai siin põhjalikult tuuseldatud, kuid ilma leiuta lahkutud. Seekord oli kindel plaan logi ikkagi kirja saada. Ausalt öeldes tüdinesin mina küll juba üsna ruttu kivide lappamisest ära ja olin kuni lõpuni täitsa geopime, kui kaaslasel aare juba ammu leitud oli. Aga eks ma ootasin ka hoopis midagi teistsugust. Nimed me igatahes kirja saime. Tagasiteekonnal lõikasime üle põllu ja endale iseloomulikult põdesin seal kaootiliselt vedelevate herneste tallamise pärast. Kui põld ületatud, ilmus välja traktor, mis kogu maa segi pööras. Vähemalt on see nüüd tehtud.
Meil läks aardega nii, et ei pidanudki otsima - lebas teine kivi peal. Tundub, et (laps)mugud olid ta leidnud ja nimed kirja pannud. Vaatasin maa-ameti kaardi ja gps-i alusel, kus ta peidukas võiks olla ning panin ta kivide alla, kuid nii, et jäi paistma. Täname.
Metsas oleva kivi kõrval on see põlla päälne nagu tavaline põllukivike. Aga ka siit otsast avanes hea vaade hernepõllule. Aitäh kutsumast.
Suur kivi üle vaadatud sai suund väiksema poole võetud. Sellele ka pilk peale ja logi kirja ja tagasitee auto juurde jalge alla. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest.
Hiiumaa matkatee 2.päev. Pikalt on siia ennelõunasse saanud kõvakattega teel astumist, keerasin Kukka külas rajalt korra kõrvale, et kohalikud suured kivid üle vaadata. Selle põllukiviga lihtne leid, aitäh!
Eelmise Hiiu tripi ajal jäi leidmata. Seekord on päris korralik geokuhi ja otsima ei pidanudki. Lõpuks logitud :)
Astusin pika agronoomisammuga üle külviootel põllu, turnisin tiba ringi ja seal ta oligi! Aitäh!
Viimane kord sealkandis liikudes, oli aare päris pikalt leidmata olnud, seega jäi ta tookord sinnapaika. Seekord oli kiire leid, tänud!
Lapsed jäid vanaemaga tuulikut vaatama ja mina suundusin sealt otse aardeni. Eelmine kord siin käies ei hakanud ma üldse proovimagi. Ega seekord ka lihtne polnud ja mulle üldse see kivide ümberlappimine ei meeldinud. Samas ega uut sinist lõusta ka ei tahtnud teha, seega pidin nii kaua seal sorima kuni topsi nägin. Nüüd võlg kustutatud. Aitäh!
Hein oli ilusti niidetud, nii et kohale saime hästi. Aarde leidsime ka. Tänud
See aare oli tegelikult juba oma eesmärgi täitnud, sest eelmisel suvel Kukka aaret otsides olime ka selle kivi üle vaadanud. Siis aga polnud aaret kodus. Nüüd mõtlesin tükk aega, kas viitsin uuesti ainult karbi pärast tulla. Aga ikka tulime ja aardegi leidsime. Geokuhjast küll enam märkigi polnud, pidime tükk aega seal ringi koperdama ja kivide alla piiluma. Aga nüüd õnneks leid kirjas ja ilusad kuldkollased viljapõllud on ka nähtud.
Koolivaheaja suursaarte reis. Tulime teise kivi juurest. Natuke tiirutasime, kuid anninni kuhi oli ikka liiga väike. Found it: 23.Apr.2022 13:04 Kukka field stone. Ohooo. Täna teised! Peale meid jäi "uus geokuhi" veel suurem. Õnneks tops on seal all oma pesas eraldi ja veidi ka kaitstud. Täname!
Suvel, kui siinkandis käisime, oli aare tunnistatud ajutiselt kättesaamatuks ja nii me seda eriti leida ei üritanudki. Seekord saime päris mitu meie jaoks täiesti arvestatavat geokuhja enne ümber laduda, kui lõpuks õige otsa sattusime. Aga tops käes ja vähemalt selle kuhja üritasime ka kuhjana taastada. Tänud peitjale!
Muutsin peidukoha 1,5-lt 2 peale, kuna tundub, et konkreetselt välja paistnud geokuhi ei ole enam nii selgesti eristatav.
Kolmas aasta, neljas (viies?) kord otsimas seda aaret. Kõigepealt eelmisel õhtul pimedas tegime otsingukatse sest peaks ju väga selge geokuhi olema. Hell yeah... oli ta jee. Seejärel suhtlesime Raivo ja Mariheniga, kes viimati leidnud ja nende jutu järgi saime otsingupiirkonda vähendatud ning aare leitud. Minu aus hinnang: asukoht ei ole ikkagi 1.5 (ainuvõimalik koht) sest kivide ladumine jätkub ning ilmselt aare võib ka liikuda siia-sinna. Endast jätsime maha veelgi suurema ja korraliku geokuhja, mida võiks ka teised teha sest ainult nii säästame ja on ka arusaadav, kus kohast tops leida. Kui keegi jääb hätta, siis võite rahulikult helistada sest selle asukoha, kivi ja kividega oleme põhjalikult tutvunud.
Meie jaoks üks õnnetu aare, mis lõpuks sai logitud. Keegi eelleidjatest kirjatas, et pani kolm kivi geokuhja tekitamiseks, mina lisasin veel kaks, et oleks ikka kuhi:)
Suvel sai siin lihtsalt tiir tehtud ja kivi imetletud. Nüüd siis aare ka leitud ja logitud!
Olin suvel siin lähedal. Oli palav, palju parme ning logidest võis järeldada, et leidmine on niikuinii üsna kahtlane. Jätsin vahele. Täna palav ei olnud, parme ka mitte, oli hoopis meeldiv sügisene ilm. Aare oli ka hiljuti hooldatud, sai rahulikult logima jalutada. Tänan!
Tegime kivile tiiru peale ja siis võtsin aarde ka kohe õigest kohast välja. Tänan.
Järjekordne aare, mille puhul meil polnud aimugi, et GP ja GC lehel olevad andmed ei kattu. Kohale jõudes tundus tark tegu vihjet vaadata... See pani kukalt kratsima... vaatasin siis juba ka neid logisid... oi, oi, oi, milline aukartustäratav hulk mitteleide... Ahaa... GP lehel ajutiselt kinni... samas ei ühtegi kinnitust, et aaret siin ei ole. Eks ta ikka kusagil on aga julgen kahelda, et omanik seda siit enam üles leiab... enne meid on siin juba tublisti kive krutitud.. meie lappasime neid täna veel 35 minutit. Räägitud sai ka phantomiga aga täitsa arusaadavatel põhjustel ei viinud ka see meid leiule lähemale. Ind oli küll suur aga väike sugulane teadmata suunal peidus. Edu Sulle Sander selle üles leidmisel!
Jõuan ise loodetavasti Hiiumaale juuli lõpus / augusti alguses. Siis saan kontrollida ja vajadusel taastada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Mitteleiud juba ammust aega. Kuni omaniku kontrollini kinni.
Kivihunnik sai teise kohta tõstetud :) aga aaret välja ei tulnud
Peitjalt saime info, mida täpselt peaksime otsima. Ja Phantom/Tanel kui viimane leidja andis kätte piirkonna, kuhu tema aarde jättis aga sellest hoolimata ei õnnestunud meil otsitavat leida :(
Kas te ise ka aru saate, mida te siin mängus korraldate? Aarde leidmine kaitsealuses kohas peab ülilihtne olema!!!
Me ei lähe ju muuseumisse eksponaate laiali loopima selleks, et külalisteraamatut leida.
Lähme järgmisel reedel st. 30.10.2020 pealelõunal sinna uuesti kive ümber laduma. Kui keegi soovib ühineda, andke teada. Ja igasugused vihjed on ka oodatud ;)
Ka mõni uus otsija võiks endast kohapeal märku anda, kui peale otsimist kuidagi ei leia... Saaksin konkreetset infot jagada, et oleks lihtsam leida... Ehk "ta" ikka "viibib" seal :P
Hoolimata mitteleidudest käisime viskasime pilgu peale. Kontrollisime mõndasid variante aga ega siin pikalt aega ei kulutanud, kuna kui aare oli mingi vabalt oleva "objekti" küljes, siis see võib ju praeguseks ükskõik kus olla.
Kui keegi enne ei leia, siis järgmisel suvel EHK jõuan sinna kontrollima/taastama...
Mõni kohalik leidja võiks endast märku anda, et minna temaga koos vaatama, kui varemleidnul üksi leida ei õnnestu.
Kui oleks eelnevalt seda siniste nägude rida siin näinud, siis vist poleks vaevunudki tulema. Aga kohal me olime ja moe pärast keerasime mõnda aega kivisid tagurpidi, aga kõht hakkas juba tühjaks minema ja motivatsiooni polnud, et päris kõigiga tegeleda ning seekord jäi leidmata.
Saime siin meiegi vastu nina. Minul ütles kannatus väga kähku üles, teised ikka otsisid kauem. Mina vaatasin seni, kuidas tuhanded sookured lennuharjutusi teevad. Need, kes mõistsid formatsioonis lennata, olid vait. Noored, kes niisama laperdasid, kruugutasid kõrvulukustavalt. Aga jah, aaret ei leidnud. Kivi vähemalt nähtud.
Ainus mitteleid, mis seekord Hiiumaal käies mitteleiuks jäigi. Pea kaks tundi praadisin ja jõllitasin siin, siis enam rohkem ei viitsinud. Kusjuures aiman üsna selgelt, mida täpselt seal leidma oleks pidanud, isegi kellegagi konsulteerimata. Logidest kumab läbi. Aga pole vist kõige õigem koht sääraseks peiduviisiks. Ka puhtalt jätkusuutlikkuse mõttes. Mõistlik 1.0/2.0 mikropeidukoht oleks täitsa olemas, isegi miskit tavapäratut seisab seal juba, aga mitte geopeidulist.
Peitja, palun vaata ikka ise üle. Mina käisin seal uuesti paar nädalat tagasi ja enam ei leidnud.
Aaret on tõesti raske leida, sellest ka raske peidukoha tase. Mõnesaja mikro seast otsimine on sama raske või raskemgi, aga siin ei ole aare ise nii pisike midagi, logiraamat on mitu korda pisem kui suure rahnu väike sugulane ise. Samuti on ta natuke erinev teistest. Laialiloopimistest pole seal kasu, ikka igat külge tuleb vaadata...
Kui mõni varem leidnu saab kaema minna, oleks kasulik. Ise sinna sel aastal enam ei jõua :)
Olime üpriski kindlad, mida otsima peaksime, ning teades seda, ei hakanud ülemäära pingutama, sest tõenäosus leida on väga väike. Nii 20 minutit olime, aga mugud tulid ka ja päike kõrvetas. Kui ongi selline lahendus, nagu eeldasime, siis ehk aitaks suurema küljealune ja vihje asja paremaks teha?
Kivi nähtud ja ka väikeste sugulastega tegime tutvust, aga logi kirja ei saanud. Tänud siiski.
Tore kivi, aga aarde peitmine mulle ei meeldinud. Alguses otsisime silmade, siis kätega, meile ei jäänud miskit sobivat näppu.
https://www.youtube.com/watch?v=8mWW6kRITEY
Pärast 2 väga korralikku geovihjet ja 2 tundi jäi juhuslikult näppu. Asetasin ta hoolikalt teiste sõprade peale tagasi. Enne kivide laiali loopimist tasub enesekontrolli rakendada, sest tõenäoliselt pole ta siis enam kõige peal. Ja jumal aidaku meid kõiki.
Johhaidii ja trallalalaa. Eks võis aimata, mis siin ees ootab, aga ega me siis nii nõrgad ka pole. Peitmisviis sai kohe ära arvatud (eeldan, et ikka õigesti) ja me ju kolmejõulised seekord. Kohapeal muidugi selgus, et noorgeopeitur kaotas pea kohe huvi ning läks kivi peale päevitama ja pildistama. Vähemalt oli ilm ilus, vaade kena ja sai rahulikult otsida. Lähenesime küll oma arust süsteemselt, aga no leidmata ta jäi. Nüüd peab peale passima ja pärast värsket leidu taas sinna maanduma. Iseasi, millal taas Hiiumaale asja on. Jalutuskäik aardeni ja tagasi aga oli juba ise omaette väärtus.
Kuna laevani oli veel aega, siis tegin siia korduskülastuse. Seekord lähenesin süsteemselt, aga ometi ei läinud liiga lihtsalt, mis sest et sarnast peitmisviisi olen varem korduvalt kohanud. Eks ma võtsin seda vihjet ka liiga otse, mis ta ikka nii sugulane, heal juhul lehma lellepoeg. Aga vähemalt leitud ta sai. Panin nime kirja ja oligi paras aeg sadama poole suunduda. Aitäh peitjale.
Vihje tekitas mingi ettekujutuse, mida otsida, aga variante oli palju ja kuna aeg sai otsa, siis loobusin.
Olime teel sadama poole ja tegime peatuse. Poleks pidanud. Aarde peitjale ilmselt pakub mõnu kodus õelalt sõrmi keerutada ja sellist aaret välja mõelda, aga otsijatele see ilmselt nii mokkamööda pole. Igale oma maitse ja meie maitse see ei ole.
Fuh... ega me seda peiduka numbrit enne kohalemüttamist ei vaadanud. Ja siis ei tahtnud enam otsimata ära ka minna. Keerutasime seal neid kive veidi, aga ega kellelgi täielikku optimismi seal ei olnud. Nüüd on ainult hirm, et matsime eelmise leidja poolt viisakalt pealmistesse sfääridesse jäetud aarde uuesti muu sodi alla. Jõudu vallutajatele! Aitäh!
Oi oli see alles vänt. Hunnik mitteleide ees, siin otsijad isegi kirjeldavad, et peksid jalaga neid kive. No hea baas selleks, et kõik saaks viltu minna. Põldmarjad kividest läbi kasvanud. Oeh, ega siin midagi ilusat polnud. Ma tuulasin jupp aega neid kive, kuni helistasin eelnevalt leidnule, et kinnitust otsida oma kahtlustele - kas see, mida ma otsin, on see, mida ma otsin? See lause peabki selline olema, see on väga loogiline. Sest geokogemus ikkagi aitab, ma olen ennegi kiviaardeid leidnud ja loginud. Kui nüüd eelpool otsijad ei ole kuskilt sarnast asja leidnud, siis nad ei tea ka, mida otsida ja täiesti mõistetav, et frustratsioon on kerge tekkima.
Aga ega mulgi lihtsalt läinud, tõesti tuli see õige asi kõikide teiste alt välja ja visuaalselt seda kuidagi ei tuvastanud vaatamisega. Aga lõpuks ta raip välja tuli. Jätsin ta nii, et ta ei ole teiste alla maetud, koht on sama. Kuid et ta on veidi lihtsamini märgatav.
Ränk ta ju oli. Aga jah, põllukivides polegi selliselt veel tuulanud, seega viispluss teostus, ma ütlen :D
Sorteerisime seal oma tund aega kõiksugu väiksemaid ja suuremaid kive ümber, aga nimesid neist ühelegi kuskile siiski kirjutada ei saanud. Küll aga leidsin kivide vahelt 20 senti, nii et kokkuvõttes võib ikkagi õnnestunud käiguks lugeda. Aitäh!
Logidest saime samuti aimu millega tegu on. Hakkasime siis kive ümber tõstma. Pea tund aega askeldasime seal. Kui enam ei jaksanud asju ümber tõsta, siis hakkasime kive jalaga peksma. Aga ei leidnud ühtegi kahtlast. Kahju.
Aimasime logide põhjal, millega tegu, ja üritasime ka helistamise õlekõrt kasutada, aga jäi leidmata. Ilmselt pole peitjal sugugi kergem, palju õnne selle aarde hooldamisel :P
Kui eelmise, selle päris Kukka kivi juures läks kiirelt, siis siin mitte niiväga. Eks sa katsu otsida nõela heinakuhjast või siis kivi kivihunnikust. Ei kõla just väga ahvatleva ülesandena. Muidugi arvasime, et küllap see väike sugulane nüüd siis nüüd päris suure hunniku alla mattunud ei ole. Samuti lähtusime infost, et Kaupo ja Liis jätsid selle vähe kergemini leitavaks. Kuigi siin vahepeal oli veel peitureid käinud, lootsime, et ülearu raske see leid olema ei saa. Vast oma 10 minutit ikka kulus, enne kui õige kivi käe alla jäi. Tjah, eks see selline õelavõitu ole küll, aga õnneks leitud ta sai ja suhtelist mõistliku ajaga. Tänud aarde eest!
Mõningaste varasemate kommentaaride põhjal tekkis aimdus, mida otsima peab. Olles endal varasemalt paar sellist leidu selja taga, oskasin õigetele asjadele tähelepanu suunata. Sedasi ka leid tuli. Eks ta ole jah selline väheke kiuslik. Kas mugu ikka kividele sellise pilguga otsa vaataks? Igatahes hea meel, et siit ilma leidmata lahkuma ei pidanud.
Hoiatan ette, et siit tuleb mõnevõrra kriitiline logi. Ma olen geopeitust mänginud ca 4 kuud. Selle aja sees olen õppinud, et geopeiturid (sh ma ise) vaimustuvad millestki teistsugusest ning tavalistest säilituskarpidest ja PET-toorikutest. Vaimustamise üheks eelduseks on tore ja mõnus otsimine. Tõsi, see ei pea olema lihtne, aga see ei tohiks olla ka liiga tüütu, nii et otsimisisu kaob ära. Vihje on mõeldud selleks, et see abistaks otsimist, mitte ei paneks veelgi enam silmi pööritama. Millegipärast selle aardega ei tekkinud geovaimustust. Pigem pani see mind mõtlema, et kas peitjad ise tahaksid niimoodi aaret otsida. Minu jaoks oli see aare lihtsalt kiuslik ning kiuslikkus võiks olla midagi sellist, mis geopeitusega kokku ei võiks käia. Kogu aarde otsimise aja mõtlesin, et huvitav, kas õnnestuks lisada silte stiilis ,,nõme aare", ,,varu närvirakke", ,,kiusuhoiatus".
Jätsime ise aarde kergesti leitavaks - nii on järgnevatel lihtsam. Kes aga hullu täpselt-ei-teagi-mille-otsimist vajab, siis andke märku, teeme kuhugi mujale midagi analoogset.
Kaua sai sorteeritud seal kivi ümber, aga lõpuks jäi õige asi ka näppu. Tänud peitjale!
Suure Kukka kivi juurest jalutasime edasi mööda põllupealset rada selle kivini. Muljet ei avaldanud siin kivi suurus, vaid uskumatult maaliline pastoraalne idüll üle peade lendavate hanede, õitsevate põllulillede, tuules lainetava vilja ja taamal paistva tuulikuga. Kohale jõudes idüll lahjenes, sest suure kivi ümber oli keskmisi, miljon väiksemat ja vihje oli kivi. Jess! Kui laps juba põlve vermeile kukkus ja nõgese käest sahmaka kõrvetust sai, kirjutasin Karlile abipalveks. Õnneks tuli abi kiiresti. Vihjegagi koos läks aega 15 minutit veel, aga lõpuks leidsin heas korras aarde. Aitäh!
Soojal suveõhtul oli heinamaal jalutamine täitsa nauditav tegevus. Kivi juures kahtlustasin pikka otsimist, sest aare kivihunnikus, peidukoht 3.5 ja pealekauba veel mikro. Kuidagi joppas nii, et ennem kui jõudis pessimism uksele koputada, jäi Joonasele aare silma. Aitäh kivi juurde juhatamast!
Selle kiviga me oma nädalavahetust Hiiumaal alustasime :) Üheskorra varem oleme me seda kivi juba põlluservalt imetlenud aga siis ei lasknud varustus ja ilmaolud ligi. Täna siis jalutasime mööda põlluserva kohale. Kohapeal vihjet lugedes aimasime kohe, et meil endal peaks olema täpselt samasugune konteiner peidetud ...no ja kui natuke avarama pilguga ringi vaatasin, siis selgus, et nii just ongi :)
Nüüd oli juba piisavalt sulanud ning leid.. no ma ei tea. Mingi kiire leid ta nüüd ei olnud aga ülemõistuse kaua ka ei läinud. Aitäh!
Alguses lihtsalt otsisime. Siis tuli kasutusele võtta uus lähenemine - "naiste loogika" - mis meeldib, see on õige. Ja nii tuli leid juba teisest vaadatud kohast. Tänud!
Kohapeal tegime mitmeid tiire ümber kivi ja ladusime neid ringi kuniks jõudis kohale teadmine, et ühtegi anomaaliat ei ole kohanud .. kivid nagu kivid ikka. Hilisem abivihje andis teada, et me ei olnud väga valel teel aga oleks võinud otsingu piirkonda kitsendada. Jääb järgmiseks korraks.
Vihmapilv sättis end meile pealaele ja ähvardas vett puistama hakata. Alex haaras kaasa vihmavarju ja lihtsalt lontsis kivini. Vaatas taevast tonksas vihmavarjuga kivi ja käskis logida. Ma siis jõllitasin, et kuhu ma login, no päris narr oli olla kui siis juhendama hakati. Einoh jah logisin ikka ja tagasi läks samamoodi.Tänud! Tuulik on ka uhke , uudistasime seda ka.
Keerasin neid kive ümber ikka oma 10 minutit. Küüned sai tagurpidi painutatud, aga topsile ligi ei saanud.
Väga palju ühesuguseid kivisid, mida ümber pöörata. Ilm kiskus vihmaseks ja seekord loobusime. Äkki õnnestub mõni teine kord.
Ladusime meiegi neid kive ümber. Eeldasime selleks väikseks sugulaseks ikka kivist pisut väiksemaid kive, aga pärast tuli välja, et mul geokotis samasugune ootel. Aitäh.
Siin kulus palju aega ja tulemus jäi saabumata. Kive oli palju. Oli märke geokaevamistest (kivide suuremahulistest ümberpaigutamistest), samuti eksitavaid georadu. Aga jah, tuleb kunagi uuesti tulla.
Otsi nagu nõela heinakuhjast. Henriko aitas meeleldi kive teisaldada. Mina kontrollisin igaks juhuks üle, kas kõik on originaalid. No olid küll. Mindi hetk tabas silm georaja moodi moodustist ja eks ma läksin selle väikese kivikese juurde mööda seda. No see oli viga, sest sealt ei leidnud mina midagi, küll aga leidsid herilased minu. Oma kolm sutsakat sain ikka kätte. Viimaks võtsin kõne ja see aitas otsimispiirkonda tunduvalt kitsendada. Aitäh.
Eh noh,ei leidnud :) Peale seda kui olin kohaliku herilasepere vihale ajanud ei tahtnud rohkem nõelata saada.Vasak käsi meenutas niigi kergelt juba kummipalli peale eelmisel päeval suvilas saadud sutsakat keskmise näpu pihta :)
Pärast Hiiu naaberhiiglast külastasime ka seda väiksemat venda. Otsisime vast kokku kuni kümmekond minutit, kui see pisike sindrinahk end avaldas. Tagasi peitsime ka nii, et pole kümnete omasuguste all ega vahel. Siitki sai miski sodi kaasa haaratud. Aitäh poistele paraja piruka eest! Ja palju õnne talvel lumega, siis võib raskusele 1-1.5 lisada ;-)
Oli ikka kindlalt suunav vihje küll. Et noh nagu peidetud taevas oleva pilve kohale või sukelduge täpselt sinna, kuhu tegin järveveele risti peale. Aga leidsime üles.
Ega nende sadade hulgast seda õiget leida pole lihtne. Aga kätte me ta saime :)
Täname!
Selle kivi juures saime kokku šotlastega, kes olid siia ratastega tulnud. Küsisin, kas mängite ka geopeitust, sain vastuseks ainult omal maal. Palusid, et näitaksin neile aaret ja nad ütlesid väga kavalalt peidetud, et kuidas me üldse leidsime. Ütlesin, et lapse teravad silmad leidsid. Tänud peitjele.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Kui poleks olnud sõbra abi ja minu teravaid silmi, oleks tulnud mitteleid, aga väga lahe aare on tänud peitjale.
Nonii... Jätsime mootorsõiduki veski äärde ning läksime kivi uurima. Sai neid kive seal ümber tõstetud ning uuritud küll - kuid aaret välja ei ilmunud. Käisime vahepeal naaberaarde juures natuke pead värskendamas ja kivide tõstmisest puhkamas - tagasi tulles otsisime edasi, kuid kahjuks peale herilasepesa ning paari roostetava purgi ei leidnud me midagi. Eks peab millalgi tulevikus tagasi tulema ja värske pilguga uuesti otsima. Päris kirves!
Siin kulus ikka aega, mina olekski vist leiuta jäänud. Timmul oli hea silm ja märkas vajalikku.
Leitud, logitud, tänan peitjat.
Teeviit juhatas otse aga kaardilugeja sundis paremale pöörama napilt enne teeviita. Nii siis peatusime tuuliku juures, mis on omaette vaatamisväärsus. Kiviaarded mulle maitsevad ja see siin ei olnud erand. Tänud peitjale.
Tunniajane kaevandamine geopeituse osas tulemusi ei andnud. Krantsidel sai tunduvalt varem siiber kui minul. Oh jeebus... loodetavasti kui kunagi aastate pärast taas siia satun (enne ilmselt isu ei ole), on mõni suure südamega geopeitur oma logis mingitki asja ära märkinud, mis vastupidiselt aardekirjeldusele ja vihjele selle aarde geomasohisti ja tuima kivikangutaja märjast unenäost ikkagi mõistlikult leitavaks teeks. A nu ilmselt kiviarmastajatele sobib. Värske õhk muidugi tasus ennast ära ja kivi oli ka vaatamist väärt.
Kukka kivi juurest jalutasime lootusrikkalt põllukivi juurde. Ei usu, et siin mõni kivike pääses ümberpööramisest. Geokuhjaks sobis lugematu hulk kivikuhjakesi ja kõik need said meie poolt üksjagu tähelepanu ja kohendamist. Lõpuks halastas Geojumal Toivole ja juhtis ta õige rahnuni. Väga tore pesa konteinerile, samas üksjagu julm geopeituri jaoks. Eks see leidmine paras loterii on. Tänud peitjale
Reigi aare karastas meid piisavalt ja leid tuli üllatavalt kiirelt.
Ajaks kui Kajaliis rahnu juurde jõudis!? Olid tsiklimehednaised kõik rahnu väiksed sugulased hoopis teise kohta virutanud. Ja see nõelake hakkas juba heinakuhja sisse ära uppuma. Siis tegin vihakõne peitjale! Ja tal hakkaski meist kahju! Nii me ta leidsimegi.!:)
Kuna ühtki logi polnud, tekkis juba väike mõte esmaleiust. Parkisime auto veski juurde ja mis me näeme, ümber kivi käib aktiivne tegevus. Lähemale jõudes, ei olnudki otsijad enam nii tundmatud. Entusiasmi tõstis veel seegi, et esmaleid oli nende poolt veel tegemata. Ühendasime siis jõud ja kündsime seal siis ikka täiega. Kui kõik kivid olid juba mitu korda ringi keeratud, tegime väikese pausi ja otsisime vahelduseks naaberaarde üles. Tagasi tulles jätkasime kündmist. Siis ei pidanud Upitaja enam vastu ja tõmbas peitjale traati. Tõsise motomehe raudses haardes, polnud sisalikul enam pääsu. Rääkida väga ei tahtnud, aga saime vähemalt kinnitus, et koordinaatidega ei ole puusse pandud. Ja nagu traditsiooniks on, enne kui kõne lõpetati, oli tops peos. Ütleks, et väga õelalt peidetud, mille tulemuseks saab olla ainult see, mis kohapeal näha. Nüüd peaks kogenud geosilm geokuhja kohe ära nägema ja geoerosiooniks enam põhjust pole. Täname kaaslasi kannatlikkuse eest. Selle seltskonnaga juba igav ei hakka.